Johannes Voldemar Veski
kirjakeele reeglid”, 1912). Veski oli ka üks 1910. aasta laulupeo peakorraldajaid.
Naasnud 1914. aastal Tartusse, töötas Veski Eesti Kirjanduse Seltsi
teadussekretärina (kuni aastani 1922) ning toimetas ajakirju Eesti Kirjandus
(aastatel 1915–1934) ja Eesti Keel (aastatel 1936–1940). Samal ajal andis ta taas
tunde Treffneri gümnaasiumis. Eesti Kirjandus kujunes Veski käe all
kirjanduslooliste lühiuurimuste ja arvustuste peamiseks avaldamiskohaks.
1919. aastal sai Veskist Tartu ülikooli õppejõud. Ta jäi sellesse ametisse ka
nõukogude perioodil (kuni aastani 1956). Aastal 1947 valiti Veski professoriks,
aastatel 1946–1956 juhatas ta eesti keele kateedrit. Samal ajal juhatas Veski TA
Keele ja Kirjanduse Instituudi sõnaraamatute ja õigekeelsuse sektorit (aastatel
1946–1956) ning oli Emakeele Seltsi esimees (aastatel 1946–1968).
4