Eesti kirjandus I, kordamine
kõikumatu aatemehena.
11. 19.sajandi lõpu kirjanduselu eestis, epigonism
12. SAJANDIVAHETUSE LUULE (19.SAJAND 20.SAJAND)
1880. a alguses vajus luule madalseisu (võrreldes ärkamisajaga)
Aeg muutus tunduvalt proosalisemaks.
Aleksander III võimuletulekuga algas venestamine ja olukord/eluolu
muutus märgatavalt.
Ärkamisaja tähtsad luuletajad surevad, peale kasvab uus põlvkond.
Ajakirjade ja ajalehtede arv kasvas meeletult. Luule avaldajateks olid
Sakala, Valgus, Virulane, Postimees.
Ilmus ka palju kalendreid, luulekogumikke.
1895. ,,Eesti luuletajate album", 1901. ,,Eesti luuletajate lillekimp".
Massiliselt hakati koidulat matkima (epigoonlik suund!) Võeti Koidula
vaimus endale kirjanikunimesid (La-lõpulised nimed olid väga popid,
nr. Tundela)
LÜROEEPIKA- tõsisema sisuga, tugineti tihti vanadele müütidele.
Eeldas võimekust värsse luua. Seda kirjutasid parema haridusega
annaabi.ee 
