avamerele. 7. Mis on maagaasi eelised teiste taastumatute energialiikide ees?(2) Ta on põlev ning jääki ei teki. Gaasi saab lihtsamalt maa seest väljalasta mitte ei pea välja pumpama ehk siis see on ka odavam. 8. Millised tegurid mõjutavad naftahinna kõikumist maailmaturul? (2-3) Hind sõltub nõudmise ja pakkumise vahekorrast. Naftat jab järjest vähemaks, sõjatülid naftatööstuspiirkondades. 9. Selgita maavarade allmaakaevandamise ning avakaevandamise eeliseid ja puudusi. A)Allmaakaevandustes *eelised: maastik jääb rikkumata, kaevandamine ei sõltu välitingimustest, pääseb väga sügavate maavarudeni *puudused:varingute ja gaasiplahvatuste võimalused, tuleb rajada maaalused kommunikatsioonid -> väga kallis, ei saa kasutada väga võimast tehnikat, maapinna vajumisoht. B)Avakaevandustes *eelised:võimsamad masinad,tööjõudu vajab vähem->odavam, saab kätte kogu kasuliku maavara, töökeskkond on ohutum, tootlikus suurem.
(2-3) a) Poliitilisest olukorrast tootmispiirkonnas b) Maailmamajanduse tsüklist c) Uute varude avastamisel d) Riikidevahelised kokkulepped i) OPEC – naftat eksportivate riikide organisatsioon, mille eesmärgiks on kaitsta liikmesriikide huve maailma naftaturul ii) Kartellilepe – riigid lepivad kokku toodangumahtudest (nende käes on 40% kogunaftamahust) 9) Selgita maavarade allmaakaevandamise ning avakaevandamise eeliseid ja puudusi. a) ALLMAKAEVANDUS ehk KARJÄÄR i) Saab kätte kogu materjali v) + vi) Hävivad metsa ja ii) Kaevandamine on põllumaad (ja ka seal ohutum + elavad liigid) – iii) Ei vaja päeval lisavalgust vii) Müra ja tolm häirib + ümbruskonda –
lähedal. Pandivere kõrgustiku põhjanõlval. Kaevandatud alal on maapind pealtnäha küll rahulik, kuid mõne raskema rajatise püstitamiseks kõik kohad ei sobi, kui just vundamenti ei rajata põlevkivikihi põhjani. Kaevandus on oma kaeveõõntega mõjutanud ülemise (Keila - Kukruse) veekihi taset ja ümbruskonna kaevusid selles veekihis. Tõenäoliselt dreenib kaevandus seda veekihti ka praegu, juhtides vee säilinud kraavi kaudu Toolse jõkke. Avakaevandamise alad põhja- ja loodeosas jäid rekultiveerimata. Loodus ravib osaliselt ise neid haavu maastikus, osaliselt jääb see mälestusmärgiks inimtegevusele. [5] 2000. aasta mais esitas AS Kunda Nordic Tsement Keskkonnaministeeriumile taotluse põlevkivi karjääriviisiliseks kaevandamiseks tsemenditehase tarbeks Ubjas. Algatati keskkonnamõjude ekspertiis, mille tulemused kinnitati pärast diskussioone ja arutelusid Ubja elanikkonnaga ja Sõmeru vallavalitsusega
lähedal. Pandivere kõrgustiku põhjanõlval. Kaevandatud alal on maapind pealtnäha küll rahulik, kuid mõne raskema rajatise püstitamiseks kõik kohad ei sobi, kui just vundamenti ei rajata põlevkivikihi põhjani. Kaevandus on oma kaeveõõntega mõjutanud ülemise (Keila - Kukruse) veekihi taset ja ümbruskonna kaevusid selles veekihis. Tõenäoliselt dreenib kaevandus seda veekihti ka praegu, juhtides vee säilinud kraavi kaudu Toolse jõkke. Avakaevandamise alad põhja- ja loodeosas jäid rekultiveerimata. Loodus ravib osaliselt ise neid haavu maastikus, osaliselt jääb see mälestusmärgiks inimtegevusele. [5] 2000. aasta mais esitas AS Kunda Nordic Tsement Keskkonnaministeeriumile taotluse põlevkivi karjääriviisiliseks kaevandamiseks tsemenditehase tarbeks Ubjas. Algatati keskkonnamõjude ekspertiis, mille tulemused kinnitati pärast diskussioone ja arutelusid Ubja elanikkonnaga ja Sõmeru vallavalitsusega
maapinna püsivuse tagavad sammastervikud. Sealjuures põlevkivi kaod tervikutes ulatuvad kuni 30%. Arvutused on näidanud, et põlevkivikihindi kaevandamissügavuse suurenemisel üle 60 m, kaod tervikutes suurenevad kuni 40%. Uuendades põlevkivi kaevandamise tehnoloogiat, s.t. üle minnes tagasitäitmisega süsteemile, võimaldab oluliselt vähendada põlevkivi kadusid kaevandamisel, suurendada kaevandatud alade maapinna püsivust ja vähendada mõju veereziimile. Avakaevandamise korral kasutatakse vaalkaevandamist, kus katend paigaldatakse väljatud alale. Kasutades täitesegusid või elektrijaama tuhka, on võimalik parendada kaevandamise tehnoloogiat (suurendada vaalude püsivust). Veetõkete kasutamine võimaldab reguleerida karjääride veereziimi. Viimase 100 aasta jooksul on tootmisjäätmeid ja -jääke maailmas kasutatud täitesegude valmistamiseks. Näiteid võib tuua Poolast, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Soomest, Belgiast, Iirimaalt jne
annaabi.ee 
