raudteevedusid haldavate organite poolt ja reguleerib kaubavedude korraldamist raudteel allakirjutanud riikide vahel. CIM konventsioon Rahvusvaheline raudteeveokokkulepe, mis määratleb raudteeoperaatori ja kliendi vahelised õiguslikud suhted. Reguleerib kaubaveolepingu tingimusi Euroopas ja on rahvusvahelisi raudteevedusid reguleeriva COTIF-i konventsiooni üks lisadest. CIM-lepinguga on liitunud valdav osa Euroopa raudteefirmadest ja ettevõtetest. CMR konventsioon (Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsioon) Rahvusvaheliselt on kokku lepitud kaubaveo tingimused, kus kajastatakse veolepingu kõikide poolte õigusi ja kohustusi. ELEA (Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon) see on FIATA liige ELEA on rahvusvahelise ekspedeerimisega ja logistikateenuste pakkumisega tegelevate juriidiliste isikute vabatahtlik ühendus. Organisatsiooni eesmärgiks on esindada ja kaitsta liikmete ühiseid tööalaseid huve, vältida ebaausat konkurentsi ja aidata kaasa oma valdkonna
ebaökonoomne. Energia säästmine ja täpselt vajaliku energiahulga tarbimine on parim viis ergutada majandust. Sama kehtib ka transpordi kohta. Transporti tuleks vaadelda kui ühte majandussisendit, mida tuleks kulutada võimalikult vähe, selle asemel et järjest rohkem ja rohkem lasta sel kasvada ja ebaefektiivseks muutuda. Transporti tuleb kasutada sama efektiivselt kui loodusvarasid, energiat või tööjõudu. 13. CMR konventsioon Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu pooltevahelisi suhteid reguleerib 1956.aastast Genfis vastu võetud CMR konventsioon. Tänaseks päevaks on enamik Euroopa riike ühinenud nimetatud õigusnormiga. Eesti ühines CMR konventsiooni ja selle juurde kuuluva lisaprotokolliga 1993.aastal. CMR sätestab, et kaupade autovedude lepingut peab kinnitama saadetise saatedokument. CMR saatedokument väljastatakse kolmes eksemplaris: esimene eksemplar antakse saatjale, teine on kaubaga kaasas ja kolmas jääb vedajale
transpordiliik rahvusvaheliste vedude alal – 69% kogu transporditööst tehakse laevanduses. Merevedude eelised muude veoliikide ees on järgmised: • ülisuured veetavad kaubakogused • suhteliselt madalad veotariifid • kõige keskkonnasäästlikum veoviis • lühikestel liinidel hea regulaarsus • veoprotsesside tasemel logistikalahendused • laadimistööde suur efektiivsus 11.CMR konventsioon Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu pooltevahelisi suhteid reguleerib 1956.aastast Genfis vastu võetud CMR konventsioon. Tänaseks päevaks on enamik Euroopa riike ühinenud nimetatud õigusnormiga. Eesti ühines CMR konventsiooni ja selle juurde kuuluva lisaprotokolliga 1993.aastal. CMR sätestab, et kaupade autovedude lepingut peab kinnitama saadetise saatedokument. CMR saatedokument väljastatakse kolmes eksemplaris: esimene eksemplar antakse saatjale, teine on kaubaga kaasas ja kolmas jääb vedajale
VÕSi kohaselt võib kokkulepitud tasu maksmisega viivitamise korral alati viivist nõuda. Kui viivise määra ei ole lepingus kokku lepitud, on selle suuruseks ca 10 aastas. Kui teenuse osutajale tundub, et 10 aastas ei korva temale viivitamisega tekitatud kahju hüvitamist, võib ta esitada kahju kompenseerimiseks eraldi nõude. Kui TsK reguleeris vedu vaid mõnes paragrahvis ja üldsõnaliselt, siis VÕSis reguleeritakse vedu sarnaselt CMR konventsiooni (rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni) sätetega. Kuigi CMR konventsiooniga sätestatud reeglid ja seetõttu ka VÕSi sätted on raskesti kohaldatavad kaupade EXW (ex works – hangitud tehasest) ja FCA (free carrier – franko vedaja) tarnetingimusega ostmisel ning võivad tekitavad rohkem segadust kui selgust, on VÕSis veolepingu osa täpne reguleerimine vedajate poolt vaadatuna siiski ülimalt tänuväärne. VÕS sätestab ka need mängureeglid, mida CMRis
universaalses konteineris mida on ilma vahepeal kaupa ümberlaadimata või tõstmata võimalik tarnida nii raudteel, maanteel kui ka merel. Antud meetod vähendab kauba käsitlemisaega ja kulu ning tõstab turvalisust, vähendab kauba kadu ja kahjustumist ning võimaldab kiiremat transporti. Transpordi õiguslikud asjaolud Vastutuse piirmäärad transpordiliigiti- CMR konventsiooni põhisätted (kauba kahjustumine, kaotsiminek, hilinemine)- Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsioon. Veolepinguga kohustub üks pool teise poole ees vedama veost lähtekohast sihtkohani ja andma selle üle saatjale. Veo tellija kohustus on maksta selle eest. Tihti ka kolmandad pooled. Kaotsiminek: Kui vedaja on vastavalt käesoleva konventsiooni sätetele kohustatud hüvitama kauba täieliku või osalise kaotsiminekuga tekkinud kahju, siis hüvitamisele kuuluva summa suurus määratakse kindlaks kauba veoks vastuvõtmise kohas ja ajal kehtiva kauba maksumuse aluse
valik tüüpe erinevate vedude jaoks, saab kasutada nö ajutise laona Transpordi õiguslikud asjaolud Kiisler ptk 8 lk 259-262 Vt ülesanded seminarist Märksõnad: vastutuse piirmäärad transpordiliigiti, CMR konventsiooni põhisätted (kauba kahjustumine, kaotsiminek, hilinemine), EEA üldtingimused, mida reguleerib ADR, mida reguleerib AETR) CMR - Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsioon Veolepinguga kohustub üks pool teise poole ees vedama veost lähtekohast sihtkohani ja andma selle üle saatjale. Veo tellija kohustus on maksta selle eest. Tihti ka kolmandad pooled. Piiratud vastutus – ei pea vastutama täies ulatuses kahju eest. Kindlaks määratud kaalude ja asjade järgi pask Reklamatsioonide (kaebuste) esitamise lühikesed tähaajad – kui veoklient tahab olla bitch ja kaevata, siis peab olema kirjalik kaebus ka. Vot tak. Märge peab
käesolevale protokollile alla. Tehtud Genfis üheksateistkümnendal mail tuhande üheksasaja viiekümne kuuendal aastal ühes eksemplaris, mille inglis-ja prantsuskeelne tekst on audentsed. PROTOKOLL RAHVUSVAHELISE AUTOKAUBAVEOLEPINGU KONVENTSIOONI JUURDE Tehtud Genfis 5. juulil 1978. aastal KÄESOLEVA PROTOKOLLI OSALISED OLLES Genfis 19. mail 1956.a. allakirjutatud kaupade rahvusvahelise autoveolepingu konventsiooni osalisteks LEPPISID KOKKU ALLJÄRGNEVAS: Artikkel 1 Käesolevas protokollis mõistetakse "konventsiooni" all "Kaupade rahvusvahelise autoveo lepingu konventsiooni" (CMR). Artikkel 2 Käesoleva konventsiooni artiklit 23 muudetakse järgmiselt: 1) punkt 3 asendatakse järgmise tekstiga: " 3. Kuid hüvituse suurus ei või ületada 8,33 arvestuslikku ühikut puudu oleva brutokaalu kg eest."
24. Mis on ajalubadusega veoteenus? 25. Mida arvestatakse autoveo püsivkuludesse (vähemalt 5 kulukomponenti)? 26. Mida arvestatakse autoveo muutuvkuludesse (vähemalt 3 kulukomponenti)? 27. Nimeta autoveonduses enamkasutatavaid tegevusnäitajaid, mille alusel hinnatakse veokite kasutamise tõhusust? 28. Mis on veoauto kriitiline tootlus? 29. Millised on veo- ja ekspedeerimislepingute 4 peamist iseärasust? 30. Millised juriidilised aktid reguleerivad Eestis autoveolepingu tingimusi? 31. Mis on SDR, milleks kasutatakse? 32. Milline on autovedaja vastutus veose kahjustumise või kaotsimineku korral? 33. Mida peab vedaja kontrollima saajalt kaupade vastuvõtmisel, milliseid märkeid teeb vedaja veokirja veose vastuvõtmisel? 34. Mis on CISG konventsioon, mida see reguleerib? 35. Mis on ofert? 36. Mis on aktsept? 37. Mis on AETR kokkulepe, mida see reguleerib? 38. Mis on sõidumeerik, milleks kasutatakse? 39
andises par route) võttis vastu ÜRO Euroopa majanduskomisjon 1956. aastal. Eesti liitus CMR konventsiooni lepinguga 1993. aastal. CMR konventsiooni peamine ülesanne on määratleda kaubasaatja ja vedaja kohustusi ja vastutust. CMR konventsioon kehtib igasuguse kauba autoveolepingu suhtes, mida tehakse tasu eest sõidukiga, kui lepingus näidatud kauba vastuvõtmise koht ja kauba üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides, millest vähemalt üks on konventsiooniga ühinenud riik. Rahvusvahelisel autokaubaveol Euroopa ulatuses puudub alternatiiv CMR-st erineva lepingu
annaabi.ee 
