Eesti kirjandus algusaastatel
aastal ülikooli mag. phil. kraadiga lõpetas. Vahepeal oli ta saanud ka eesti keele
asendusõpetaja koha kommertskoolis (õpetas seal muide Kalju Lepikut) ning teinud
kaastööd "Loomingule" ja "Eesti Kirjandusele", arvustades H. Talviku. A. Jakobsoni,
K.A. Hindrey jt teoseid. Kriitikuna jättis ta endast nii hea mulje, et temalt söandati
tellida ka 1937. a novelli ja jutustuse aastaülevaade, järgmisena koostas ta juba
autorivalimikke (L. Koidula, E. Enno jt) ja kirjutas järelsõnu. Kangro olulist
kordaminekut kirjandusloolasena tähistab Ernst Enno "Valitud värsside" järelsõnas
kasutatud tundmatute materjalide leidmine ja uudsete hinnangute andmine, mis
luuletaja unustusest äratasid.
Sõja ajal töötas Kangro ülikoolis ja Vanemuise teatris, põgenes 1944 Soome kaudu
Rootsi. Rootsis töötas ta mitmes muuseumis, jätkates kirjutamist, ning juba 1945.