Refereerimine Infoallikana kasutatava teksti lugemine, mõistmine ning edastamine omas sõnastuses. Kirjalike allikate kasutamiseks peamine võte. Refereerimisel ei pea ära kasutama kogu teksti, kuid allikas öeldut tuleb edasi anda sisuliste väärtõlgendusteta. Rfereerimine on peamine viis allikmaterjali kasutamiseks. (Suuliste allikate korral kasutatakse terminit: parafraseerimine e. ümbersõnastamine) Tsiteerimine: Infoallikast leitud materjali sõna-sõnaline esitus. Autoritekstist eristatakse tsitaat jutumärkide abil. Tsitaadina ei esitata suuremahulist materjali vaid kõige iseloomulikumad seisukohad, faktid, väited, või ütlused. Seega: tsiteerida on otstarbekas vaid väikeses mahus üks lause kuni üks lõik. Viitamine Nii refereeritud teksti kui ka tsitaadi juures tuleb korrektselt viidata päritoluallikale. Kui viiteid ei lisata, on tegemist "varastatud" tekstiga ehk plagiaadiga!
1952. aasta alguseks oli see langenud 546 inimesele. 1952. aastal töötas Eestis üheksa kutselist teatrit, sealhulgas Nukuteater ja kaks vene draamateatrit. Teatrite repertuaaripoliitikas ei piirdunud ainult repertuaari kooskõlastamise ja läbivaatamisega. Intonatsiooni, kehakeele jt teatrivahenditega on teatavasti võimalik tekstile teine värving anda, lisadimensioon tekitada isegi siis, kui autoritekstist täpselt kinni peetakse. Ka selle vastu oli nõukogude süsteemil välja töötatud kontrollsüsteem, mis pidi tagama, et teater seda omapära ei kuritarvitaks. Tõhus kontroll oli inimesed piisavalt ära hirmutanud, nii et teater ei püüdnudki esialgu ametlikule ideoloogiale oponeerida. Ilmselt on see, et teater püüdis esialgu ideoloogilisi ja didaktilisi ülesandeid täita, ka üks olulisi külastatavuse vähenemise põhjusi.
annaabi.ee 
