Mõeldi Põhiseaduse muutmise peale.Vaja oli riigipea ametikohta. Vastu sotsialistid. 3. Vabadussõjalaste liikumine kriisi ajal astus poliitikasse. Kujunes parempopulistlik massiliiikumine. Eeskujuks fasism. Põhilised liidrid kindral Andres Lauka, advokaat Artur Sirk. 4. 1932-1933 2 Põhiseaduse muudatuste rahvahääletust. Kukkusid läbi. 5. 1933- Vapside enda Põhiseaduse projekst, see jõustus 1934a. II PÕHISEADUS kõige autoritaarsem 6. Riigivanema valimised: küsitlusAndres LarkaJohann LaidonerKonstatin Päts August Rei 7. 1934- Konstatin Päts riigivanem 12. märts Päts, Laidoner RIIGIPÖÖRE, demokraatia lõpp · MUUDATUSED: · Keelati Vabadussõjalaste liikumised ( u. 400 arreteeriti ) · Piirati demokraatlikke vabadusi ( Tsensuur) · 1934 RIIGIKOGU saadeti laiali VAIKIV AJASTU 1934-1940 · Seadusi ei andnud välja parlament, vaid PÄTS neid nimet dekreetideks
Kohati tundus eelmisel aastal, et rünnakute vahel ei möödunud nädalatki relva- ja pommirünnakust Istanbuli peamises rahvusvahelises lennujaamas kuni verevalamiseni linna turiste täis tänavatel ja Venemaa suursaadiku Andrei Karlovitapmiseni pealinnas Ankaras 12 päeva tagasi.Aasta jooksul on Türgi muutunud populaarsest turismiriigist terroripiirkonnaks. Türgi on sihtmärgiks võtnud kaks terroriharu: kurdid ja islamiäärmuslased. Neli aastat tagasi lõpetas Türgi üha autoritaarsem ja võimukam president Recep Tayyip Erdoðan kolm aastakümmet kestnud verise sõja kurdidega, kes moodustavad viiendiku Türgi 80 miljonist elanikust. Koos rahuga tuli populaarsus ning ilmalik kurdi partei võitis järgnenud valimistel parlamendis kohti. Muud tähelepanekud Saksamaal elab kolm miljonit türklast ja mitusada tuhat kurdi. Saksamaa türklaste ja kurdide vahel on puhkenud tüli Süüria kriisi üle
muusikutest said oma hariduse Peterburis. Peterburi oli tollal Venemaa pealinn ning oma teatrite- ja kontserdisaalidega kujunenud Euroopa kultuurimetropoliks. Eesti sajandivahetuse professionaalse heliloomingu üheks oluliseks mõjutajaks oli tunnustatud kompositsiooniprofessor Nikolai-Rimski Korsakov, kelle juhendamisel lõpetasid Peterburi konservatooriumi heliloojatena Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mihkel Lüdig, Mart Saar jt. Samal ajajärgul töötas Konservatooriumis õppejõuna üks autoritaarsem Saksa oreliprofessor Louis Homilius, keda võib nimetada Eesti orelikoolkonna rajajaks. Tema õpetamisel said organistidiplomi Johannes Kappel, Miina Härma, Konstantin Türnpu, Rudolf Tobias, Mihkel Lüding, Artur Kapp, Peeter Süda. Peterburi oli Eestile lähim silmapaistva kultuurieluga suurlinn, kus erinevatel aegadel tegutsesid rahvusliku ärkamise suurkujud: Kirjanik F R Kreutzwald, kunstnik Johann Köler, skulptorid August Weizenberg ja Amandus Adamson, samuti Eesti ärkamisaegse
valikutele suuna juhatus, nõukogu või korporatsiooni tasandi juhtkond inimesed, kel on loodetavasti nägemus ettevõtte strateegilistest eesmärkidest ja ülevaade võimekustest, kompetentsidest. Vaatamata sellele on organisatsiooni tegevjuhil suur roll ja mõju kogu organisatsioonis toimuvale. Mõju efekt on vahetum väiksemas ettevõttes, seega suuremate ettevõtete keskjuhtidel on oluline mõju osakondades, allüksustest toimuvale. Olles aktiivsem või passiivsem, demokraatlikum, autoritaarsem mõju käitumisele, tulemusele on igal juhul olemas. Juhi stiiliga luuakse mudelid, mallid, raamistik järgmiste tasandi juhtidele, kes varem või hiljem saavad mõjutatud tippjuhi valikutest või ka valimata jätmistest. Keegi meist pole sündinud juhiks. Inimestel võivad olla küll juhile omased tunnused, nagu näiteks võime panna ennast kuulama, ent liidriks olemine nõuab palju tööd ja vaeva ning tähendab ühtlasi kindla mõttelaadi omaksvõtmist
Mida suurem on grupp, seda tõenäolisem on, et seal tekib oma liider. Ühtlasi on suurema grupi puhul oluline, et keegi gruppi koos hoiaks. Võrreldes taas 4- ja 8-liikmelisi gruppe, võib täheldada, et 8-liikmelistes gruppides tekib väga sageli oma liider. 4-liikmelistes gruppides esineb seda märksa harvemini. Grupi suuruse muutudes muutub ka juhtimisstiil. Suuremate gruppide juhtidel on umbisikuli- sem, ametlikum ja sageli ka autoritaarsem juhtimisstiil. 42 Karjäärinõustamine Juhtimisstiil Grupi psühholoogiline kliima oleneb suuresti juhtimisstiilist, millega gruppi väljastpoolt mõ- jutatakse. Tavaliselt tehakse vahet kolme juhtimisvormi vahel. Juhtimisvormid ning nende mõju grupi käitumisele ja grupiliikmetele. Juhtimisvormid AUTORITAARNE DEMOKRAATLIK MITTESEKKUV Grupiorientatsiooniga
annaabi.ee 
