a) Mihhail Gorbatsov b) NSVL c) 1980-1991 NSVL juhtorganites d) Ei tea veel A) Boriss Jeltsin B) Lagunev NS VL ja vene füderatsioon C) 1961-1996 D) Viis venemaa demokraatiani ja pooldas uuendusi i A) Johann Laidoner B) Eesti C) 1910-1945 D) Ta oli eesti sõjaväe pealik ja poliitik kes viisid 1930a. Koos Pätiga läbi riigipööde a) Konstantin Päts b) Eesti c) 1921-1940 d) Eesti vabariigi esimene president ja viis läbi autoritaalse riigipöörrde A) Otto Tief B) Eesti C) 1920-1944 D) 18. Sep. 1944 tegi kate taastada iseseisvus nn Tiefi valitsus A) Nikolai Karotamm B) ENSV C) 1940-1950 D) Oli esimine ENSV peasektetär ja kolhoside pol. Väljatöötaja a) Johannes Käbin b) ENSV c) 1950-1983 d) Stabiilne ENSV sekretär a) Karl Vaino b) ENSV c) 1950-1988 d) ENSV juht ja suur venestaja A) Vaino Väljas B) ENSV C) 1960-1991
Võitlus oli üsna terav ning valitsused vahetusid tihti. Mõnikonrd oli probleeme ka kuningakojal. 7) Demokraatia kriisi põhjused : · Keskklass kaotas oma poliitilise ja majandusliku võimu. Tugevnes tööliskond, kes nüüd said mõjutada riigi arengut. Naised said valimisõigused. · Riigid olid pettunud ning vihased Versailles'i süsteemi peale. · Poliitiliste erakondade omavaheline kemplemine . Teravnes riigisisene võimuvõitlus. 8) Autoritaalse ja totalitaarse diktatuuri võrlemine / erinevused. Autoritaalses riigis on inimestel vaba mõtteavaldus ning väljendamisvõimalus. Totalitaarses riigis on kontoll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Sellega kaasnes ka inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. Totaletaarne riik pooldab seda , et elu oleks ühtlustatud ja reeglitele allutatud. 9) Vaba turu võidukäik USA-s. 1920-aastail võidutses USA-s vabaturg
Miks riigipööre teostati ? * Vältimaks vabadussõjalaste võitu ja koodnumaks võimu enda kätte, teostasid riigivanem Konstatin Päts ja endine sõjavägede ülemjuhataja J.Laidoner 12.märtsil 1934 aastal sõjaväelise riigipöörde. Mis muutused seoses sellega toimusid ? * Kuulutati väljakaitseolukord , suleti vabadussõjalaste organisatsioonid, lükati edasi valimised,keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Kuidas nimetatakse ajajärku, mil demokraatia asendus autoritaalse korraga ? Mis oli nn "vaikiv ajastu"? * Vaikiv ajastu - ajastu , kus koostatakse uus põhiseadus ja sellega luuakse presidendi ametikoht. Mis oli 1938.a. põhiseaduse olulisem muudatus ? * Presidendil oli õigus takistada parlamendis vastu võetud seaduste jõustumist ja saata parlament laiali . 4.Välispoliitika. Mis oli välispoliitika peamine eesmärk ? * Oli kindlustada omariiklus ja julgeolek Mis oli nn. Balti Liit ?
vastastikku mõjutavad ja on sellest teadlikud. Kuidas grupid jaotatakse- Jaotatakse suuruste järgi: väike 2-20, suur-20+. Grupi liikmete vaheliste sidemete tugevuse järgi. Nimeta grupi arengu etapid ja kirjelda ühte neist- Kujunemis faas, Konflikti faas, Ühtekuuluvus faas, koostöö faas. Koostöö- väärtustatakse inimeste isiksuslikke võimeid. Grupp on orjenteeritud eesmärkidele. Üksteise nõuandeid andes ei võta teise pool seda kriitikana. Mis on autoritaalse ja demokraatliku juhi erinevus- autoritaarne on see kes tahab kõik asjad ise korda ajada aga demokraatlik on see kes jagab koos teistega infot, talub kriitikat, grupi liikmeid see juht tunnustab. Seleta mõiste: Staar- on isik kellega on seotud eelkõige kõrgendatud emotsiooni vajadus. Ta on seltskonna hing ja temaga ei hakka igav. Staarile meeldib tähelepanu. Liider- Liider on see kes ei pea vastutama. Grupis tahavad kõik liidrid järgida. Liider
tüdinenud. d) Ülemaailmselt tekkinud majanduskriis, millest demokraatlikud riigid ei suutnud kiiresti välja tulla. Järjest suuremat populaarsust hakkasid võtma radikaalid, kes lubasid, et võimule saades löövad nad korra majja. Enamikes Euroopa riikides hakati üle minema diktatuurile. 2. Diktatuuririikide tunnused võrdluses demokraatlike riikidega. Valdkond Dem.riigi tunnused Autoritaalse riigi Totalitaarse riigi tunnused tunnused Ühiskondlik 1) Võim kuulub rahvale 1) võim ühe isiku või väikese rühma käes , elu ja 2) Rahvas osaleb riigi reeglina kujuneb isikukultus poliitika valitsemises, valimiste ja 2) Sunniviisiline hääletamine või mingil muul rahvahääletuste kaudu, valitud moel valimisvabaduse piiramine, parlamendil