Selline mehhanism võimaldab erinevate valkude sünteesi täpsemalt koordineerida. Sel viisil on sünteesitud näiteks faag lambda hiliste geenide poolt kodeeritud kapsiidivalgud, mida on vaja kindlal ajal kindlas hulgas ja vahekorras faagipartiklite assambleerimisel. Ribosoomivalkude operonide translatsiooni regulatsioon Ribosoomivalkude (R-valgud) geenid rps ja rpl asuvad mitmes operonis ning nende süntees on kontrollitud R-valkude endi poolt. Sellise autoregulatsiooni puhul seondub üks reguleeritava operoni poolt kodeeritud R-valkudest vastava polütsistroonse mRNA spetsiifilisele järjestusele, mis külgneb RBS-iga ja sisaldab initsiaatorkoodonit AUG. See spetsiifiline järjestus sarnaneb rRNA järjestusele, kuhu vastav regulatoorne R-valk seondub ribosoomis. Mida aeglasem on rakkude kasvukiirus, seda vähem on neis ribosoome. R-valkude sünteesi autoregulatsioon võimaldab hoida rakkude kasvukiiruse muutumisel
on RBS-i maskeeriv sekundaarstruktuur moodustunud mRNA enda järjestuse baasil, on translatsiooni initsiatsioon pärsitud. Translatsiooni initsiatsioonisaiti võib olla seondunud ka spetsiifiline repressorvalk. Ribosoomivalkude operonide translatsiooni regulatsioon Ribosoomivalkude (R-valgud) geenid rps ja rpl asuvad mitmes operonis ning nende süntees on kontrollitud R-valkude endi poolt. Sellise autoregulatsiooni puhul seondub üks reguleeritava operoni poolt kodeeritud R-valkudest vastava polütsistroonse mRNA spetsiifilisele järjestusele, mis külgneb RBS-iga ja sisaldab initsiaatorkoodonit AUG. See spetsiifiline järjestus sarnaneb rRNA järjestusele, kuhu vastav regulatoorne R-valk seondub ribosoomis. Mida aeglasem on rakkude kasvukiirus, seda vähem on neis ribosoome. R- valkude sünteesi autoregulatsioon võimaldab hoida rakkude kasvukiiruse muutumisel proportsioonis
Kui aju perfusioonirõhk langeb, väheneb aju verevool (CBF), aju veremaht (CBV) kasvab vere seisaku ja venoosse äravoolu raskenemise tõttu ja seega suureneb ka aju maht. Koljusisene rõhk kasvab edasi, raskendab edasi ajuperfusiooni jne. Aju perfusioonirõhk sõltub ka vererõhust ja nimelt MAP-ist. Rõhu mittelineraarse tõusu tagajärjel diastoli ja süstoli vahel ei ole MAP vererõhu 120/80 mmHg juures mitte 100, vaid ca 90 mmHg. Terve aju suudab autoregulatsiooni tõttu hoida aju verevoolu konstantsena teatud vererõhu piirides. Autoregulatsioon saab teoks kapillaaride-eelsete arterioolide ruumala muutumise abil. See ei toimi pärast traumat, O2 puuduse, O2 ülejäägi korral ega narkoosis. CBF – cerebral blood flow, aju verevool SMM – südame minutimaht pO2 – hapniku osarõhk, hapnikurõhu osa kogu gaasirõhust, normaalne 100 mmHg Anoksia – hapnikupuudus ICP – intracranial pressure, koljusisene rõhk
annaabi.ee 
