Järjekorrateooria Pärast kahte kuud kestnud remonti uuesti avatud Autoregistrikeskuse Pärnu büroos töötab ühe aegselt varasema kolme teenindaja asemel kaks. Mõlemal kahel teenindajal on oma kassa koos arvuti ja muu tehnikaga, mis võimaldavad neil osutada klientidele samu teenuseid. Büroo lahti oleku ajad on vastavalt tööpäevadel 8:00 17:00 ja nädalavahetusel 10:00 14:00, ehk siis nädalas kokku 53 töötundi. Nagu öeldud siis üheaegselt on tööl kaks teenindajat, kuid kokku on neid neli ehk siis teenindajad töötavad kahes vahetuses. Küsitledes
Kuid igal süsteemil on oma nõrkused ja tugevused. Siinkohal tooksin välja mõned õiguse kitsaskohad, mida minu arvates tuleks parandada. Kõigepealt viiksin sisse muudatused karistusseadustikus, mis seisneb karistuste karmistamises. Kindlasti rakendaksin seda palju kõneainet pakkuvate joobes juhtide vähendamiseks. Praeguse seisuga võetakse neilt tähtajaliselt ära juhtimisõigus, millega kaasneb ka rahatrahv, ning tuleb uuesti sooritada Autoregistrikeskuse liiklusteooriaeksam või liiklusteooria- ja sõidueksam. Minu arvates ei ole see piisav karistus inimesele, kes istus hoolimatult joobes peaga rooli taha, seades ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu ja tervise, sest see ei õpeta talle puudu olevat vastutustunnet. Lahendaksin selle probleemi nii, et seaduse rikkujal võetakse load ära mitmeks aastaks ning tagasi saab need juhul, kui on läbitud vastavad testid, mis tõestaksid, et inimene on saanud oma veast aru ja püüab seda mitte korrata.
Golf. Väikeautodega õpetatakse sõitma seetõttu, et inimestel oleks võimalikult lihtne. Mina aga seevastu pooldaksin just õppimist suurema autoga, nagu näiteks Toyota Corolla. Kütuse- ja muud ülalpidamiskulud oleksid küll suuremad, ent siis oleks õppuritel raske õppustel, kerge lahingus. Sõnapaari raske õppustel all mõtlen ma seda perioodi, kui inimesel on lõpetatud autokool ja selle lõpus toimuvad eksamid koos Autoregistrikeskuse eksamitega edukalt sooritatud. Ehk siis see aeg, kui inimene hakkab iseseisvalt sõitma, näiteks tööle, kooli või koju. Üldjuhul ei ole autokooli lõpetanuil suur rahakott ning juba see seab piirid suure auto soetamisel. Tavaliselt ostetakse väikeauto, kuna selle üle tundub inimestel suurem kontroll olevat ja auto kabariite tajutakse paremini. On ka neid inimesi, kellele pole auto turvalisus ja sõiduomadused tähtsad
Tooksin välja mõned aspektid, mis mind praeguse õiguse juures häirviad ning mida mina muuta sooviksin. Kõigepealt viikisin sisse mitmed muudatused karistusseadustikus. Eelkõige muudaksin karistusi rangemaks. Mis puudutab joobes juhtimist, siis siin kohal võiksid seadused olla nii rangemad kui ka jääda leebemateks. Joobe seisundis juhtidelt tuleks juhtimisõigus mitte ainult tähtajaliselt peatada vaid ära võtta ja neid enam mitte tagasi anda. Uuesti ARK-i (autoregistrikeskuse) liiklusteooriaeksami või liiklusteooria- ja sõidueksami edukas sooritamine ei ole minu arvates piisav põhjus juhtimisõiguse tagastamiseks. Joobes juhtimine näitab vastutustundetust ja hoolimatust mitte ainult iseenda vaid eelkõige teiste suhtes ning uuesti sooritatud eksam ei õpeta inimesele vastutustunnet, mis tal ilmselt puudub. Hiljuti meedias käsitletud ettepanek karistada ka kaasreisijaid, kes sõidavad joobes juhiga, on minu arvates liialdus või isegi absurdsus
kujunemas välja oma keel. Mõned näited: aint(ainult), krt (kurat), ntx (näiteks), ptv (pole tänu väärt), tnx (tänan). Kokkuhoiu eesmärgil kirjutatakse sõnu lühemaks, kui need tegelikkuses on, näiteks ,,ma ei tea" asemel mai tea. Eesti teedel liiklevate autode hulk on kahekümne aastaga kolmekordistunud ning lääne päritolu sõidukid on välja söönud vene autod ja seda juba kümme aastat tagasi. Eesti autopark läänestus kiiremini, kui ühiskond ja majandus. Autoregistrikeskuse andmetel müüdi või osteti 2000. aastal Eestis üks sõiduk keskmiselt iga kahe minuti tagant. 1994. aasta oli uute autode murdepunkt, mil Hansa Liising hakkas esimesena pakkuma autoliisingut. Peamiselt olid autoostjateks firmad. Liisinguintress oli keskmiselt 18 protsenti. Aastal 2000, mil majandus elavnes langes liisinguprotsent 9 protsendini. Hetkel on liisimistingimused aga palju paindlikumad kui varem. Ka autohinnad olid varem madalamad ja ei olnud nii uhkeid mudeleid kui hetkel
AMETIVARA JA AVALIKE VAHENDITE KASUTAMINE: http://www.mnt.ee/public/looming11052012.pdf Loominguline riigivara kasutamine maanteeametis Piret Reilijan Äripäev 11.05.2012 Pärast Tamur Tsäkko skandaalset lahkumist maanteeameti peadirektori kohalt on ilmnenud, et ameti vara kasutamine oli pehmelt öeldes loominguline - puudus ülevaade, kus ameti vara parasjagu asub ning milleks seda kasutatakse. Näiteks pärast autoregistrikeskuse ja maanteeameti ühinemist ripakile jäänud muruniiduk, millega Tsäkko alluvad nägid teda viimati koos ameti autokäruga mullu suvel maanteeametist minema sõitmas, on lausa haihtunud. Tsäkko kommenteeris 2007. aastal 15 000 krooniga ARKile ostetud raider-tüüpi muruniiduki kasutamist selliselt, et niiduk oli tõepoolest viimati möödunud suvel tema käes, kuid reaalselt ta seda siiski ei kasutanud, vaid kasutas hoopis niiduki all olnud ameti autokäru.
asjakohased kulud Omandi kahjustus ja administreerimiskulud - Omandi kahjustus · Sõidukikahju · Isiklike esemete kahju · Tee ja teerajatiste kahju · Koormakahju · Muu vara (nt hoonete) kahju · Õigusabi ja -ekspertiisi kulud · Teisaldamis- ja parkimiskulud · Keskkonnakahju - Administreerimiskulud · Politsei, tuletõrje ja päästeameti kulud · Autoregistrikeskuse kulud Muud õnnetusjuhtumiga seotud kulud - Rendileandjal saamatajäänud tulu liiklusvahendi kasutus- või kapitalirendile andmisest - Ummikukulud seoses liiklusõnnetusega - Avarii süüdlase reaalse vangistuse tõttu saamatajäänud sisemajanduse kogutoodang ning tema ülalpidamiskulud vabaduskaotuse ajal 11. Muud kulud tasuvusarvutustes Pigou' maks on maksutüüp, mis on kehtestatud selleks, et korrigeerida negatiivset välismõju)
võimalik saada hüvitist ka liiklusõnnetuse puhul, kui õnnetuses jääb süüdlaseks kindlustatu. KASKO leping on abiks ka nendel juhtudel, kui toimub näiteks otsasõit teel liikuvale loomale, looduskahju, tulekahju jms. Liisingufirmad nõuavad ka kasko kindlustust liisitud autode jaoks. Ühtlasi saab kindlustada sõidukit nii, et hüvitatakse ka kahju, mis tekib seoses sõiduki või selle osade varguse ning röövimise puhul. KASKO lepingut saab sõlmida ainult Eesti Riiklikus Autoregistrikeskuse registreeritud sõidukile. Üldiselt Kasko lepingut on 3 tüüpi. Kõige tavaline kasko, või baaskasko, mis on mõeldud vanadele autodele, see on odavam, kui teised tüübid, ning kaitseala on ka väga piiratud, üldiselt kindlustusjuhtumiteks on vargus, rööv ja tulekahju. Keskmine kasko või standart on selles mõttes universaalne, et hind on keskmine ei ole liiga kallis, ning kaitseala on ka laiam, kindlustusjuhtumiks on ka õnnetusjuhtum, ning uue auto kaitse. Kolmas tüüp on eliit või
Juhul kui tootja annab oma kohustused üle TVO-le, korraldab viimane kogumis-ja taaskasutamissüsteemi finantseerimise. TVO kehtestatud tariifide alusel tuleb tootjatel maksta taaskasutustasu vastavalt nende poolt turule lastud mootorsõidukite ja nende osade kogusele [9]. 11 5. Kasutatud rehvide kogumissüsteem Eestis 1. jaanuari 2008 seisuga on Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse liiklusregistris arvel 676 485 sõidukit ja selle haagist, traktoreid, liikurmasinaid ning nende haagiseid on 29 039. Prognoositud on vanarehvide tekke suurenemine, kuna aastas lisandub 15 000- 40 000 romusõidukit, seega suureneb vanarehvide kogus samuti, ulatudes kuni 10 000-11 000 tonnini aastas [12]. Eestis on suurimaks kasutatud rehvide kogumise ja taaskasutamise korraldamisega tegelevaks organisatsiooniks mittetulundusühing Eesti Rehviliit
1) ADRsõiduk on ohtlike veoste riigisisesel või rahvusvahelisel autoveol kasutatav sõiduk; 2) ADRsõiduki ülevaatus on sõiduki tehnoseisundi kehtestatud lisanõuetele vastavuse kontrollimine; 3) alarmsõiduki ülevaatus on alarmsõiduki tehnoseisundi kehtestatud lisanõuetele vastavuse kontrollimine; 4) ARK büroo on Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse (edaspidi ARK) allüksus maakonnas/linnas; 5) buss on üle üheksa istekohaga (sh juhi koht) mootorsõiduk, mis on ette nähtud sõitjate veoks. Mõiste hõlmab elektrikontaktliiniga ühendatud rööbasteta sõidukit, näiteks trollibussi; 6) direktiiv on Euroopa Liidu direktiiv;
3. TRANSPORDI JA LIIKLUSE KAHJULIKE MÕJUDE LEEVENDAMINE 2007. aasta alguses kinnitas Riigikogu Transpordi arengukava aastateks 20062013 eesmärgiga kujundada efektiivne, ohutu ja keskkonnasõbralik ning samas vajadustele vastav transpordisüsteem. Valmis ka Ühistranspordi arenguprogramm 2006-2010, mille eesmärk on pakkuda autotranspordile keskkonnasõbralikku ja jätkusuutlikku alternatiivi. Arengukava eesmärkide elluviimiseks asutati 2008. a Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse juurde ühistranspordi juhtimise üksus. Loodi ühistranspordi infosüsteem (ÜTRIS), mille eesmärk on kvaliteetse info koondamine ühistranspordi teenuse planeerimiseks, korraldamiseks, järelevalveks ja kasutamiseks. 2008. a lõpuks hinnati Eestis ühistranspordi kasutajate osakaaluks tööl käimisel 26,3%. 2009. a viidi Eesti Transpordiarengukava 2007-2013 raames läbi transpordi väliskulude uuring, mis võimaldab
• mootorikütuse ja -õlide aktsiisimaks • mootorsõiduki aktsiisimaks • mootorsõidukimaks (lubatud kehtestada) • raskeveokimaks veoautodele ja autorongidele registri- või täismassiga 12 t ja enam • riigilõiv autoregistrikeskuse toimingute eest • suuremõõtmeliste ja raskekaaluliste veoste veoloa tasu Lähtudes Eurovignette’i direktiivist rakendatakse Eestis alates 01.01.2004 raskeveokimaksu. Raskeveokimaksuga maksustatakse veoste vedamiseks ettenähtud liiklusregistris registreeritud
annaabi.ee 
