Eesti Vabariigi tekke eeldused kuni vabadussõda
Eestlased nõudsid Ajutiselt Valitsuselt autonoomiat, siis täieliku iseseisvuse ideed veel ei olnud.
Autonoomia saavutamiseks toimus Petrogradis märtsi lõpus 1917 suur eestlaste demonstratsioon.
Kohal oli 15 000 sõdurit, kelle väeosad olid Petrogradi lähistel. 25 000 inimest olid tsiviilelanikud,
sest Petrogradis oli väga suur eestlase kogukond. See demonstratsioon avaldas
valitsusringkondadele mõja ning 4 päeva pärast 30. märtsil kirjutati alla autonoomiaseadusele.
Tollane Eesti hümn oli ,,Mu isamaa on minu arm", Kunileidi viisile. Autonoomiaseadus määratles,
et Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa liideti kokku üheks rahvuskobermanguks
Eestimaa kubermanguks. Eestimaa kubermangu juhtis juba sel ajal eestlane Jaan Poska, kes sai ka
uue rahvuskobermangu kuberneriks. Lisaks kubermangu ühendamisele tähendas autonoomiaseadus
ka seda, et lubati valida rahvaesindus Ajutine Maanõukogu ehk rahvasuus Maapäev. Nad olid
annaabi.ee 
