Millised on eksplitsiitse mäluga seotud ajupiirkonnad? Too mõni näide, kuidas eksplitsiitset mälu hinnatakse. Sündmuste ja faktide mäletamine mis on teadlik ja tahtlik ning koosneb personaalsest kogemusest. Jaguneb: episoodiline ja semantiline. Ajupiirkonnad – temporaal-frontaalsagara süsteem. Temporaalsagaraga seotud struktuurid – hipokampus, rinaalkorteksi ja prefrontaalkoor; samuti taalamuse tuumad sest frontaal ja temporaalsagara ühendused suunduvad läbi taalamuse. Mis on autonoeetiline teadlikkus? Enese-teadvus, autobiograafilise mälu osa mis võimaldab meil sündmuste järgnevust tajuda ja ajas rännata. Hipokampuse ja frontaalkoore kahjustuse korral kaob sageli enese-teadlikkus, tekivad raskused igapäevaste käitumuslikku eneseregulatsiooni nõudvate ülesannetega ning varasemast kogemusest õppimisega. - Mälu võime Mis on hipokampus ja rinaalkoor, mis roll on neil mälu funktsioneerimises? Hipokampus – limbiline struktuur mis asetseb mediaalselt oimusagaras
inimese mälestuste uurimine muudab vaaltuse all olevaid mälestusi Pikaajaline eksplitsiitne mälu sündmuste ja faktide mäletamine mis on teadlik ja tahtlik ning koosneb personaalsetest kogemustest. Jaguneb: - Episoodiline mälu – autobiograafilised mälestused nt elusündmused - Semantiline mälu – kõik mitteautobiograafiline nt inimeste nimed ja näod, matemaatika, lugemine, ajalised sündmused jne Episoodiline mälu: autonoeetiline teadlikkus ajast - Autoneetiline teadlikkus – eneseteadvus, autobiograafilise mälu osa mis võimaldab meil sünduste järgnevust tajuda ja ajas rännata - Hipokampuse ja frontaalkoore kahjustuse korral kaob sageli eneseteadlikus, tekivad raskused igapäevaste käitumuslikku eneseregulatsiooni nõudvate ülesannetega ning varasemast kogemusest õppimisega - Tulving pakub välja, et ’ajas rändamine’ on mälu võime mis eristab inimesi teistest
käitumisega seotud häired. Otsmikusagarad: otsmikusagarate anatoomilist jaotust ja ühendusi teiste ajupiirkondadega erinevate otsmikusagara piirkondade funktsionaalset spetsiifikat (1) Motoorsete reaktsioonide ja liigutuste vahendamine (2) Kõne tekitamine (3) Käitumise planeerimine ja seiramine - täidesaatvad funktsioonid. (4) Töömälu (5) Mälu kontroll (6) Tähelepanuga seotud protsessid (7) Eneseteadvus ja autonoeetiline teadlikkus (8) Empaatia, huumori mõistmine täidesaatvate funktsioonide omadusi ja komponente EF lubavad kaaluda valikuid ja valida kõige spetsiifilisema vastuse mingile stiimulile lähtuvalt situatiivsest kontekstist, varasematest teadmistest ja pikemaajalistest eesmärkidest. EF on ressursimahukad ja pingutust nõudvad, aktiveeruvad ainult uudsete ja keerukate olukordade juures, kui situatsioon ei võimalda anda automaatset rutiinipõhist vastust.
Kohasem on ettekujutus mitmest mälusüsteemist. Toimunu mäletamine on erinev, võib-olla ka väljapaistvam aju saavutus, kui seda on toimunu pelgas teadmine · Episoodiline mälu viitab sellele mälu võimele, mis lubab meil teha ''ajarännakut'' läbi subjektiivse aja, olevikust minevikku ja tulevikku, ja selleks ei ole teised mälusüsteemid võimelised. Ajarännaku teeb võimalikuks varasema individuaalse kogemuse taaskogemine, mida vahendab autonoeetiline teadvus, ning sarnase kogemuse projitseerimine tulevikku.Episoodiline mälu tekkis hiljem kui teied mälusüsteemid, ta on unikaalselt inimlik ja kujuneb välja alles hilises lapsepõlves . Selle mälusüsteemi töö sõltub semantilisest mälust ja teistest mälusüsteemidest. Seepärast on tal ühine neuronaalne ja tunnetuslik alus teiste süsteemidega, kuid lisaks sellele on tal erilisi omadusi ja mehhanisme, mis puuduvad teistel süsteemidel.
annaabi.ee 
