mistõttu peavad ka Põhjamaad selles suunas mõtlema ja enda tööstuspoliitikas keskenduma robootikale. Ta rääkis, et USAs Stanfordi Ülikoolis on juba laboritingimustes loodud selline keskkond, kus töötavad igapäevaselt üheskoos inimesed ja mitmed robotid. Seal olevat see juba reaalsus. Tema sõnul hakkavad tulevikus robotid ja küborgid üha enam jõudma ka tavaellu. Me peame õppima aktsepteerima roboteid ja avatare enda kaaslastena. Arengul robootikas ja automatiseerimises on Kaivo-oja sõnul samas ka varjukülg. See on tööpuudus. Vaikne üle maailma käiv automatiseerimine ja robotiseerimine on vähendanud vajadust töökohtade järele, mis on tema väitel ka üks praeguse rahvusvahelise majanduskriisi põhjustest, lisaks pangandusmulli lõhkemisele. Eriti tõsine on Kaivo-oja sõnul suur tööpuudus noorte seas, ta tuletas meelde seda, kuidas tööpuudus mõjutas arenguid Teise maailmasõja eelsel Saksamaal. Maailm muutub ja me
See raamat oli Toyota tootmise ja tarneahela ülesehitusest ja toimimisest, mis näitas selgelt sellise tööstuse efektiivsust ja tarneahela toimimist. Toyota süsteem pakkus klientidele laia automudelite valikut väiksema ja efektiivsema tootmisliiniga kui suured USA ja Euroopa masstootmistehased. Süsteemi üks põhialustest oli just in time ehk tootmine vastavalt nõudlusele, minimaalsete laovarudega. Teine alus seisnes töö „targemaks“ muutmises ja automatiseerimises, säilitades inimeste rolli protsessi olulise osana. (Tint, 2010) Nii tekkis kaks poolt, kus üks pooldas masstootmist ja teine kulusäästlikku tootmist. Fordi esimest masstootmisliini on peetud Toyota tootmisviisi kaugeks sugulaseks, kus Henry Fordi peaeesmärgiks inimressusri võimalikult effektiivne kasutamine, mis oli küll ebainimlik katsetus, kuid eesmärk oli sama, et toota võimalikult tulusalt. 1996 avaldati raamat „Lean Thinking“, kus oli juba täpsemalt välja toodud
annaabi.ee 
