võtteks on vastuvõetava informatsiooni jaotamine osadeks ja automaatsete reageeringute kujundamine. Kolmandaks võimaluseks on kujundada automatisme, mille sooritamiseks me praktiliselt mõtlemist ei vaja. Nii me kõnnime, istume toolile, avame uksi, juhime autot või teeme midagi muud praktiliselt nende tegevuste üle mõtlemata ning samal ajal enamsati hoopis teistest asjadest mõeldes. Töötav mälu koormust vähendab ka baasoskuste treenimine automaatsuseni. 1.3 Lühiajaline mälu kui vahendaja Kui võib-olla vähem märgatavaks jäi lühiajalise ja töötava mälu talituse kirjeldamisel nende protsesside teine olulisem funktsioon. Nimelt toimub informatsiooni töötlemisel ka intensiivne vastasuunaline protsess, kus lühiajalises mälus teadvustavat ja töödeldavat informatsiooni võrreldakse pikaajalises mälus juba säilitavate mudelite ja kogemustega tajutavast ning analüüsitakse.
) Kompleksse informatsiooni jaotamisega osadeks (Näiteks keerulisemate töö- ja õppeülesannete jaotamisega osaülesanneteks: MS Office’i arvutiprogrammi käskude nägemine tööriistarea kategooriatena (File, Edit, Insert, Format, Tools etc.) ja sealt edasi rippmenüüde sisuna.) Automatismide kujundamisega (Töötava mälu koormuse vähendamisele aitavad kaasa ka akadeemiliste baasoskuste – lugemise, arvutamise, oma tegevuse jälgimise jms treenimine automaatsuseni.) Info paralleelse (visuaalse ja verbaalse) töötlemisvõimaluste pakkumisega. 12. Millise psühholoogilise kontseptsiooni valguses seletas mälu toimimist H. Ebbinghaus? H. Ebbinghaus (1850–1909) rääkis mälu assotsiatiivsetest käsitlustest. a) jaotatud ja kokkusurutud ajas õppimine b) üleõppimine c) unustamise kõverad 13. Millise psühholoogilise kontseptsiooni valguses seletas mälu toimimist F. Barlett
Keerukamate harjutuse puhul (ebaharilikud asendid ja liikumised, nt. pooluisusamm või sahkpööre, uued keerukad liigutused nt. Parralleelpööre) on tervikliku ettenäitamise järel otstarbekas harjutust õppida osade kaupa e. osameetodil. Selleks õpitakse ja harjutatakse tegevuse üksikuid, struktuurilt lihtsamaid osi eraldi. Neid õpitakse oskuse tasemeni jõudmiseni s.t. sooritatase teadvuse kaasabil. Terviku üksikosi ei soovitata õpeteda vilumuse tekkeni (automaatsuseni) – see võib hiljem takistada liikumisviisi terviklikku sooritamist. Harjutusi, mis soodustavad teatava suusatamisviisi osade kaupa õppimist, nimetatakse juurdeviivateks harjutusteks (nendest hiljem). Õpetamise meetodeid kasutatakse enamasti vaheldumisi ja kompleksselt. Muude asjaolude kõrval oleneb see palju õpetaja kogemusest ja meisterlikkusest. 3.3. Kasutusel on ka integratiivõppe meetodi kasutamine suusatehnika õppimisel. Seda iseloomustab:
annaabi.ee 
