eelmise ploki kodeerimise lõppemist Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 2 Konvolutsioonkood Paljudel juhtudel esinevad sõnumibitid jadana ja mitte plokkidena Sellistel juhtudel tuleks plokkkoodidele eelistada konvolutsioonkoode Konvolutsioonkooder töötleb saabuvaid sõnumijärjestusi pidevalt Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 3 Konvolutsioonkood Konvolutsioonkoodi kahendsümbolite kooder kiirusega 1/n bitti sümboli kohta on vaadeldav lõpliku automaadina, mis koosneb Mjärgulisest nihkeregistrist ette antud ühendustega moodul2 summaato rite kaudu ja multiplekserist, mis muundab summaatorite väljundid järjestikkoodiks Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 4 Konvolutsioonkood L bitine sümbolijärjestus muundatakse koodris n(L + M) bitiseks väljundkoodiks Kooditegur on seejuures avaldatav r = L / n(L + M) bitti sümboli kohta Kuna tavaliselt L >> M, saame lihtsustatult r 1 / n bitti sümboli kohta
relvakonstruktor, kes töötas 1947. aastal välja Kalašnikovi automaadi. Esimene leiutis oli tanki laskude loendur, mis töötas lasuga eralduvate gaaside mõjul. Ta leiutas ka püstoli TT seadise tõhusamaks laskmiseks läbi tanki tornis oleva 6 pilu ja tanki liikumisressursi loenduri. Viimane leiutis oli juba oluline ning Kalašnikov kutsuti Kiievi erisõjaväeringkonna ülema Georgi Žukovi jutule. Automaadi AK-47, mis on tuntud Kalašnikovi automaadina, esitas Kalašnikov 1947. aastal toimunud konkursile, ja see võeti armee relvastusse. Neid automaate toodeti Iževskis asuvas ettevõttes "Ižmaš" ja esimene 1500 automaadist koosnev partii väljus tehasest 20. mail 1949. Kokkuvõtte Selles referaatis ma kirjutasin kõige tähtsama informatsiooni, mida jäi mulle meelde. Ma arvan, et lugeda selle ei või mitte kellelgil palju aega. Mulle see
rahul lööb värava seljataga pauguga kinni ning läheb oma teed, küll leidub jälle uusi inimesi kes selle raha eest tööle tulevad. Arvavad, et elu on lai maantee, kus iga kilomeetriposti juures ootab neid üha huvitavam seiklus, taipamata, et liiguvad pimesi ummikradadel, mis ei vii kuhugi välja. Keerlevad vaid samuti radadel ringi, mis muutuvad sageli nii kitsaiks ja umbseiks, et on raske hingata (Autori arvamus Ekke sugustest noortest) Vahel tunneb Ekke ennast jälle kui automaadina, kes võtab pudeleid riiulist ei mingit juttu ja muud liigutust, aga sellises tummas osas muutub tuimaks ja seda ei suuda isegi Ekke Moor enam kannatada. Siis jälle mööda järvi ja jõgesid rännates, kus aeg-ajalt võib ka näha talusid, mõtleb Ekke: inimene läheb mööda teed ja silmapiir on lai, aga miks ta ei ole nagu jõgi, täna voolates metsades, homme maanteede ääres ja kulgedes nagu kärestik mööda kiiret jõesängi. Inimene on surutud oma väikesesse
on võimeline iseseisvaks tegevuseks. Ta otsib ja leiab lahendusi, õpib ja leiutab, kuid ei ole kunagi täielikult informeeritud;*kujundab oma ootusi ka tuleviku suhtes ja on seega võimeline tegutsema tulevikku suunatult; *kaalub tegevusvõimaluste plusse ja miinuseid nii implitsiitselt kui ka mõnikord eksplitsiitselt.*Ökonoomiline käitumismudel eristub seega oluliselt ettekujutusest, nagu oleks inimene täielikult informeeritud olend, kes käitub automaadina. Homo oeconomicust iseloomustab alati piiratud teadmine, mida ta aga juhul, kui see tundub talle kasulik, on võimeline otsimise ja õppimisega laiendama. *Stiimulid tekivad eelistuste ja piirangute mõjul, mida majandusanalüüs rangelt eristab. Muutused inimkäitumises taandatakse nii palju kui võimalik piirangutega määratud nähtavatele ja mõõdetavatele muudatustele. Nähtamatutest ja mõõdetamatutest eelistuste muutustest püütakse abstraheeruda
annaabi.ee 
