(tsement, lubi, põlevkivituhk jne), peenliiv ja vesi. Saadakse vedel lobritaoline mass. Teises segistis tehakse vahtu. Vaht saadakse vahutekitajast, veest ja liimist. Vahutekitajaks võib olla kampolseep, looma verepreparaadid, mõned pesuained jne. Liim muudab vahu mullid püsivamaks. Kolmandas segistis segatakse lobri ja vaht kokku. Saadud poorne taigen valatakse vormidesse. Kivistumise kiirendamiseks tooteid aurutatakse või autoklaavitakse (aurutatakse rõhu all). Vahtbetoontooteid saab teha ainult tehases. Gaasbetoon: Gaasbetoonile antakse mulliline struktuur gaasitekitava lisandi abil, milleks on kõige sagedamini peenike alumiiniumi pulber. Sideaine peab sisaldama lupja. Kui sideaineks on tsement, siis tuleb lupja juurde lisada. Põlevkivituhksideainetes on lupja piisavalt. Lubja, alumiiniumi ja vee vahel toimub järgmine reaktsioon: 2Al+3Ca(OH)2+6H2O=3CaO.Al2O3.6H2O+3H2 Eralduv vesinik paisutab segu
kasutamiseks nii eramajade kui ka suurte kortermajade fassaadikattena. Marmoroc plaatide eluiga võib ulatuda üle 50 aasta, säilatades seejuures oma atratiivsuse. 2.2. Silikaattellis Silikaattellist on fassaadimaterjalina kasutatud juba üle 100 aasta. Eestis sai silikaadi tootmine ja kasutamine alguse 1910. aastal. Silikaattellise tootmisel pressitakse lubjast ja liivast koosnev niiske segu vormidesse ning seejärel autoklaavitakse. Eestis toodab silikaattelliseid firma ,,Silikaat", kelle tootevalikusse kuulub siledapinnaline, lõhestatud ja klombitud tellised. Silikaattellise eeliseks on tema pikaealisus. Hetkel toodetava tellise külmakindlus on minimaalselt 35-50 tsüklit, kuid praktika on näidanud, et Eesti kliimas pole kahjustusi tekkinud isegi peale 60 aastat. Siiski on silikaatmüüritise pikaealisuse tagamiseks vajalik selle õige kasutamine. Vältida tuleks müüritise märgumist
iseseisvuse ja läheduse põhimõte 5. Med. Jäätmed- jäätmed, mis tekivad inimeste, loomade haiguste diagnoosimisel, ravimisel,mikrobioloogilised preparaadid, patoloogilisd jäätmed, veri ja vere komponendid. Lahangu või med.protseduuride käigus kogutud kehavedelikud või nendega küllastunud materjalid, saastunud med. Terariistad( mitte süstalde korpused), ravimi jäägid, tsütostaatilised jäätmed(punane kott) Jäätmed puruststakse ja autoklaavitakse ühes anumas. 6. kodune prügi: 4 erinevat prügikasti- papp/paber; sega plast/ metall; biolagunev; prügi 7. Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks või kõrvaldamiseks; ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vaja.
..0,12 W/mK keskkonnas kõrge rõhu all. Segule lisatakse ka jahvatatud Niiskuskahanemine 0,3 mm/m kipsi ja alumiiniumipulbrit Veeimavusvõime 25...35 mahu% Mass paigutatakse metallvormidesse, kus see paisub ja Tasakaaluniiskus < 6 mahu% tardub. Peale tardumist lõigatakse lõikemasinal plokkideks Poorsus 75...85% sõltuvalt tihedusest ja plaatideks ning seejärel autoklaavitakse. Joonpaisumiskoefitsient 8x10-6 /°C PÕLETAMATA TEHISKIVID PÕLETAMATA TEHISKIVID AEROC PLOKID AEROC PLOKID Võimalik saavutada normidele vastav soojapidav välissein AEROC iga kokkupuutuvad metallid tuleb kaitsta
Seenesuve pikkus on terve aasta. Seejärel järgmisel suvel uputatakse palgid 1-3 päevaks jääkülma vette. Selleks et toimuks üleminek seenesügisele. Pärast uputamist laotakse nad risti rivvi. Viljakehad tekivad 1-2 nädalaga. Esimise saagi järel võib palgid uuesti uputada et saada teist saaki. Sitaakse intensiivmeetod Keskmiselt 250g viljakehi 1kg substraadi kohta. Substraadi koostis: *Lehtpuu saepuru *Teraviljakliid 3-4% kui teraviljajäätmed siis 10-25% *1-2% CaCO3 Substraat autoklaavitakse kuumakindlates kottides. Seejärel nakatatakse vedela söötmega(nö mütseeliga) ning topitakse kilekotti. Peale seda protsessi algab seenesuvi. Seen kasvab kuni kotis on hapnikku. Seenemütseeli läbikasvamiseks kulub 35-70 päeva. Kui saepuru on mütseeli täis kasvanud, eemaldatakse kile ning siitake viljakehi ilmub mitme lainena. 11. SAMPINJONID Sampinjoni ( pr keeles seen) kasvatus sai alguse melonikasvatusest kus melonite vahel hakkas kasvama veider seen
Seejärel järgmisel suvel uputatakse palgid 1-3 päevaks jääkülma vette. Selleks, et toimuks üleminek seenesügisele. Pärast uputamist laotakse nad risti rivvi. Viljakehad tekivad 1-2 nädalaga. Esimise saagi järel võib palgid uuesti uputad, et saada teist saaki. Sitaake intensiivmeetod Keskmiselt 250g viljakehi 1 kg substraadi kohta. Substraadi koostis: · Lehtpuu saepuru · Teraviljakliid 3-4% kui teraviljajäätmed siis 10-25% · 1-2% CaCO3 Substraat autoklaavitakse kuumakindlates kottides. Seejärel nakatatakse vedela söötmega (nö mütseeliga) ning topitakse kilekotti. Peale seda protsessi algab seenesuvi. Seen kasvab kuni kotis on hapnikku. Seenemütseeli läbikasvamiseks kulub 35-70 päeva. Kui saepuru on mütseeli täis kasvanud, eemaldatakse kile ning siitake viljakehi ilmub mitme lainena. 11. SAMPINJONID Sampinjoni (pr. keeles seen) kasvatus sai alguse melonikasvatusest, kus melonite vahel hakkas kasvama veider seen
vesisideained. LUBI (õhklubi) Toodetakse kaltsiikivimist ( CaCo3) + magnesiit. Tooraine kaevandatakse, purustatakse, kuumutatakse. *LUBJA KUSTUTAMINE (vee lisamisel). Protsess ~2030 minutit. Kustutamisel eraldub soojus ( eksotermiline protsess). Kasutatakse: lubimörtides, segamörtides, plastifikaatorina, silikaattoodete valmistamisel, lubivärvides. Omadused: Survetugevus 10 kg/cm2. Suurema survetugevuse saamiseks autoklaavitakse. (kiirelt, aeglaselt, keskmiselt kustuv). KIPS Saadakse looduslikust valgest mineraalist, mis sisaldab liivasid, savi jms. Teistest kõigist kiireim tarduja. Eksotermiline tardumise protsess. Vahel tuleb tardumist aeglustada kasutatakse kemikaale või maalriliimi (0,1 0,2 %). Tardumine algab al. 4. Minutist kuni 30 minutit. NB! Tardumisel paisub 0,5 0,8 % (täidab kogu vormi, murded). Skulptorid kasutavad kipsvorme. NEGATIIVSED OMADUSED: Pole veekindel, nõrk.
(vähesed bakterid hüdrolüüsivad). 15. Miks ei sobi želatiin söötme geelistajana? Veeldub toatemperatuuril (25 kraadi) ja ei ole mikrobioloogiliselt inertne (kes toodavad proteolüütilisi ensüüme, need lagundavad). 16. Miks ei valata agarsöödet välja liiga kuumalt? Liigse kondentsvee tekkimise vältimiseks. 17. Miks hoitakse söötmeplaate pärast söötme tardumist ümberpööratult (põhi ülespoole?) Kondentsvee tekkimise vältimiseks. 18. Miks autoklaavitakse agar ekstreemsete pH-dega söötmete jaoks eraldi? Alla pH 5,5 agar hüdrolüüsub ja ei tardu pärast steriilimist. Vajaliku pH-ga sööde ja vesiagar (steriilitakse dest vesi + agar) segatakse pärast steriilimist kokku. 19. Missugused raku surma esilekutsuvad tegurid mõjuvad raku seinale, plasmamembraanile, valkudele ja nukleiinhapetele? fenool (rakukest, tsütoplasmamembraan, denatureerib valke), alkohol (tsütoplasmamembraan, denatureerib valke, ei hävita endospoore). 20
Autoklaavsest boorbetoonist väikeplokid Poorbetooni põhilisteks toorainetaks on tsement, kustutamata lubi, põlevkivituha peenfraktsioon, jahvatatud liiv, jahvatatud kipskivi, alumiiniumpulber ja vesi. Eestis on valmistatud plokke ka silikaltsiidist. Korralikult segatud mass valatakse metallvormidesse ja päpärast tardumist lõigatakse lõikemasinal terastraatidega plokkideks ja plaatideks. Seejä Seejärel tooted autoklaavitakse kõrge niiskuse ja rõhu juures autoklaavis, kus need saavutavad lõpliku tugevuse. Materjal on kerge, poorne (lahtiste pooridega) ja suhteliselt vä väikese tugevusega. 24 12 Autoklaavsest boorbetoonist väikeplokkidest seinad Plokkide mõõdud:
Vahtbetooni valmistamisel segatakse ühes segistis kokku sideaine (tsement, lubi, põlevkivituhk jne), peenliiv ja vesi. Saadakse vedel lobritaoline mass. Teises segistis tehakse vahtu. Vaht saadakse vahutekitajast, veest ja liimist. Vahutekitajaks võib olla kampolseep, looma verepreparaadid, mõned pesuained jne. Liim muudab vahu mullid püsivamaks. Kolmandas segistis segatakse lobri ja vaht kokku. Saadud poorne taigen valatakse vormidesse. Kivistumise kiirendamiseks tooteid aurutatakse või autoklaavitakse (aurutatakse rõhu all). Vahtbetoontooteid saab teha ainult tehases. Gaasbetoonile antakse mulliline struktuur gaasitekitava lisandi abil, milleks on kõige sagedamini peenike alumiiniumi pulber. Sideaine peab sisaldama lupja. Kui sideaineks on tsement, siis tuleb lupja juurde lisada. Põlevkivituhksideainetes on lupja piisavalt. Lubja, alumiiniumi ja vee vahel toimub järgmine reaktsioon: 2Al+3Ca(OH)2+6H2O=3CaO.Al2O3.6H2O+3H2 Eralduv vesinik paisutab segu.
põlevkivituhk, jne.) peenliiv ja vesi. Saadakse vedel lobritaoline mass. Teises segistis tehakse vahtu. Vaht saadakse vahutekitajast, veest ja liimist. Vahutekitajaks Võib olla kampoolseep, looma verepreparaadid, mõned pesuained jne. Liim muudab vahu mullid püsivamaks. Kolmandas segistis segatakse lobri ja vaht kokku. Saadud poorne taigen valatakse vormidesse. Kivistumise kiirendamiseks tooteid aurutatakse või autoklaavitakse Vahtbetoontooteid saab teha ainult tehases. Gaasbetoonile antakse struktuur gaasitekitava lisandi abil, milleks on kõige sagedamini peenike alumiinium pulber. Sideaine peab sisaldama lupja. Kui sideaineks on tsement , siis tuleb lupja juurde lisada. Lubja ,alumiinium ja vee vahel toimub reaktsioon: 2Al+3Ca(OH)2+6H2O=6H2O.Al2O3.6H2O+3H2 Eraldav vesinik paisutab segu. Algul segatakse kokku sideaine, vesi ja peenliiv , sejarel alumiinium pulber. Segu tuleb
sidumiseks. Magneesium-sideainete baasil toodetakse fibroliiti ja ksüloliiti. Fibroliit koosneb puidu narmaslaastudest ja magneesium-sideainest. Ksüloliit koosneb saepurust ja magneesium-sideainest. 7.5. Vesiklaas Vesiklaasi saadakse jahvatatud kvartsliivast ja kaltsineeritud soodast või naatriumsulfaadist. Sulatusahjus tekib sulaklaasi-taoline mass, mis jahutatakse maha. Mass hangub ja praguneb väikesteks tükkideks. Seejärel tükid autoklaavitakse rõhu all ja saadakse veniv kleepuv vedelik – vesiklaas. Peamiselt kasutatakse vesiklaasi: liivapinnaste tugevdamiseks – liiva immutatakse vesiklaasi lahusega; liivapinnaste veetihedamaks muutmiseks, krohvi ja betooni veetihedamaks muutmiseks, lisandiks puidu tulekaitse värvides, happekindla tsemendi valmistamiseks. 95 7.6. Portselandtsemendi tootmine
annaabi.ee 
