Formeerub sideaeinekivi, mis koosneb erineva struktuuriga hüdrosilikaatidest SILIKAATTELLISTE TÜÜBID Silikaattellis (puhasvuukseintes ja müürides, korstnapitsi välisvooderdus) Klombitud silikaattellis (välisfassaad, müürid, postid) Lõhestatud silikaattellis (välisfassaad, müürid, postid) TSEMENT TELLISED Liiv, lubi ja tsement segatakse Valatakse vormidesse Lõigatakse õigesse mõõtu Autoklaavimise teel saavutab oma vastupidavuse TELLISTE FÜÜSIKALISED OMADUSED Survetugevus Veeimavus Külmakindlus Paisumine Soolade kristalliseerumine SURVETUGEVUS 3,5 - 140 N/mm² pehmemad fassaaditellised-ehitustellised Keskmine tellise survetugevus leitakse üksikute telliste purustamise teel Silikaattellisel 15 ja 25 N/mm2 VEEIMAVUS Veeimavus varieerub 1%- 35%-ni. Kui tellisel on kõrge veeimavus tase siis
Sellisel viisil valmistatud telliseid nimetatakse „traadiga lõigatud“ tellisteks. Vormitud tellist „küpsetatakse“ niikaua, kui vesi on aurustunud ja seejärel põletatakse kõrgel temperatuuril, et savimassist saaks vastupidavaks. 2.2 Silikaattellised Kaltisumsilikaadist tellised on teatud kui liiva-lubja tellised. Tellised on valmistatud hoolikalt valitud puhta liiva ja lubja segust, mis on kokkusegatud veega, vormitud tellise mõõtudesse ning kõvandatud auruahjus (autoklaavimise teel). Silikaattellise moodulmõõtmed on 250x120x88 mm. Tellised on oma värvilt valged. Värvitud silikaattellistele on lisatud tootmise käigus värvaineid. Silikaattelliste valmistamise tehnoloogia pärineb 1880. aastatest, Eestis valmistatakse silikaattelliseid 1910. aastast Tallinna silikaat-telliskivi vabrikus. 3 2.3 Betoontellised Betoontelliseid toodetakse samades mõõtmetes, mis savitelliseidki. Nad on üksteisega
2. viia töötajate arv ohutegurite mõjupiirkonnas võimalikult väikeseks; 3. korraldada tööprotsess ja nakkusohtlike materjalide käitlemine nii, et vältida bioloogiliste ohutegurite pääsu töökeskkonda või hoida nende esinemine töökeskkonnas võimalikult madalal tasemel; 4. koguda kokku nakkusohtlikud jäätmed ja hoida neid spetsiaalsetes märgistatud konteinerites töökeskkonnast kõrvaldamiseni; 5. muuta nakkusohtlikud jäätmed tervisele ja keskkonnale ohutuks autoklaavimise, desinfitseerimise või muu meetodi abil; 6 järgida tööhügieeni nõudeid; 7. vaktsineerida töötajad, kes puutuvad kokku bioloogiliste ohuteguritega, mille vastu on olemas tõhus vaktsiin tagab, et kõik töötajad, kellel on kokkupuude bioloogiliste ohuteguritega, läbivad eelneva ja perioodilise tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale; 8. määrata kindlaks tegevuskava bioloogilistest ohuteguritest tuleneva õnnetusohu puhuks; 9
lk-480-484) Tsütokiniinid Nimetus tuleneb nende ühendite võimest soodustada rakkude jagunemist. Et vigastatud kartulimugulad produtseerivad lõikepinnale aineid, mis soodustavad rakkude pooldumist, leiti G. Haberlandti poolt 1913.a. Samuti leiti, et kookospiim (ja linnased) soodustavad rakkude jagunemist ja seetõttu kookospiima kasutati kalluskultuuride kasvatamisel. Loomse päritoluga taimede rakkude jagunemist soodustav ühend 6- furfurüülaminopuriin saadi kalade DNA autoklaavimise produktidest ja nimetati kinetiiniks (6-furfurüülaminopuriin). Esimene taimse päritoluga rakkude pooldumist soodustav ühend eraldati D.S Lethami ja C. Milleri poolt maisi endospermist ja nimetati seetõttu zeatiiniks (4-hüdroksü-3-metüül-cis/trans-2aminopuriin). Looduslikult esinevad mõlemad vormid, kuid trans vorm on suurema aktiivsusega. Isomeeride moodustumist katalüüsib zeatiini isomeraas. F.Skoog nimetas seda tüüpi
Ei taga, hävitab vegetatiivsed rakud, endospoorid jäävad alles. Vedeliku kuumutamine alla 100 kraadi, on denatureeriv toime. Vabastatakse toiduaineid patogeenidest; kõrgem temperatuur rikub toidu maitseomadused. 22. Mis mõjutab termilise surmapunkti väärtust? temperatuur ja surmatavad mikroobid. 23. Mis on bakteritsiidseks teguriks autoklaavimisel? veeauru kõrge temperatuur 24. Millest sõltub autoklaavimise edukus? autoklaavi koormamisest, steriilitava materjali mahust, steriilimise ajast. Autoklaavi ei tohi täita liiga tihedalt – peab jätma ruumi, et veeaur pääseks esemete vahele. 25. Millised on külmsteriilimise viisid? keemiline steriilimine, mehhaaniline (filtreerimine,) Kiirgusega steriilimine (UV, gamma ja x-kiired) 26. Mille poolest erineb ioniseeriva ja mitteioniseeriva kiirguse toimemehhanism? Ioniseeriv on lühimalainelisem ja energiarikkam kiirgus. Tal on kaudne toime
annaabi.ee 
