1. Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia – ARMP 02.024 (3 EAP) 1. Nüüdisaegse immunoloogia ja rakendusliku (sh. kliinilise) immunoloogia arengu põhijooned. Immunoloogia teaduste roll meditsiinis ja selle erinevates distsipliinides: ülesandeks on uurida neid rakulise immuunsuse nihkeid, mis määratlevad autoimmunisatsiooni kujunemise immunoloogia põhieesmärgiks on antigeensete märklaudmolekulide ja nendega seotud immuunreaktsioonide uurimine rea autoimmuunhaiguste ja mikroorganismide poolt indutseeritud põletike korral. saada uut informatsiooni antikehade ja rakkude poolt vahendatud immuun-mehhanismidest autoimmuunhäirete korral töötada välja uued seroloogilised ja molekulaarsed meetodid nende häirete korral esinevate immuunreaktsioonide iseloomustamiseks. olulisemaks praktiliseks ülesandeks on uute immunoloogiliste diagnostiliste ja ravi jälgimiseks
Milleks on seda tehnoloogiat vaja? ● Annab võimaluse autoimmuunhaigusi õppida ja välja selgitada, miks kindlad rakud ja iseäranis just valgud on antikehade märklauaks ● Võimaldab hinnata antikehade kogust patsiendi seerumis 9000 unikaalse inimese valgu vastu ● Rakendades andmeanalüüsi meetodeid on bioinformaatikud võimelised tuvastama antikehade märklaudvalke ● Teades neid valke, saavad bioloogid läbi viia edasisi katseid ning formuleerida uusi hüpoteese autoimmuunhaiguste mehhanismide ja esinemise kohta Kasutatud allikad 1. https://en.wikipedia.org/wiki/Biochip 2. https://en.wikipedia.org/wiki/Antibody_microarray 3. https://comserv.cs.ut.ee/ati_thesis/datasheet.php?id=56807&year=0 Tänan tähelepanu eest!
• Püsiv mõru järelmaitse • Keemis temperatuur on 233 - 235 °C • Väga vähe lahustuv aine http://fce-study.netdna-ssl.com/im ages/upload-flashcards/back/1/9/26 091451_m.jpg Millisel kujul dopingut tarbitakse Suuremate annuste korral kasutatakse suu kaudu või inhaleeritavaid glükokortikoide erinevate allergiliste, põletikuliste ja autoimmuunhaiguste pärssimiseks. Inhaleeritavad glükokortikoidid on astma teisejärguline ravi. https://image.slidesharecdn.com/i https://www.healthline.com/hlcmsresourc cs-120323142757-phpapp01/95/inhal ed-corticosteroids-in-clinical-pr e/images/News/mental-health/011415_bing actice-29-728.jpg?cb=1332513989 Allikad • http://www.antidoping
*luude arengu soodustamine *täiskasvanutel *oluline vererõhu osteomalaatsia regulatsioonis *osteoporoos *vajalik normaalseks vere *pahaloomuliste kasvajate hüübimiseks, südamelihase suurenenud levik tööks ja närvikoe *autoimmuunhaiguste funktsioneerimiseks levimuse suurenemine *haigestumine tuberkuloosi, grippi, ülemiste hingamisteede haigustesse E(TOKOFEROOL) *antioksüdantsus ● Erütrotsüütide
Rasvarikaste roogade söömist soovitatakse piirata. · Eriti tähtsad organismi kaitsevoime tõstmisel on sellised MIKROELEMENDID nagu tsink, seleen, vask ja raud. · Immuunsüsteemi talitluses on erilisel kohal VITAMIINID - A-vitamiin ja selle eelvitamiin beetakaroteen; E-, D- ja C-vitamiin. · Organismi Kaitsevõimet tugevdavad TERVISESPORT ja KARASTAMINE. Halba ei tee ka kerge päevitus, kuid päikesepõletus häirib tõsiselt immuunsüsteemi talitlust, soodustades autoimmuunhaiguste ja nahavahi teket. · Saastunud õhuga piirkonna elanike immuunsus paraneb nädalalõppude ja puhkuse veetmisel PUHTAS KESKKONNAS. · Tähtis on igapäevane küllaldane PUHKUS, sest vaimse ja kehalise kumatusega kaasneb paratamatult organismi kaitsevõime nõrgenemine.
- iseloomulik on koekahjustus - ravi glükokortikoididega Kaasasündinud ehk primaarne immuunpuudulikkus on tavaliselt geneetilist päritolu (korduv kopsupõletik, kõrvapõletik, infektsioonhaigused). Omandatud ehk sekundaarne immuunpuudulikkus tekib eluea jooksul immuunsüsteemi häirumise tõttu. kaasneb mingi teise haigusega(vähktõbi rasked nakkushaigused, splenektoomia), kuid võib tekkida ka toitumishäirete, kiirituse, immuunsupressiivravi ja vananemise tõttu. Autoimmuunhaiguste põhjuseks on immuunreaktsioon, milles antigeenidena osalevad kehaomased ained. need on krooniliste bakteriaalsete ja viiruslike põletike, mürgistuste, põletuste ja muude vigastuste tagajärjel sedavõrd muutunud koed, et immuunsüsteem peab hindama neid kehavõõrasteks. Organismis tekivad tema enda moondunud kudede vastu suunatud antikehad ja immuunlümfotsüüdid, mis võivad ka normaalseid rakke ja kudesid kahjustada. Kõige tuntumateks autoimmuunhaigusteks on :
Pilt: puusaliigese kahjustus 4 Tekkepõhjused ja mehhanismid Reumatoidartriidi tekkimise põhjus on siiamaani teadmata. Arvatakse, et olulist rolli mängib geneetiline ehk pärilik eelsoodumus. Kudede põletikku ja lagunemist selle haiguse korral põhjustab immunoloogiline protsess, mis on tingitud tundmatu antigeeni sattumisest liigespindadele. Antigeen põhjustab aga antikehade ehk vastuainete tootmise, mille eesmärgiks on kahjustav antigeen eemaldada. Autoimmuunhaiguste korral on antigeeniks organismi enda rakud ning tulemuseks on oma kudede hävitamine. Reumatoidartriidi puhul hävineb liigespindu kattev sünoviaalkiht, mistõttu häirub normaalne liigese liikuvus ja töövõime. 1. Luu 2. Liigesevedelikuga täidetud liigeses 3. Liigesekihn 4. Khr 5.Sünoviaalmembraan 5 Sümptomid ehk avaldumine Tavaliselt algab põletik korraga mitmes liigeses. Iseloomulik on ka
olla organismi oma valkudega liiga sarnased. Siis r�ndab organism nii baktereid kui ka neid rakke, mille pinnal on bakteritesarnaseid valke. - Ka viirusnakkused v�i ravimid v�ivad muuta rakumembraanide valke, nii et organism peab oma rakke v��rasteks sissetungijateks. - Naiste seas levinumad, kui meeste seas (kindel p�hjus teadmata), v�imalikuks p�hjuseks on meessuguhormoonid. Sellisel juhul on mehed k�ll �helt poolt paremini kaitstud autoimmuunhaiguste eest, kuid vastuv�tlikumad nakkushaigustele. Mida t�hendab allergia? - Ebatavaliselt �ge immuunvastus ainetele, mis tavaliselt toalist reaktsiooni esile ei kutsu. - Tavalised allergiat esile kutsuvad tegurid ehk allergeenid on tolmuk�bemed, loomade k��m, hallitusseente eosed, �ietold ja m�ned toiduained. - Organismi kaitsereaktsioonid on ebameeldivad ja m�nikord isegi eluohtlikud.
Pärilikkust on täheldatud perekonniti naisliini pidi, mis pole aga reegel. On leitud kindel tõendus, et reumatoidartriidi teket soodustab suitsetamine. Reumatoidartriidi puhul põhjustab kudede põletikku ja kudede lagunemist immunoloogiline protsess, mis on tingitud tundmatu antigeeni sattumisest liigespindadele.Reumatroidartriidi korral on häirunud keha kaitsemehhanismid. Antigeen aga põhjustab antikehade ehk vastuainete tootmise. Vastuainete eesmärgiks on kahjustav antigeen eemaldada. Autoimmuunhaiguste korral on aga antigeeniks organismi enda rakud. Tulemuseks on oma kudede hävitamine. Reumatoidartriidi puhul hävineb liigespindu kattev sünoviaalkiht. Tänu sellele häirub normaalne liigese liikuvus ning töövõime. Kehavõõraste ainete ja haigustekitajate viiruste, bakterite ja teiste äratundmise ja kõrvaldamisega tegeleb immuunsüsteem. Olukorda, kus immuunsüsteemi rakud asuvad ründama ja kahjustama keha enda rakke ja kudesid, nimetatakse autoimmuunhaiguseks. 2.1. Diagnoosimine
Kui põletikurakkude aktiivsus pöördub keha teiste rakkude vastu, tekivad autoimmuunsed haigused. Näiteks I tüüpi suhkurdiabeet (antikehad hävitavad kõhunäärmes hormoon insuliini tootvaid rakke) , reumatoidartriit (antikehad hävitavad sidekoerakke liigest ümbritsevates kudedes) , mõned kilpnäärmepõletiku vormid (antikehad hävitavad hormoone tootvad rakud kilpnäärmes) jt. Kui me tavaliselt räägime sellest, kas inimese immuunsüsteem on tugev või nõrk, siis autoimmuunhaiguste korral on küll immuunsüsteem tugev, kuid "rumal", kuna hakkab ründama enda organismi kasulikke ja eluks vajalikke rakke. Põhjust, miks selline olukord tekkib, tänapäeval ei teata, kahjuks ei ole võimalik selliseid haigusi ennetada ega ka ravida. Kuid saab ravida sümptomeid, näiteks kui on hävinud kilpnäärmehormooni tootvad rakud, siis saab hormooni manustada tableti kujul ja organism praktiliselt ei kannata selle seisundi tõttu.
2012; 241(2): 194-207. Nuttall, T., Uri, M., Halliwell, R. Canine atopic dermatitis – what have we learned. Veterinary Record 2013; 172: 201-207 8. seminar – autoimmuunsuse diagnoosimine Autoimmuunsus on immuunsüsteemi reaktsioon organismi enda kudede vastu. Inimeste autoimmuunse hepatiidi korral saavad kahjustada eelkõige maksarakud ning selle ravimata jätmisel võib kujuneda tõsine maksapuudulikkus, mis vajab maksasiirdamist (Carbone ja Neuberger, 2014). Autoimmuunhaiguste kindlaks tegemiseks puuduvad sageli kindlalt defineeritud haiguskriteerumid (Jiang, jt., 2015). Kliiniline pilt ja patogenees on väga varieeruvad (Hensel jt., 2015; Li ja Wakeland, 2015). Ka on teadmised haiguse etioloogiast puudulikud, kuid üldiselt usutakse, et autoimmuunsus kujuneb geneetika, epigeneetika ja keskkonnafaktorite koosmõjul (Li ja Wakeland, 2015). Diagnoosimisel võetakse
molek äratundmises- hormoonid(interferon- blokeerides bakteri raku muutmine.Suhkrud leukeemia,hepatiit B ja seina ravimina:osa ravimi C,erütropoetiin- sünteesi)Atsükloviir,fa alriivse vormi neerupuudulikusest,kas mtsükloviir(inhib saamiseks(streptomütsi vajast viiruse in),aeglustavad põhj.,anemia)Antikehi pöördtranskriptaasi)zid bakterite autoimmuunhaiguste ovudiin(sama, blok ka resistsentsusut AB vastu.Genereerida DNA suhtes. Nt mõne looma org-s., ja sünteesi)inimorganism asidotümidiin.atsükloviir eraldada,seejärel i enda . Digitalis purpurea seostada ravim vastu:aspirin(COX),zil steroidglükosiidid.Valgu antikehaga ja eutin(lipoksügenaas),si d sekundaar-tekib H- transportida ldenafil(fosfodiesteraas
vitameer D3 ehk hormoon), mida produtseeritakse siis, kui kaltsiumi on veres vähe ja Osteoporoos- luu õhenemine kolekaltsiferool. selle hormooni taseme tõus veres stimuleerib neerudes aktiivse D- Pahaloomuliste kasvajate suurenenud levik vitamiini vormi teket. Kahe hormooni koostöö tagab kaltsiumi Autoimmuunhaiguste levimuse suurenemine kalamaksaõli metabolismi regulatsiooni, kusjuures kesksed toimekohad on Haigestumine tuberkuloosi, grippi, ülemiste lõhe neerud, peensoole limaskest ja luud - nii tagatakse suurenenud hingamisteede haigustesse heeringas kaltsiumi imendumine peensoolest ja vähendatud eritumine neerude Juuked ja küüned habrastuvad sardiin kaudu
nukleotiidide sünteesi põhiraja ning HGPRT defekti tõttu ei saa müeloomirakud kasutada alternatiivseid substraate ja surevad, vanuse tõttu hukkuvad ka põrnarakud. Alles jäävad vaid hübridoomid.), isoleeritakse üksikutest hübridoomidest pärinevad rakukloonid, mis produtseerivad ühesuguste omadustega monokloonseid antikehi immuniseerimisel kasutatud antigeeni vastu, paljundatakse, säilitatakse ja kasutatakse antikehade tootmiseks koekultuuris. Kasutatakse astma, autoimmuunhaiguste ja kasvajate ravis. Edukas ravim peab olema spetsiifiline- toimima ainult teatud rakkude grupile. Ei tohi olla immuunogeenne (ei tohi põhjustada enda vastast immuunvastust). Peab olema ilma kõrvaltoimeteta. Peab jõudma mõju avaldada enne kui ta organismis lagundatakse. Ei tohi ladestuda ja peab olema süsteemist täielikult kõrvaldatav. 12. Tsütokiinid. Kirjelda tütokiinide üldiseid omadusi. Pleiotroopia, redantsus. Nimeta pro- ja anti-inflammatoorseid tsütokiine ning kirjelda
Samamoodi on nad kesksel kohal autoimmuunse reaktsiooni tekkes, sest sel juhul on nad kaotanud oma "orientiiri" ja käituvad vastupidi füsioloogiliselt normaalsele olukorrale. Ainuke viis selliseid haigusi tõhusalt ravida on tegelda nende haiguste põhjustega. Autoimmuunsuse teke on kompleksne protsess: mitme erineva teguri ja haigusmehhanismi koosmõju. Kindlasti on pärilikkusel tähtis osa autoimmuunhaiguste tekkes, kuigi autoimmuunhaigusi ei saa liigitada klassikaliste geneetiliste haiguste hulka. Autoimmuunhaiguste puhul enamasti puudub üks kindel geneetiline mutatsioon, mis põhjustaks haigust. Selle asemel on tegemist paljude geenide koostoimega ja oluline tähtsus on eri geenide väikestel erinevustel ehk polümorfismidel. Geneetilistele tegurite kasuks räägib ka asjaolu, et kolmandikul kuni pooltel geneetiliselt
Ravivõimalused Prognoos Ennetamine Tekkepõhjused ja -mehhanismid Reumatoidartriidi tekkimise põhjus on siiamaani teadmata. Arvatakse, et olulist rolli mängib geneetiline ehk pärilik eelsoodumus. Kudede põletikku ja lagunemist selle haiguse korral põhjustab immunoloogiline protsess, mis on tingitud tundmatu antigeeni sattumisest liigespindadele. Antigeen põhjustab aga antikehade ehk vastuainete tootmise, mille eesmärgiks on kahjustav antigeen eemaldada. Autoimmuunhaiguste korral on antigeeniks organismi enda rakud ning tulemuseks on oma kudede hävitamine. Reumatoidartriidi puhul hävineb liigespindu kattev sünoviaalkiht, mistõttu häirub normaalne liigese liikuvus ja töövõime. Sümptomid ehk avaldumine 15 16 Tavaliselt algab põletik korraga mitmes liigeses. Iseloomulik on ka asjaolu, et
valkude ja muude antigeenide vastu, samal ajal kui oma organismi antigeenid jäetakse puutumata. Samamoodi on nad kesksel kohal autoimmuunse reaktsiooni tekkes, sest sel juhul on nad kaotanud oma "orientiiri" ja käituvad vastupidi füsioloogiliselt normaalsele olukorrale. Ainuke viis selliseid haigusi tõhusalt ravida on tegelda nende haiguste põhjustega. Autoimmuunsuse teke on kompleksne protsess: mitme erineva teguri ja haigusmehhanismi koosmõju. Kindlasti on pärilikkusel tähtis osa autoimmuunhaiguste tekkes, kuigi autoimmuunhaigusi ei saa liigitada klassikaliste geneetiliste haiguste hulka. Autoimmuunhaiguste puhul enamasti puudub üks kindel geneetiline mutatsioon, mis põhjustaks haigust. Selle asemel on tegemist paljude geenide koostoimega ja oluline tähtsus on eri geenide väikestel erinevustel ehk polümorfismidel. Geneetilistele tegurite kasuks räägib ka asjaolu, et kolmandikul kuni
DNA ahelatevaheliste põikõmbluste moodustumise teoora – tekkinud põikõmblused ei võimalda pidevalt toimuvat ensümaatilist DNA reparatsiooni vabade radikaalide teooria – kahjulikud vabad radikaalid tekivad vananevates rakkudes. ajutalitluse häirumise teooria – ainevahetus häirub hüpotalamuse ja hüpofüüsi tõttu immuunmehhanismide vananemise teooria (autoimmuunsuse teke) – vananevad lümfotsüüdid ründavad kehaomaseid biopolümeere. Vähi ja autoimmuunhaiguste teke. 76. Mis ainega on seotud imetajate karvavärvus, millest see tekib ja millised on selle aine vormid organismis? Loomade karvavärvust määrab pigment melaniin, täpsemalt melaniinigraanulite olemasolu karvas ja nende sisaldis. Melaniin tekib türosiinist (aminohape). Melaniin osaleb lisaks rakkude ainevahetuses, nägemisretseptorites toimuvates protsessides, kaitseb rakke ekstreemsetes tingimustes (kiirgus). Eristatakse melaniinil 2 vormi:
autoimmuunhaigused, arenguhäired. Kasvajates on sageli apoptoos pärsitud, näiteks liigse anti apoptootilise valgu Bcl2 hulga tõttu (Bcl- B-lymphocyte lymphoma). ~50% kasvajatest on muteerunud p53 valk, mis pidurdab rakutsükli DNA kahjustumisel. Mutatsiooni korral jagunevad ka kahjustatud DNA-ga rakud. mutatsioonid välise apoptoosiraja valkudes (Fas ligand, Fas retseptor jne) võivad põhjustada lümfotsüütide hulga kasvu, mis omakorda põhjustab autoimmuunhaiguste (antikehade produtseerimine lümfotsüütide poolt omaenese valkude vastu) tekkimist. 14.)Nimetage apoptootiliste rakkude avastamise meetodeid: 1. DNA fragmenteerumisel DNA ahelasse tekkivaid katkemiskohti on võimalik tuvastada spetsiaalse ensüümi - terminaalse desoksünukleotidüüli transferaasi (TdT) abil. (nn TUNEL reaktsioon).See ensüüm tunneb ära vabad 3'-OH otsad ning pikendab neid nukleotiididega. Kui reaktsioonikeskkonda lisada
Püsivat immuunsust Borrelia burgdorferi suhtes nakkusejärgselt ei teki. Neuroborrelioosi korral on antikehad määratavad ka liikvoris. NB! AK-de leid näitab eksponeerimist, mitte aktiivset haigust. Antikehade (eriti IgM) määramisel võivad anda ristreaktsioone teiste haigustekitajate (Treponema, riketsiad, Ehrlichia, CMV, EBV, HSV) vastased antikehad, samuti võib valepositiivseid tulemusi saada autoimmuunhaiguste korral (süsteemne erütematoosne luupus, reumatoidartriit). Positiivne või kahtlane test peab olema kinnitatud IgG ja IgM immunobloti abil. Alati ei välista valepositiivsust ka immunoblot-meetod. MOLEKULAARNE ANALÜÜS. Mitmed PCR ja hübridisatsioonimeetodite variandid, mis määravad uuritavas materjalis B.burgdorferi DNA-d. Leptospiroos HAIGUSETEKITAJA Leptospira interrogans. 0 0 NB
Need hormoonid mõjuvad keha kõigile rakkudele, eriti tugevasti aga maksarakkudele. Glükokortikoidide tootmine suureneb stressiolukorras. Need hormoonid töötavad (eelkõige lihastest pärinevaid) kehavalke ümber glükoosiks, mille tulemusena tõuseb veresuhkru tase. Selle tulemusel saab keha lisaenergiat ning on töövõimelisem. Peale selle on oluline teada, et need hormoonid pidurdavad immuunsüsteemi tegevust. Seetõttu saab neid kasutada autoimmuunhaiguste ja allergiate raviks. c) Androkortikoidid Selle rühma hormoonid mõjutavad sekundaarseid sootunnuseid. Nad kuuluvad androgeensete (meessoo-) hormoonide hulka ja mõjuvad nii nagu meessuguhormoon testosteroon. Muuseas tõuseb lihaste suutlikkus. d) Neerupealiste hormoonid juhivad vegetatiivset närvisüsteemi. Neerupealiste säsi toodab katehhoolamiine adrenaliini ja noradrenaliini. Adrenaliin mõjub muu hulgas südamele, vereringele, maksale, kopsudele, soolestikule ja lihastikule
annaabi.ee 
