Leslie White. Interpreteeriv antropoloogia e sümbolanalüüs – Nähtustele omistatud kultuurilised tähendused omavad ühiskondlikku mõju. Victor Turner Representatsioonikriis – Keskendumine kirjelduspraktikatele Refleksiivne pööre – kuidas uurija saab kaasa aidata sellele, et tema uurimust saaks adekvaatselt mõista. Positivism – 19.saj arvati, et ühe teadusliku meetodiga saab uurida kõiki reaalsuse valdkondi. Autoetnograafia – enda uurimismeetodi uurimine Osalev vaatlus/Osalusvaatlus – uurija osaleb uuritava grupi elus, teeb kaasa igapäevategevustes. Läbi osaluse toimub kogetu kirjeldamine, dokumenteerimine. (B. Malinowski pärand) Osalusvaatluse ohud: subjektiivsus, dokumenteerimine võib osutuda keeruliseks(kõikide olukordades ei saa seda teha), ei sobi „projektilaadsesse“ olukorda. Sellest meetodist on saanud rangelt soovitatav meetod.
uurides tema päriselu toiminguid. Uurija eriliseks rollis etnograafilises uurimuses on õppija olek, kes esineb teatud instrumendina, tänu millele on tal võimalik isiklikult kogeda uuritavat nähtust loomulikus keskkonnas. Kuna tegeliku pildi saamiseks ei piisa ainult oma tegevustest, argielust, kultuurist ja tõekspidamistest rääkimine, siis saavutab etnograafilises uurimuses uurija sügava mõistmise ka võõrastes kultuurides. Etnograafia kõige loogilisem ja äärmuslikum tulemus on autoetnograafia. Andmeid kogutakse välitöö käigus, kui teostatakse osalusvaatlus, mille käigus tehakse märkmeid või kasutatakse tehnilisi vahendeid vaatluse fikseerimiseks, kasutatakse ka teisi andmekogumismeetodeid ning andmeid töödeldakse ja esitatakse. Lisaks välitööle kogub uurija ka muid uurimisobjektispetsiifilisi andmeid (verbaalsed ja visuaalsed tekstid, artefaktid, statistilised andmed jne). Põhiline analüüsimeetod on etnograafiline tõlgendus, mida võib kombineerida teiste
Kahtlus reaalsuse ‘objektiivse’ dokumenteerimise võimaluses ja selle esitamises objektiivse tõena Van Maanen: realistlik, tunnistuslik, impressionistlik reaalsuse esitamine Kolmekordne kriis: isiklik kogemus ja tekst kui konstrueerimise tulemus valiidsuse, üldistatavuse ja usaldusväärsuse kriis – kus on esitletav tegelikkus teadmine kui tekst ja selle mõju ühiskonna arengule 5. Eksperimentaalsete kirjutiste postmodernistlik periood (1980-90) Püüd ületada kriisi Autoetnograafia ilmumine: uurija rolli teadvustamine ja teadlikkuse areng Refleksiivsuse ja analüütilisuse süvenemine, Diskussioon mõistetest ‘objektiivsus-subjektiivsus’, ‘deduktsioon-induktsioon’, ‘makro-mikro’ tase ja nende vaheliste suhete ümberhindamine Postmodernism Sotsiaalse konstruktsionismi metateooria areng 6. Post-eksperimentaalne etnograafia ja poliitiline aktiivsus Süveneb arusaamine, et teadmine maailmast mõjutab maailma Tekivad uued väljakutsed kvalitatiivuurijatele
annaabi.ee 
