ehmatavalt kõhn, kerge kondiga ja haiglaslikult varaküps. (Blackshaw 2007) Schiele leivanumbriteks võib pidada seksi ja surmaga seotud teemasid. Ta kasutas seksi kunstilise relvana. Paljud kaasaegsed pidasid teda arvukate autoportreede tõttu nartsissistiks. Schiele maalis end ebamehelikuna, just kui dandy või võika aktina. Tema enesekujutamistes avalduvad melanhoolsus ja äng, mis kunstnikku sageli valdasid. (ArtInfo). Schiele autoportreede uudsus seisneb selles, et neid ei saa pidada ei autobiograafilisteks reportaazideks ega ka enese kangelaslikeks ülistusteks. Poosid neil piltidel on väga haaravad ja portreed demonteerivad isiksuse, eitades selle terviklikkust ja ühesust. Tõelise ja eemalt nähtud isiku vahele on loodud pinge ning see pingestatus tõendab kindla isiku puudumist. Suurem pingestatus avaldub eriti pärast Schiele ,,Klimti perioodi", alates 1910, mil ekspressiivus on viidud viimse piirini ja raske on näha neil autoportreedel portreteeritavat ennast
luulekassettidena - mitme autori õhukesed luulevihikud ühes pappkarbis koos. Esindajad olid Paul Erik Rummo, Linda Ruud, Arvi Siig, Mats Traat, Enn Vetemaa. 20. Jääb mulje nagu ta tahaks öelda, et see punane ENSV ei lõppe kunagi otsa. Samas ma ei ole selles vastuses väga kindel ka kuna sellest nõuka aegsest luulest ja muust punasest kirjandusest on võimatu aru saada. 21. Juhan Kross kirjeldab tavaliste inimeste elu ja olu. Autobiograafilisteks peetakse Wikmani poisse ja Mesmeri ringi. Kirjanduselu 1970 - 80-ndatel. 22. Stagnatsiooniaastad. 23. Mitmekesisus suurenes nii autorite kui teemade osas. Olulised olid metafoorid. Olid ajalooainelised ja filosoofilise kallakuga. Teet Kallas, Raumond Kaugver, Mati Unt, Mihkel Mutt jne. 24. Juhan Viiding, Hando Runnel, Doris Kareva. 25. Teatri tähtsaim ülesanne oli vaimne vastupanu võõrale võimule. 26
asukohas ajukoores - See seletab miks vanad mälestused pärast hipokampuse kahjustust säilivad – need on juba mujale üle viidud - Sh mälestuste hulk võib sõltuda kahjustuse suurusest, mida suurem kahjustus seda pikema ulatusega retrograadne Mitme jälje teooria - Igasuguse info omandamisel talletatakse mitut sorti mälestusi ja need talletatakse erinevatesse ajupiirkondadesse - Teooria jagab mälestused: autobiograafilisteks, semantilisteks/faktilisteks, üldiseks semantiliseks teadmiseks (nt keel) - Inimese elu jooksul mälestused muutuvad kui neid meenutatakse, hinnatakse ümber ja salvestatakse. …. - Erinevad mälestuste tüübid alluvad ajutraumadele erinevalt. Rekonsolideerimise teooria - Mälestused koosnevad mitmest jäljest (neutraalsest substraadist). Sageli mälestusi meenutatakse korduvalt, mõeldakse nendele ja arutatakse nende üle
asukohas neokorteksis. • See seletab, miks vanad mälestused pärast hipokampuse kahjustust säilivad – need on juba mujale üle viidud (enamasti temporaalsagarasse). • Sh mälestuste hulk võib sõltuda kahjustuse suurusest – mida suurem kahjustus seda pikema ulatusega retrograadne amneesia. Mitme jälje teooria (Nadel ja Moscovitch, 1997) – igasuguse info omandamisel kodeeritakse mitut tüüpi mälestusi paralleelselt erinevatesse ajupiirkondadesse. Teooria jagab mälestused: - autobiograafilisteks mälestusteks – sõltuvad hipokampusest - semantilisteks/faktilisteks – sõltuvad temporaalsagara struktuuridest - üldiseks semantiliseks teadmiseks (nt keel) – sõltuvad muudest ajukoore aladest • Inimese elu jooksul mälestused muutuvad, kui neid meenutatakse, hinnatakse ümber ja salvestatakse. Nt autobiograafilisi sündmusi meenutatakse ja need salvestatakse uuesti faktilisse või üldisesse mällu – seega mälestused on salvestatud paralleelselt mitmesse ajupiirkonda.
- See seletab miks vanad mälestused pärast hipokampuse kahjustust säilivad – need on juba mujale üle viidud – enamasti temporaalsagarasse - Sh mälestuste hulk võib sõltuda kahjustuse suurusest – mida suurem kahjustus seda pikema ulatusega retrograadne amneesia Mitme jälje teooria – igasuguse info omandamisel kodeeritakse mitut tüüpi mälestusi paralleelselt erinevatesse ajupiirkondadesse. Teooria jagab mälestused: - Autobiograafilisteks – sõltuvad hipokampust ja frontaalsagarast - Semantiliseks/faktiliseks – sõltuvad temporaalsagara struktuuridest - Üldiseks semantiliseks teadmiseks nt keel – sõltuvad muudest ajukoore aladest Inimese elu jooksul mälestused muutuvad kui neid meenutatakse, hinnatakse ümber ja salvestatakse uesti faktilisse või üldisesse mällu – seega mälestused on salvestatud paralleeleselt mitmesse ajupiirkonda - Erinevate mälestuste tüübid alluvad ajutraumadele erineval määral
annaabi.ee 
