poliitiline olukord Ungaris kasvas ebasümpaatseks. Sajandi algupoole esteetikas olid küllalt olulisel kohal Béla Bartóki vaated muusika rahvuslikkusele. Tänu soome-ugri hõimuliikumisele olid tollases Eestis kultuurikontaktid Ungariga tugevamad kui teiste Kesk-Euroopa maadega ning Bartóki 50. juubeli puhul 1931. aastal ilmus muusikalehes, tõenäoliselt tollase toimetaja Riho Pätsi sulest, teda tutvustav artikkel koos Bartóki 1921.aastal kirjutatud autobiograafiaga, milles ta kirjeldab ungari talupojamuusika avastamist: "Kõige selle talupoja-muusika uurimine oli mulle otsustava tähtsusega -- ta viis mind võimalusele täieliselt vabaneda seni ainuvalitsevast duur- ja moll-süsteemist: kuna just kaaluvam ja väärtuslikum osa kogutud viisivarast on vanus kiriklikes -- samuti vana-greeka -- ja veel primitiivsemais (nimelt pentatoonilisis) helilaades, ning seejuures ilmneb mitmekesisemaid ja vabamaid rütmilisi pilte ja taktivahetust -- kui
kannatusi vaestemajades, internaatkoolides ja allmaailmas. Tema sotsiaalne kriitika parandas olukorda koolides ja vanglates ning värvikad tegelaskujud pakkusid lugemisrõõmu kõikjal üle maailma. Dickensi teostest on kõige armastatumad ja loetavamad ,,Oliver Twisti seiklused" (183738) ja ,,David Copperfield" (1849-50). Viimane oli ka kirjaniku enda lemmik teos ning kriitikud peavad seda tema parimaks teoseks. Paljudele lugejatele tundub, et tegemist on kirjaniku autobiograafiaga, kuna ta kasutas Davidi elust jutustades palju oma lapsepõlve läbielamisi ning sündmuspaikadena kohti, kus oli ise elanud. Peale ,,Oliver Twisti" ilmus samuti laste saatusest rasketes oludes rääkiv romaan ,,Nicholas Nickelby" (183839). Olulised on ka USA-reisi muljetel põhinevad sealset demokraatiat teravalt arvustavad ,,Ameerika märkmed" (1842) ja romaan ,,Martin Chuzzlewit" (184344). Omapäraseks vahepalaks Dickensi loomingus on sentimentaalsevõitu jõulujutustuste
noorima venna hüüdnime `'Boz''. Peagi oli Dickens tuntud nii reformaatori kui kirjanikuna. Tema sotsiaalne kriitika aitas olukorda koolides ja vanglates. Ja tema värvikad tegelaskujud pakkusid lugemisrõõmu kõikjal üle maailma. Dickensi teostest on kõige armastatumad ja loetavamad `'Oliver Twist'' ja `'David Copperfield''. Kirjaniku enda lemmik oli `'David Copperfield''. Paljudele lugejatele tundub, et tegemist on kirjaniku autobiograafiaga, kuna ta kasutas Davidi elust jutustades palju oma lapsepõlve läbielamisi ning sündmuspaikadena kohti, kus oli ise elanud. Dickens suri 1870. aastal 58-aastaselt. Honoré de Balzac [onor'ee dö balz'ak] (20. mai 1799 Tours 18. august 1850 Pariis) oli prantsuse kirjanik.Balzaci karm ema lasi lapsel kasvada endast eemal ning Balzac kannatas selle tõttu. Aastast 1807 kuni aastani 1813 ei käinud Balzac kolledzist kordagi kodus perekonna juures
läbimõeldult, kaalutletult. Ta terroriseerib ja alandab sama inimest pidevalt teiste kuuldes ning saavutab sellega oma eesmärgid. Südames ta kahetseb kõiki oma halbu tegusid, kuid ei leia ka muid lahendusi. 4. Teose esituslaad on realistlik, kuid kohati siiski tundub, et autor on intensiivsuse saavutamiseks kasutanud liialdust. Lugeja võib nii mõnelgi puhul olla küllaltki häiritud julmuste kirjeldustest, kuna teada on, et tegemist on semi-autobiograafiaga. Samal ajal aga aitavad tabavad kirjeldused lugejal asetada ennast peategelase asemele ja vaimusilmas tegevustikku ette kujutada. 5. Minule meeldis antud teos väga, kuna puudusid igavad ja „kuivad“ kirjeldused, sündmustik oli vaheldusrikas ja alati oli midagi oodata, näiteks mis juhtub Kloostriööl ning kuidas ta „ruudus“ hakkama saab ja mis saab tema ja isa vahelistest suhetest. Samuti meeldis mulle jälgida Eriku
praegu peetakse gooti stiili just ülimalt peeneks ja kauniks. Stiilis- metsikus, looduslikkus, vertikaalsusele rõhuv ehitustehnika. Kõrge hooned, tugisüsteemid, tugikaared, võlvid, piidad. Valgusest välja raiutud geomeetria. Jumalaema kirik Pariisis, gooti katedraal. 17. Iseloomustage Augustinuse ,,Pihtimuste" temaatikat ja stiili. Peamine sisu on jumala kiitmine ning mõistuse ja tunnete turgutamine jumala poole. Tegemist on autobiograafiaga. kõnelus iseendaga toimub Jumala juuresolekul. Augustinuse seisukoht on see, et me ei leia Jumalat väljastpoolt, vaid leiame ta enese seest. Ta pöördub pihtimusega Jumala poole, et meenutada noorpõlves tehtud kõlvatusi ja kahetseda pattu. Leiab, et miski pole hellitavam jumala armust ja kurjade teod on neile endile karistuseks. Kindel rahu saab olla vaid issanda juures. Viha ihkab kättemaksu, kes maksaks õiglasemalt kätte, kui jumal. Kõlvatud hing, mis on jumalast ära
annaabi.ee 
