nalju ja sarkasmi; üldlevinud fraase ja ütlemisi; näiteks võib tuua fraasi „see on äge”, mida inimesed sageli kasutavad, kui neile miski meeldib, kuigi sõna otsene tähendus on äkiline. Mõned autistlikud inimesed ei räägi üldse või on üsna piiratud kõnevõimega. Tavaliselt saavad nad aru sellest, mida neile öeldakse, kuid eelistavad ise kasutada muid suhtlusvahendeid – näiteks viipekeelt või visuaalseid sümboleid. Samuti leidub autistlikke inimesi, kelle keelelised võimed on head, kuid kellel on siiski raske mõista vestluse käigus toimuvat mõttevahetust, mistõttu nad võivad korrata vestluspartneri öeldut (seda nimetatakse kajakõneks) või rääkida pikalt üksnes ennast huvitaval teemal. On hea, kui suhtluspartner räägib selgelt ja järjekindlalt: see annab autistlikule inimesele aega öeldut enda jaoks lahti mõtestada. Autistlike noorte kaasamine
- näoilmeid või hääletoone - nalju ja sarkasmi - üldlevinud fraase ja ütlemisi; näiteks võib tuua fraasi ,,see on äge", mida inimesed sageli kasutavad, kui neile miski meeldib, kuigi sõna otsene tähendus on äkiline Mõned autistlikud inimesed ei räägi üldse või on üsna piiratud kõnevõimega. Tavaliselt saavad nad aru sellest, mida neile öeldakse, kuid eelistavad ise kasutada muid suhtlusvahendeid näiteks viipekeelt või visuaalseid sümboleid. Samuti leidub autistlikke inimesi, kelle keelelised võimed on head, kuid kellel on siiski raske mõista vestluse käigus toimuvat mõttevahetust, mistõttu nad võivad korrata vestluspartneri 11
................... 10 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 11 Sissejuhatus Autism on omapärane haigus ning autistlikel inimestel on teistsugune arusaam ning taju tavapärasest maailmast. Nad mõistavad asju teisiti ning kohanevad uute olukordadega raskesti. Kuigi tänapäeva meditsiin on kõrgelt arenenud, ei ole teadlased tänaseni avastanud, kuidas saaks autismi ravida. Sellest hoolimata on võimalusi, kuidas autistlikke inimeste elu kergemaks muuta ja neile õpetada toimetulekut igapäevases elus. 2 Mis on autism? Autism on spektrihäire, misõttu kogevad autismi põdevad inimesed küll teatud määral samu probleeme, kuid häire mõjutab igat inimesel eri viisil. Kui osad autistlikud inimesed on võimelised elama võrdlemisi iseseisvat elu, siis mõned vajavad terve elu jooksul spetsialistide abi
Tavaliselt on Aspergeri sündroomiga laste ja noorukite varane areng sarnane aktiivsuse ja tähelepanu häirega laste arengule. Mõnel esineb varases nooruses üliaktiivsust, impulsiivsust ja tähelepanu puudulikkust, sageli koos unehäiretega. Hiljem aga on märgata mõnevõrra hälbelist keelelist arengut, tasakaalu- ja koordinatsioonihäireid, veel hiljem häireid sotsiaalses suhtlemises. Mõnikord on esimestel eluaastatel hulgaliselt autistlikke sümptomeid (pilgukontakti vältimine, halb tähelepanuvõime, lohutamatus ja keelelise/mittekeelelise suhtlusvõime hilinemine). Esimestel kooliaastatel avalduvad aga juba klassikalised Aspergeri sündroomi jooned, hiljem aga on diagnoosiks sobilikum aktiivsuse ja tähelepanu häire. Esimesel eluaastal on iseloomulik häiritud unerütm, puudulik tähelepanuvõime, üliaktiivsus
avastamise teel. Umbes neljandal eluaastal hakkavad lapsed väär-uskumusest aru saama. Kui väikelapsed suudavad midagi ette kujutada ning neil on mõningane ettekujutus ka teise inimese mõtetest, peaks see olema hea alus, arendamaks välja veelgi paremat arusaama teise inimese mõtlemisest. Baron-Cohen jt olid esimesed, kes kasutasid Sally-Anne’i vääruskumuste ülesannet. Nad uurisid autistlikke lapsi, kelle vaimne vanus oli üle nelja aasta – sest tavaliselt siis hakkab tavalaps väär-uskumuste ülesandeid õigesti lahendama. Leslie ja Thaiss uurisid tavaarenguga ja autistlikke lapsi, kasutades väär- uskumuse ülesannet (testi mentaalkujutustest arusaamise kohta) ning “väära” foto ülesannet (test, mis kontrollib mitte-mentaalsetest kujutustest arusaamist). Leslie ja Thaissi meetodeid ja tulemustest ilmnes, et kuigi
kasv pidurdub. - Ilmnevad väänlevad käeliigutused, oskamatus toitu närida, põie- ja pärasoole tegevust kontrollida. - Kontakteerumise raskused, mänguoskuste arenematus. - Motoorse arengu pidurdumine, skolioos, lihaste hüpotoonilisus ja koordinatsiooniraskused. Epilepsia. - Alati tekib raske intellektipuue. - On kirjeldatud üksnes tüdrukutel. Harv esinemissagedus. Aspergeri sündroom 1944 a, Hans Asperger kirjeldas kui ,,autistlikke psühhopaate". Nt filmist ,,Vihmamees" - Erineb lapse autismist selle poolest, et ei kaasne kõne- ja kognitiivse tegevuse valdkondade mahajäämust. - Vaimne võimekus on keskmine või üle keskmise. - Poistel esineb 8 korda sagedamini. - Omapärased indiviidid, kes võivad olla kitsas valdkonnas väga võimekad, kuid kohmakad ja saamatud iseseisvaks toimetulekuks. Saadud teadmisi loovalt kasutada on raske. DSM (American Psychiatric Association)
annaabi.ee 
