(Autismist, 2014) Erilised huvid Autistliku inimese huvide ring on väike, see võib piirduda vaid mõne üksiku eseme või tegevusega (Autism, 2014). Kui ta on aga mingil alal andekas, siis peab teda igal juhul 6 innustama ja arendama. Tihtipeale on autistlikel mõne valdkonna vastu kirglik huvi, mida võib täheldada juba lapsena. Nagu tavalistel lastel, võivad ka autistidel huvid muutuda või siis olla eluaegsed. Mingi osa autistlikest inimestest suudab oma hobi või huviala tulevikus edasi õppida või lausa sellega seotud erialal tööd leida. (Autismist, 2014) Koolieelikuna võib autistliku lapse tähelepanu köita näiteks liikslusmärgid, veekraanid, reklaamid, telefoninumbrid jne. Osadel lastel võivad olla muusikaliselt väga andekad või oskavad hästi joonistada. Selles eas võivad esineda ka ebaadekvaatsed hirmud nagu näiteks kardetakse treppe, karusnahka jne. (Markov, 2006) Õpiraskused
ASPERGERI SÜNDROOM Ajaloost Hans Asperger oli Viinis lastearst ja ilmutas varakult huvi niisuguste laste vastu, kelle areng kuidagi normist kõrvale kaldus. Tema kliinikus oli domineeriv pedagoogiline ravi meetod, eelkõige sotsiaalsete suhtlemisraskuste ja käitumishälvetega noorte ravis. 1944.a. avaldas ta uurimuse autistlikust isiksusehäirest, teadmata, et 1943.a. oli Kanner samuti välja andnud artikli autistlikest häiretest. Tagantjärele on teada, et Kanner kirjeldas lapsi, kellest enamik oli üldiselt madala intellektiga, samal ajal kui Aspergeri kirjeldatud patsiendid olid enamasti normaalse ja kohati isegi kõrge intellektiga. Sõjajärgselt oli huvi saksakeelsete tööde vastu väike, mistõttu jäid Aspergeri tööd kaua lugemata Inglismaal ja USA-s. Alles 1981.a. avaldas autismiekspert L.Wing ühe suure artikli, käsitledes seisundit, mida ta nimetas Aspergeri sündroomiks
annaabi.ee 
