olla mõlemad krüpteerivaks või vastavalt siis dekrüpteerivateks võtmeteks. Salajast võtit kasutatakse krüpteerimiseks digitaalse allkirja puhul, kui krüpteeritakse signatuur ja kui see avaneb ainult sinu avaliku võtmega, siis on allkiri kirjastatud. Avaliku võtme krüptograafia töötab funktsioonide peal, mis on küllaltki lihtsalt arvutatavad kuid "raskesti" pööratavad. 51. Autentimine Autentimine on oma identiteedi tõestamine kellelegi teisele. Autentimisprotokoll (ap) kõigepealt identifitseerib suhtlejad teineteisele ja alles peale identifitseerimist algab tegelik suhtlus. 1) Autentimisprotokoll ap1.0 - lihtsaim autentimisprotokoll. Saatja (Alice) saadab vastuvõtjale (Bob) sõnumi, et tema on saatja. Probleem - vastuvõtja ei saa kindel olla, et saatja on tegelikult Alice, vaid võib olla keegi muu, kes väidab end olevat Alice. 2) Autentimisprotokoll ap2.0 - Vastuvõtja (Bob) võib kontrollida IP-datagrammist, kas
3) valima arvu e < n, millel pole ühtki ühist tegurit z-ga (v.a. 1). 4) Valima arvu d nii, et ed -1 jagub täpselt (jäägita) arvuga z. (ehk: e*d mod z = 1) 5) avalik võti on eb(n,e), privaatvõti on db(n,d). Saatjapoolne krüptimine ja saajapoolne dekrüptimine: 1) Oletame, et saatja tahab saata numbrit m < n. Krüptitud sõnum: c= m e mod n. 2) Vastuvõtjapoolne dekrüptimine: m = cd mod n 51. Autentimine Autentimine on oma identiteedi tõestamine kellelegi teisele. Autentimisprotokoll (ap) kõigepealt identifitseerib suhtlejad teineteisele ja alles peale identifitseerimist algab tegelik suhtlus. 1) Autentimisprotokoll ap1.0 - lihtsaim autentimisprotokoll. Saatja (Alice) saadab vastuvõtjale (Bob) sõnumi, et tema on saatja. Probleem - vastuvõtja ei saa kindel olla, et saatja on tegelikult Alice, vaid võib olla keegi muu, kes väidab end olevat Alice. 2) Autentimisprotokoll ap2.0 - Vastuvõtja (Bob) võib kontrollida IP-datagrammist,
51. Autentimine Autentimine on oma identiteedi tõestamine kellelegi teisele. Krüpteeritakse salajase võtmega, lahti tehakse avalikuga. Siis saab teada, kes on krüpteerinud, sest ainult temal on taoline võti. Autentimisega tehakse kindlaks, et sõ num tuleb tõepoolest sellest allikast, millest see väidetavalt on teele pandud ehk autentimise eesmärk on tuvastada, kes on osapooled. Selleks vajatakse sertifitseeritud avalikku võtit. Autentimisprotokoll (ap) kõigepealt identifitseerib suhtlejad teineteisele ja alles peale identifitseerimist algab tegelik suhtlus. 1) Autentimisprotokoll ap1.0 – saadetakse kasutajanimi - lihtsaim autentimisprotokoll. Saatja (Alice) saadab vastuvõtjale (Bob) sõnumi, et tema on saatja. Probleem - vastuvõtja ei saa kindel olla, et saatja on tegelikult Alice, vaid võib olla keegi muu, kes väidab end olevat Alice. 2) Autentimisprotokoll ap2
RSA tõestus: m = (me mod n)d mod n. Kui p, q on algarvud ja n=p*q, siis xy mod n = x y mod (p-1)*(q-1) mod n (me mod n)d mod n = med mod n = m ed mod (p-1)*(q-1) mod n = m1 mod n = m. m.o.t.t. RSA on kümneid kordi aeglasem, kui DES. 58. Autentimine Authentication is the process of proving one's identity to someone else. Authentication protocol is run before the two communicating parties run some other protocol (for example an e-mail protocol). Autentimisprotokoll (ap) kõigepealt identifitseerib suhtlejad teineteisele ja alles peale identifitseerimist algab tegelik suhtlus. 1) Autentimisprotokoll ap1.0 - lihtsaim autentimisprotokoll. Saatja (Alice) saadab saajale (Bob) sõnumi, et tema on saatja. Probleem - saaja ei saa kindel olla, et saatja on tegelikult Alice, vaid võib olla keegi muu, kes väidab end olevat Alice. 2) Autentimisprotokoll ap2.0 - Saaja (Bob) võib kontrollida IP-datagrammist, kas Saatja aadress on tegeliku Saatja (Alice) IP-aadress
edastatakse üle võrgu ning neid võrreldakse vastuvõtupoolel kasutajanime-parooli paaride tabeliga. Tavaliselt on tabelisse salvestatud paroolid krüpteeritud. HTTP protokolli sisseehitatud baasautentimise funktsioon kasutab PAP protokolli. PAP'i peamine nõrkus seisneb selles, et nii kasutajanimi kui parool edastatakse üle võrgu krüpteerimata kujul, mis põhimõtteliselt võimaldab neid pealt kuulata Vrd. CHAP väljakutse ja kätlusega autentimisprotokoll Autentimisprotokoll, mille puhul autentimisagent (harilikult võrguserver) saadab klientprogrammile kasutajanime ja parooli krüpteerimiseks ettenähtud võtme. See võimaldab kasutajanime ja parooli edastamist krüpteeritud kujul, et kaitsta neid pealtkuulamise eest. CHAP kasutab väljakutsele vastuse genereerimiseks MD5 räsialgoritmi 21. Pakettide marsrutiseerimise põhimõte ja protokollid. Marsruutimine on informatsiooni liigutamine mööda võrku ühest kohast teise. Marsruutimist on
annaabi.ee 
