jagab küll seisukohta, et perekonna Homo eellasteks olid olendid, kes sarnanesid gratsiilsetele australopiteekustele, kas aga meile tuntud australopiteekuseliikidest oli mõni inimese otseseks eellaseks, selles suhtes lahknevad arvamused suuresti. Suuri vaidlusi põhjustasid kaua aega L. Leakey hominiidifossiilide leiud Ida- Aafrikas Olduvai kuristikus alates 1960. a. Leitud luustikud (vanusehinnanguga 2...2,5 mln. a.) olid kolju osas üsnagi ahvilike tunnustega (kuigi australopiteekustest mõnevõrra suurema ajukolju mahuga: ca 650 vs. 500 cm3), kuid koljualune (eriti jäsemete) skelett ilmutas hämmastavalt inimlikku anatoomiat. Leakey omistas nende luude peremehele ka primitiivsed kivist tööriistad (tahutud veerkivid), mida leiti lähikohtadest samas kivimikihis. Nende asjaolude alusel määratles Leakey selle olendi esimeseks inimliigiks -- Homo habilis ("osav inimene"), viies perekonna Homo tekkeaja seniste kujutlustega võrreldes 1..1,5 mln. aastat varasemale ajale
Luude vanus 2,31,1 milj a. On australopiteekuste seas kõige massiivsemate ja suuremate lõualuude ning purihammastega. Sagitaarne koljuhari, sarnakaared väga massiivsed. Ajukolju maht kuni 530cm³. Osad paleoantropoloogid peavad teda australopiteekus robustuse variandiks. Homo perekond Perekond Homo inimene. Esimene Homo liik u 2,62,5 milj a tagasi. Põlvnes tõenäoliselt mingist gratsiilsest australopiteekusest, kas afarensise või africanuse taolisest eellasest. Erinevad australopiteekustest mitmes asjas, kõige olulisem on suurem ajumaht. Homo perekonna liikmetel oli see kõige vähem 590cm³, harilikult siiski kõvasti üle 600cm³. Ainult Homole on iseloomulik ka kiviriistade valmistamine. Kõik Homo liigid tekkisid Aafrikas, kust nad kõik, va esimene liik (Homo habilis), aja jooksul välja rändasid. Kõik nüüdisinimesed kuuluvad ainsasse säilinud liiki ja alaliiki Homo sapiens sapiens. Inimene erineb inimahvidest paljude tunnuste poolest. Australopiteekuste ja neile
annaabi.ee 
