kas Australopithecus anamensis oli Australopithecus africanuseeellane. Australopiteekuse ajumaht on umbes 35% nüüdisinimese omast. Graatsiline australopiteekus oli umbes 1,21,4 m pikk. Neil esinessuguline dimorfism (sugudevaheline väline erinevus). Suure dimorfismi tõttu on inimese eellasi ette kujutatud polügaamsetena. Tänapäeva inimestel ei ole suguline dimorfism nii selgelt väljendunud. Mehed kaaluvad naistest keskmiselt üksnes 15% rohkem, aga australopiteekustel võis see erinevus isegi 50% olla. Homo habilis Homo habilis ehk osavinimene on liik inimese perekonnast, kes elas umbes 2,4 kuni 1,5 miljonit aastat tagasi. Liigi määratles esimesena Louis Leakey, kes 1964 leidis Tansaaniast Olduvai kuristikust fossiile (aju- ja näokolju fragmente). Need avastati kihist, mille vanus on umbes 1,8 1,6 miljonit aastat. Praegu puudub üksmeel selles, millised fossiilid kuuluvad just selle liigi esindajatele
Leiud pärinevad küll lubjakivikoobastest, ent koopaelanik ta ei olnud, luud on koobastesse uhutud. Samast leitud loomaluud näitavad, et ta elas metsases keskkonnas. Australopithecus afarensis ja Australopithecus africanus moodustavad nn gratsiilsete australopiteekuste rühma. Neile vastanduvad hilisemad nn robustsed australopiteekused (A. aethiopicus, A. robustus, A. boisei). A. ramidus ja A. anamensis erinevad mõlemast rühmast, olles vahepealsed. Robustsetel australopiteekustel on ennekõike kolju tugevama ehitusega. Neid ei ole kunagi peetud inimese otsesteks 15 eellasteks. Australopithecus aethiopicuse luid leiti esmakordselt 1985. a. Lääne-Turkanast Keenias ja Omost Etioopias. Elas 2,62,3 milj a tagasi. Kolju väga massiivne. Väga suured purihambad, tugevad lõuad, suured sarnakaared ja sagitaalne koljuhari. Oli kohastunud kõva taimtoidu mälumisele. Elas arvatavasti suhteliselt kuivas savannis. Ajukolju maht
annaabi.ee 
