2. Abstraktne mõtlemine (põhineb teise signaalsüsteemi olemasolul, vahetu mõju närvisüsteemile. Võimaldab abstraktset mõtlemist) 3. Kultuuriline evolutsioon- religiooni teke, koolektiivsed suhted, kunsti teke 4. Tehnoloogiate kasutuselevõtt- inimene kasutab vahendeid, et luua uusi tööriistu. Sotsiaalse evolutsiooni eripära: eelnevate põlvkondade kogemused ja teadmised edastatakse järglastele Olulised etapid inimese evolutsioonis 1. Lahknemine inimahvidest (Austraalopiteekide tasandil) 2. Perekond ,,inimese" esimene esindaja Homo habilis e. osav inimene 3. Kaasaegse inimese kujunemine Aafrikas umbes 150 000- 200 000 aastat tagasi. Algasid perioodilised väljaränded teistele kontinentidele. Inimese evolutsiooni nüüdisaegne tõlgendus 1. Inimese evolutsioon jätkub ka tänapäeval. (Sotsiaalne evolutsioon vähendab mikroevolutsiooni tegurite mõju tänu meditsiini arengule, humanitaarabile) 2
Arvuti abil on ka proovitud seda teha. (Sööb sidrunit, vajutab klahve sitt ja apelsin) Inimahvid on olnud Aafrikas kusagil 35 milj aastat tagasi. Üheks tuntumaks varaseks inimahviks peetakse Prokonsulit. Esimene inimahv jõudis Euroopasse u 14,5 milj aastat tagasi. Arvatakse, et nad tulid Lähis-Ida kaudu. Griphopithecuse hambaid on ka leitud, üsna ahvised, neid ei peeta otseseks esivanemaks. Australopithecus on eesti keeles lõunaahvlane. Lõuna-Aafrikast Taungist avastati Austraalopiteekide beebi, mis ei saanud eriti tuntuks, kuna oldi veendunud, et hoopis Inglismaal oli inimese eellaane Piltdownis leiti kolju ka. Kolju eripära oli selles, et tema ülaosa oli tavalise inimese koljule väga sarnane, kuid alalõualuu oli nagu inimahvi oma. Taungi beebil oli vastupidi. 1953. aastani (41 aastat) kestis see uskumine, kuni üks arst hakkas seda uurima ja avastas, et tegu on võltsinguga. Üpris palju luid on leitud