nn kassinurrumise fenomen. Rinnavärina tugevnemist esineb kopsukoe tihenemise korral. 4 Rinnavärina nõrgenemist võib tunda vedelikuesinemisel pleuraõõnes või pleura paksenemise korral. Tunneme seda palpatsioonil ja kuuleme auskultatsioonil (hindamine kuulub arsti kompetentsi). Pleurahõõrdumiskahin on tunda palpeerides ja auskulteerides on kuuldav kare hingamiskahin. Trahhea asetsus Asetseb tsentraalselt ja on imikueas liikuv. (Kallas jt 1999, Whaley & Wong 2007.) 5.2.3. Hingamiselundkonna perkussiooni metoodika ja hindamine Perkuteeritakse vajadusel nii lamavas, istuvas kui ka seisvas asendis. Kirjeldatakse kopsude topograafiat, tumestuse esinemist. Kopsude perkussioon kuulub arsti tegevuste kompetentsi. Topograafilisel perkussioonil saab perkutoorse kõla erinevuste järgi määrata: kopsu ja
kinni, mistõttu ei ole pulssi tunda. Jälgitakse, et uuritav kehaosa asetseks vabalt vältimaks lihaspinget. (Hiironen 2001, Kantero jt 2005, Kupari & Nieminen 2005, Saha 2005, Siimes 2005, Novak 2006, Hockenberry & Barrera 2007, Shelswell & Bentley 2007.) Pulssi hinnatakse lapsel ühe minuti jooksul. Tingituna pulsi füsioloogilisest ebaregulaarsusest (füsoloogiline apnoe ja respiratoorse arütmia). Alla 2 aastastel lastel hinnatakse pulssi - auskulteerides südame rütmi. (Hiironen 2001, Kupari & Nieminen 2005, Saha 2005, Siimes 2005, Novak 2006, Hockenberry & Barrera 2007, Shelswell & Bentley 2007.) Normoloogia Arteriaalse pulsi kvaliteet määratakse pulsi sageduse, rütmi, pinge ja täitumuse hindamise teel. Pulsisagedus, südame löögisagedus on pöördvõrdeline lapse vanusega. Mida noorem on laps, seda kiirem on tema südametegevus. Vanuse lisandudes pulsi sagedus aeglaselt langeb