Võrreldes sisepõlemismootoritega on turbiin lihtsama ehitusega. Võrreldes kolb masinatega on tal järgmised eelised: täielik tasakaalustatus, st et inertsjõud puuduvad, ühtlane pöördemoment, suhteliselt väikesed massid ja kabariidid. Auru, gaasi turbiinidega on võimalik saada suuri võimusi, suuremaid kui kolb mootorid, seejuures suhteliselt väikeste kabariitidega. Nad töötavad veel väiksema müraga kui kolbmootorid ja puudub igasugune vibratsioon. Puudused auruturbiinidel: madalam kasutegur seda seetõttu, et auruturbiinide puhul suur osa protsessi juhitud soojusest läheb kaduma turbiinist väljuva auruga. Auru ja gaasi turbiini puhul kasutegur sõltub koormusest. Eelised: täielik tasakaalustatus, ühtlane pöörde momenrt mistahes asendis, suhteliselt väikesed massid ja kabariidid võrreldes sama võimsusega kolbmootoritel; on võimalik saada suuri võimsusi see juures suhteliselt väikeste kabariitideka. Nende eeliste tõttu on
soojushulgasse Q1 nimetatakse soojusjõumasina kasuteguriks: A Q1 - Q2 = = . (5.29) Q Q1 Siin Q2 on tsükli kestel jahutile ära antud soojushulk. Vastavalt eeltoodud kokkuleppele on äraantav soojushulk negatiivne, seepärast on siin absoluutväärtuse märgid. Reaalsete soojusjõumasinate kasutegurid ei ole just suured: paarikümnest protsendist kolbauru- masinatel kuni maksimaalselt 50% reaktiivmootoritel ja parimatel auruturbiinidel. Et valdav osa inimkonna käsutuses olevast energiast toodetakse soojusjõumasinate vahendusel, siis on nende kasuteguri suurendamine üpris oluline probleem. Juba 19. sajandi algul tuletas Sadi Carnot (1796-1832, Prantsusmaa) valemi soojusjõumasinate kasuteguri teoreetilise ülempiiri jaoks: T1 - T2 = , (5.30) T1
annaabi.ee 
