Soovi korral võib seina värvida. Plokkide õõnsustesse on mugav paigaldada elektrijuhtmeid ja kommunikatsioone. Täisplokk Poolplokk Sillusplokk Nurgaplokk Sarrusplokk Murtudplokk Murtus poolplokk Murtud nurgaplokk Columbia plokid on valmistatud portlandtsemendist, veest, sobivatest mineraalsetest täiteainetest koos või ilma lisanditeta vibropressimise meetodil ja aurutamisega kasutades USA firma COLUMBIA MACHINE INC. tehnoloogiat ja seadmeid. Kasutusala · Murtud poolplokid 195x190x190 sobivad kõigi müüritise tüüpide (hoonete vundamentide, kandeseinte, tugimüüride jne.) ladumiseks koos või ilma vastavate lisatingimustega (soojustus, hüdroisolatsioon, armeerimine jne.). · Omab häid võimalusi seina täiendavaks armeerimiseks ilma välisilmet muutmata. · Komplekti kuuluvad ka õõnes- ja nurgaplokk.
käärimisprotsessis bakterite toimel piimhappeks, pidurdab teiste mikroobide arengut. ( hapukapsas) Soolamine on kuivsoolamine, märgsoolamine ja segasoolamine. Soola peab olema 20% toiduainete kaalust. Külmutamine on kiire, mugav, lihtne, säilitab toiteväärtust. Suured valgu ja tselluloosimolekulid lõhustuvad ja muutuvad paremini omastatavaks. ( hernes, uba, kapsas, porgand ) Kuivatamine veetustumine Suurem osa toiduaines olevast niiskusest eraldatakse aurutamisega. Kala, liha, aedvilja tuleb kuivatada 12-14%-lise niiskussisalduseni. Puuviljad ja marjad 15-25%-lise niiskussisalduseni. Kuivatada võib: paberil päikese käes, plaadil leiges ahjus, pliidi kohal või soojenduskapis. Lehtköögivilju kuivatatakse kõrgel temperatuuril mitte üle 90 kraadi. Mahlakad ja paksemad köögiviljad enne blanseeritakse, siis kuivab kiiremini ja jääb loomuliku värvusega. Algul madalal pärast kõrgemal temperatuuril.
Konstruktsioonimaterjalid seinapaneelid, suuremõõtmelised detailid jms Perforeeritud akustilised plaadid Lubi-kips kuivsegud Plussid Odavus Kerge ehitada ja viimistleda Kiire kivinemine Hügieenilisus Halb soojajuhtivus Dekoratiivsus Väike tihedus ja mass Miinused: Väike vee- ja niiskuskindlus Haprus Väike tugevus Tsementkivid Portlandtsemendi baasil valmistatavateks tehiskivideks on eelkõige betoonid Betoone valmistatakse: Aurutamisega Normaalkivinemisega Autoklaavimisega Betooni koostisosad: Sideaine, tavaliselt tsement, Peentäitematerjal (harilik kvartsliiv) Jämetäitematerjal (normaalbetoonis graniit- või paekivikillustik) Vesi Lisandid Raudbetoonist ehitusdetailid Raudbetooni olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevaid survesisejõud vastu betooniga, tõmbesisejõud aga terasega. Vundamendiplokid: Lihtvundamendi taldmikuplokid Keldriseinaplokid Postvundamendid Sambad: Ruudukujulised Ristkülikukujulised
Referaat räägib siis üldiselt columbia kivi kasutusalast, kivi tüüpidest ja paigaldamisest. Õõnesplokid Õõnesplokke kasutatakse peamiselt hoonete vundamentide, kande- ja vaheseinte, tulekindlate seinte ning müratõkete ladumiseks. Õõnesplokid on valmistatud portlandtsemendist, veest, sobivatest mineraalsetest täiteainetest koos või ilma lisanditeta vibropressimise meetodil ja aurutamisega. Kuna plokkide välispind on sile ja tasapinnaline ning külmakindlus on piisav, siis sobivad nad kasutamiseks nii sise- kui välistingimustes. Oma küllalt suure massi tõttu on korralikult laotud betoonmüüritis hea õhumüra isolaator. Plokid on struktuurilt lahtiste pooridega ja imavad vett suhteliselt kiiresti, seetõttu tuleb seinakonstruktsiooni parima lahenduse saavutamiseks kasutada plekist veeninasid sadevee eemalejuhtimiseks, ka väljakuivamine toimub kiiresti
energiahulk on palju väiksem kui hingamisel või samade lähteainete põlemisel. Etanoolkäärimine Veinide valmistamine Tooraine ettevalmistamine. Veini valmistamiseks kasutatavad õunad ja marjad peavad olema küpsed. Head veini ei saa pooltooretest karusmarjadest, mida kasutatakase konserveerimiseks. Õunad pestakse, marju pole vaja pesta. Õunad purustatakse ja mahl pressitakse välja. Pehmetest marjadest saadakse mahl kätte pressimise või aurutamisega. Käärimiseks vajalik suhkur lahustatakse väheses mahlas või vees, kui vee lisamine on retseptis ette nähtud. Veini käärima panek. Vastavalt retsptile ja valitud klaasnõu suurusele võetakse vajalik kogus vett, mahla ja eelnevalt mahlas või vees lahustatud käärimiseks vajalik kogus suhkrut ning valatakse kõik pudelisse. Kohe lisatakse ka pärmi puhaskultuur arvestusega, et 10 l kohta oleks 0,5 l käärivat mahla. Pressitud
portlandpõlevkivitsement Räbutsement- tardub aeglaselt, tihedam kui portlandtsement, omadused langevad alates 50% räbusisaldusega. Alumiinaattsement- Vees kiiresti kivistub, kõrge tugevusega, suure tihedusega, suur korrosioonikindlus. (Kasutused nt Sadamad) Portlandpõlevkivitsement (CEM II)- portlandtsemendist väiksema veevajadusega; lisandina kasutatakse põletatud põlevkivi tuhka; portlandtsemendiga võrreldes on kivistumise alguses tugevuse kasv kiirem ja parem mahupüsivus; sobib aurutamisega kivistatava betooni valmistamiseks ja hästi suurte konstruktsioonide valmistamiseks (pragusi tekib vähem). 14) CEM I, CEM II ja CEM III ning numbrid 42,5 ja 52,5 CEM I vähemalt 95% portlandtsemendi klinkrit, 5% kips (kõige tavalisem) CEM II vähemalt 65% klinkrit 35% põlevkivi tuhk CEM III 30-70% räbutsementi, ülejäänud portland tsement 42,5 ja 52,5- tsemendi tugevusklass! Betoonid 1) Betoonide liigitus tiheduse ja tugevuse järgi Raskebetoon- üle 2600kg/m3
Paisu.tõttu ta tiheneb&täidab hästi vormid.Jagatakse tardu.-aegade järgi kiir- &aeg.tarduvaiks.Põlevkivituhksideained:Põlevkivi>koosn.org.osast,mis kütmisel ära põleb&minera.osast,mis tuhana järgi jääb.Seda köeta.kas tükkidena restkold.v.pulbrina nn.tolmküttekol.Eesti suured elektrija.töötavad pulberpõlevk.baasil.Põlevkivitse.>saada.tse.klinkri jahv.koos filtertuhaga.Tse.tug.klassid:42,5&52.5.On plastsem segu,tug.kasv kivis.algul on kiirem&mahupüs.on parem.Eriti sobiv>aurutamisega kivis.betooni valmis,kuna kõrge temp.ei kahjusta tema lõpp.tug,sobilik suurte konstruktsioonide valmis`el.Segutse.>sisal.klinkrit,tuhka, lubj.kivi.Tug.klass>32.5,sobilik mört valmis.Kukermiit>põlevk.tuha baastil tood.toode.Eesti tse. liigitus>CEMI(52.5R)>portlandtse.tuge.52.5,kiirkivis.tse.CEMII(42.5)>portland-komposiit- tse.tug.42.5,aeg.kivistuv tse. Lk 16-17 meetodid eraldi lehele.
- perforeeritud akustilised plaadid - lubi-kips kuivsegu Kipstooted Plussid: - odavus - kerge ehitada ja viimistleda - kiire kivinemine - hügieenilisus - halb soojajuhtivus - dekoratiivsus - väike tihedus ja mass miinused: - väike vee- ja niiskuskindlus - haprus väiketugevus tsementkivid Portlandtsemendi baasil valmistatavateks tehiskivideks on eelkõige betoonid. Betooni valmistatakse: - aurutamisega - normaalkivinemisega - autoklaavimisega betooni koostisosad: - sideaine, tavaliselt tsement - peentäitematerjal - jämetäitematerjal - vesi - lisandid kastutatakse mitmesuguseid lisandeid näiteks: - tardumise ja kivinemise kiirendajad või aeglustajad - veevajadust vähendavaid ja töödeldavust parandavaid plastifikaatoreid ja superplastifikaatoreid - külmakindlust parandavaid õhku sisseviivaid lisandeid
Toode ei puutu protsessi käigus kokku õhuhapnikuga. Puuduseks on see, et toode vajab peale vaakumit täiendavat steriliseerimist. Kondenseerimist kasutatakse kondenspiima ja mahlakontsentraatide tootmiseks. 13 3.7. Kuivatamine Kuivatamine on üheks toiduainete konserveerimise meetodiks, mille puhul suur osa toiduaines olevast niiskusest eraldatakse aurutamisega. Kuivatatakse 12-14 %-lise niiskussisalduseni. Nii on tagatud kuivatatud toodete pikaajaline säilivus. Sõltuvalt kuivatatava materjali omadustest, kasutatakse erinevaid kuivatamise meetodeid. Kuna protsess nõuab suurt energiakulu, on soovitav eelnevalt osa niiskusest eraldada pressimise, tsentrifuugimise, filtreerimise või aurutamisega (kondenseerimisega). Kasutatavad kuivatid võib jaotada tunnel-, lint- ja pihustuskuivatiteks
Kangaid on hea tulemuse saavutamiseks sobilik triikida niiskena. Hasti niiskena triigitakse linast, nii uut puuvillakangast kui ka kova ja jaika siidi, kui vana aga tehiskiust tekstiili. Triikimispool. Moned kangad muutuvad triikides ombluste ja voltide kohalt laikivaks seda kergemini, mida kovemini triigitakse. Riideid triigitakse uldiselt riiete paremalt poolelt. Tumedad voi tumedalaikelised riided tuleb triikida pahemalt poolelt. Kui riie on kulunud laikivaks, saab laikivuse eemaldada aurutamisega. Triikimisvotted Triikimine on vaeva noudev too, mis hea tootulemuse saavutamiseks nouab harjutamist. Rauda liigutatakse longajooksu suunas rahulikult, pidevalt vedades. Tuleb puuda triikida kangas sirgeks uhe tombega. Triikrauda ei tosteta ilmaasjata. Raua teravikuga ja servaga rauda kallutades saab hasti triikida kitsamaid kohti. Ka surumine voib sellisel puhul olla vajalik. Oskaja triikija kasutab triikimisel molemat katt vaheldumisi.
portlandtsemendi klinkrist ja 5% loodusliku kipsikivi / mitmekomponentsed portlandtsemendid 65% portlandtsementi / <65% pl.tsementi sisaldavad tsemendid nimet. vastavalt teisele koostisosale nt. põlevkivitsemendid / komposiittsemendid sisaldavad kahte või elamat komponenti peale pl.tsemendi / tsemendid ei sisalda üldse pl.tsementi: happekindlad, aluminaattsemendid). Kivistamise tingimused jagunevad: normtingimustel (niiskus ja 20 oC) kivinevad sideained, termiliselt (aurutamisega) kivistatavad sideained, autoklaavselt. Toorained: looduslikud kivimid, tööstusjäägid (pl.tsemendil: 75-78% lubjakivi, 22-25% savi) Tootmine: lähteainete ettevalmistamine (kaevandamine, purustamine, jahvatamine, doseerimine, homogeniseerimine), termiline töötlemine (põletamine/jahutamine), produkti jahvatamine (küllaldase reaktsioonipinna tagamine). Lisandid: inertsed (ei seo lupja, ega reageeri tavatingimustel sideaine koostisosadega
Hoides tasakaalu märgumise ja kuivamise vahel, niiskus ei kogune ja ei ületa materjalide ohutut salvestusmahtu. Niiskuskahjustuste hindamisel on oluline märgumine, salvestuse ja kuivamise ulatus ja kestus. Eelnevalt märgunud materjali kuivatamiseks tuleb kiiresti vähendada relatiivset niiskust materjali sees. Ainult vee ärajuhtimisest ei ole kasu, alles jääb veeha küllastunud materjal, mille niiskus 100&. Kapillaar ja absorbeerunud niiskust saab välja kuivatada ainult aurutamisega, millele järgneb difusioon 16.Millised on niiskuse mõõtmise võimalused? -Otsene e kaalumine, kus määratakse märja ja absoluutselt kuiva (kuumutamise konstantse massini) materjali mass ja arvutatakse sellest niiskuseprotsent. Kuumutatakse konstantsel temp 105 kraadi. Võib teha termostaadis või spetsiaalse automaatjuhtimisega seadmega. Saab määrata ainult nende materjalide niiskust, mis ei lagune sellel temp. (Kipsplaati ei saa!) -kaudne:
portlandtsement. Sobib massiivsete rajatiste püstitamisel. Sobiv hüdrotermilisel kivistamisel. Ei sobi madalatel temperatuuridel kivistamiseks, vahelduvas niiskumise-kuivamise ning külmumise-sulamise tsoonis kasutamiseks. Vältida tuleb väljakuivamist varajastel kivinemisaegadel. Portland-põlevkivitsement - väiksema veevajadusega võrreldes portlandtsemendiga. Lisandina kasutatakse põletataud põlevkivi lendtuhki . Põlevkivitsement on eriti sobiv aurutamisega kivistatava betooni valmistamiseks, kuna kõrgem temperatuur ei kahjusta tema lõpptugevust. Samuti sobib ta hästi suurte konstruktsioonide valmistamisel (pragusid tekib temasse vähem). 24. Betooni liigitus tugevuse ja tiheduse järgi Tiheduse järgi liigitatakse betoone: -Raskebetoon üle 2600 kg/m3 -Normaal ehk tavabetoon 2000...2600 kg/m3 -Kerge 800...2000 kg/m3 Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass
· Hüdraulilised sideained vajavad kivistumiseks vett ja on ka hiljem märjas keskkonnas vastupidavad · Õhksideained: õhklubi, kips, kipsanhüdriit, magnesiaalsideained. · Hüdraulilised siseained : tsemendid, portland-tsemendid, hüdrauliline lubi. · Hüdraulilised sideained võivad peale tardumist kivistuda nii õhus kui vees. 5.2 Kivistamise tingimused · normaaltingimustes (niiskus ja to=20oC) kivinevad sideained · termiliselt so. aurutamisega kivistatavad sideained · autoklaavselt (lubi + kvartsliiv) 5.3 Toorained · Mineraalsed sideained: savi, lubjakivi · Tööstusjäägi ( põlevkivi tuhk) 5.4 Tootmise põhietapid: · lähteainete ettevalmistamine (tooraine kaevandamine, purustamine, jahvatamine, doseerimine, homogeniseerimine) · lähteainete termiline töötlemine (põletamine-jahutamine) · põletamisel saadud produkti jahvatamine (küllaldase reaktsioonipinna tagamine) 5
portlandtsemendi klinker moodustab tsemendi massist rohkem kui 65%. - mitmesugused mitmekomponentsed segasideained. Siia kuuluvad sideained, milles portlandtsemendi klinkrit on alla 65%. mille klinkrimineraalideks on monokaltsiumaluminaat (CaO.Al2O3) ja beliit (-2CaO.SiO2). Sideaineid võib jaotada kivistamistingimuste järgi näiteks: 1. normaaltingimustes (betoonil näiteks suhtelisel niiskusel 100% ja to20o) kivinevad sideained 2. hüdrotermiliselt so. aurutamisega (Kõrgendatud temperatuuril ja tavarõhul) kivistatavad sideained 3. autoklaavselt (kõrgendatud temperatuuril ja normaalsest õhurõhust kõrgemal rõhul hüdrotermiliselt) kivistatavad sideained. 4.2.Toorained Põhiliseks tooraineteks on looduslikud kivimid. Näiteks settekivimid nagu savid ja lubjakivi. Järjest rohkem kasutatakse toorainena ka tööstusjääke. Näiteks alumiiniumitööstuse jms. jäägid. Portlandtsemendi põhikoostisosaks on portlandtsemendi klinker.
- perforeeritud akustilised plaadid - lubi-kips kuivsegu Kipstooted Plussid: - odavus - kerge ehitada ja viimistleda - kiire kivinemine - hügieenilisus - halb soojajuhtivus - dekoratiivsus - väike tihedus ja mass miinused: - väike vee- ja niiskuskindlus - haprus väiketugevus tsementkivid Portlandtsemendi baasil valmistatavateks tehiskivideks on eelkõige betoonid. Betooni valmistatakse: - aurutamisega - normaalkivinemisega - autoklaavimisega betooni koostisosad: - sideaine, tavaliselt tsement - peentäitematerjal - jämetäitematerjal - vesi - lisandid kastutatakse mitmesuguseid lisandeid näiteks: - tardumise ja kivinemise kiirendajad või aeglustajad - veevajadust vähendavaid ja töödeldavust parandavaid plastifikaatoreid ja superplastifikaatoreid - külmakindlust parandavaid õhku sisseviivaid lisandeid
purunemata muudetud kuju ja mõõtmed), elastsus (omadus taastada oma kuju ja mõõtmed välisjõudude mõju lakkamisel). Deformeerumine on jääv kuju või mõõtmete muutumine välisjõudude toimel. Kõiki eelmainitud tugevused ja mõisted sõltuvad puuliigist, tihedusest, niiskusest, kiudude suunast. Plastiline paine- puidu plastilisel töötlemisel tuleb puitu selliselt painutada, et see ei puruneks, kuid säiliks jääv kuju. Selleks puitu hautatakse (aurutamisega pehmendatakse), keedetakse või soojendatakse kõrgsagedusvooluga. Aurutamisel kasutatakse õhukuiva puitu 17...25%. Puidu kuivamise ärahoidmiseks soojendatakse seda auruga 100°C-ni. Aurutamise kestvuseks loetakse u 2 min 1 mm paksuse kohta. Olenevalt kuivatustemperatuurist ja keha suurusest hoitakse painutatud keha kuivatamiseks masinas 1...14 ööpäeva. Seejärel toimub mõnenädalane konditsioneerimine.
Broomi sisaldavad happed; HBr vesinikbromiidhape (soolad bromiidid), gaasil. HBr vesilahus üks tugevamaid happeid, lahuses täielikult dissotsieerunud: HBr H+ + Br . HBrO hüpobroomishape ;nõrk hape, tuntud vaid lahj. vesiahustes, tugev oksüdeerija ;soolad väga labiilsed, püsivamad leeliskeskkonnas; HBrO2 broomishape ,väga ebapüsiv (laguneb vesilahustes mõne tunniga), soolad suhteliselt stabiilsed; HBrO3 broomhape vesilahused kontsentreeritavad (vaakumis aurutamisega) kuni konts.ni 50%; tugev hape, soolad suhteliselt stabiilsed ja kasutatavad (KBrO3) . Broomi saamiseks kasutatakse :mere ja soolajärvede vett, maaaluseid soolveekogumeid, sh. naftapuuraukude vett, soolalahuseid, mis tekivad K väetiste tootmisel. Br2 eraldatakse lahusest veeaurudestillatsiooniga või õhu läbipuhumisel, aurud kondenseeritakse, puhastatakse (Cl Jood: Avastas2st jm.) rektifikatsiooniga jt. meetoditega.
Sigadele antava kartuli aurutamine suurendab selle seeduvust. Negatiivsed küljed: vähendab valgu bioloogilist väärtust, sest ligikaudu 10% lüsiinist muutub aurutamisel omastamatuks. Osaliselt hävivad söödas sisalduvad A-, B^-vitamiin, toimeained ja ensüümid. Aurutamisel suureneb nitriti kui tervistkahjustava aine kontsentratsioon, eriti juurviljades. Hallitusseente poolt produtseeritud toksiinid ei hävi. Aurutamisega suurenevad lisakulutused - vaja on söödakööki ja vastavaid seadmeid, oluliselt kasvab energiakulu. PEENESTAMINE Sigadele antavad rohusöödad (haljassööt, silo) ning mugul- ja juurviljad tuleb peenestada. Peenestatud sööt rikneb ruttu, eriti soojade ilmadega päikesepaistel. Kartul ja juurvili tuleb enne peenestamist pesta. Toorest peenestatud kartulit võib sugusigade ja nuumikute ratsiooni võtta umbes pool antavast aurutatud kartuli kogusest.
Valgele tsemendile võib juurde jahvatada pigmente; saame värvilise tsemendi. Valge tsemendiga saab valmistada valget betooni ja mörti. Portland-põlevkivitsement (CEM II) on väiksema veevajadusega võrreldes portlandtsemendiga CEM I. Lisandina kasutatakse põletataud põlevkivi lendtuhki (lühendina T). Portlandtsemendiga (CEM I) võrreldes annab ta plastsema segu, tugevuse kasv kivistumise algul on kiirem ja mahupüsivus on tal parem. Põlevkivitsement on eriti sobiv aurutamisega kivistatava betooni valmistamiseks, kuna kõrgem temperatuur ei kahjusta tema lõpptugevust. Samuti sobib ta hästi suurte konstruktsioonide valmistamisel (pragusid tekib temasse vähem). Räbutsement (CEM III) saadakse portlandtsemendiklinkri jahvatamisel koos kõrgahjuräbuga. Räbu võetakse 30...70% klinkri massist. 50% räbu sisalduse puhul selle tsemendi omadused langevad. Paremad tulemused on neil tulnud suurema või väiksema räbu sisalduse puhul
pigmente; saame värvilise tsemendi. Valge tsemendiga saab valmistada valget betooni ja mörti. · Portland-põlevkivitsement (CEM II) on väiksema veevajadusega võrreldes portlandtsemendiga CEM I. Lisandina kasutatakse põletataud põlevkivi lendtuhki (lühendina T). Portlandtsemendiga (CEM I) võrreldes annab ta plastsema segu, tugevuse kasv kivistumise algul on kiirem ja mahupüsivus on tal parem. Põlevkivitsement on eriti sobiv aurutamisega kivistatava betooni valmistamiseks, kuna kõrgem temperatuur ei kahjusta tema lõpptugevust. Samuti sobib ta hästi suurte konstruktsioonide valmistamisel (pragusid tekib temasse vähem). · Räbutsement (CEM III) saadakse portlandtsemendiklinkri jahvatamisel koos kõrgahjuräbuga. Räbu võetakse 30...70% klinkri massist. 50% räbu sisalduse puhul selle tsemendi omadused langevad. Paremad tulemused on neil tulnud suurema või väiksema räbu sisalduse puhul
HBr vesilahus (võib olla kuni 65%-line) üks tugevamaid happeid, lahuses täielikult dissotsieerunud: HBr → H+ + Br- HBrO – hüpobroomishape (soolad hüpobromitid) nõrk hape, tuntud vaid lahj. vesiahustes, tugev oksüdeerija soolad väga labiilsed, püsivamad leeliskeskkonnas HBrO2 – broomishape (soolad bromitid) väga ebapüsiv (laguneb vesilahustes mõne tunniga), soolad suhteliselt stabiilsed HBrO3 – broomhape (soolad bromaadid) vesilahused kontsentreeritavad (vaakumis aurutamisega) kuni konts.-ni 50%; tugev hape soolad suhteliselt stabiilsed ja kasutatavad (KBrO 3) HBrO4 – perbroomhape (soolad perbromaadid) tugev hape, kontsentreeritav kuni 80%-ni Tugev oksüdeerija (sarnaneb HClO4-ga) Broomi hapnikuühenditest tuntakse veel hapnikkusisaldavaid interhalogeniide, näit. BrO3F, BrO2F jt. 3.28.5. Tööstuslik eraldamine Broomi saamiseks kasutatakse - mere- ja soolajärvede vett - maa-aluseid soolveekogumeid, sh. naftapuuraukude vett
7.11. Põlevkivituhk-sideained Põlevkivi koosneb: orgaanilisest osast – see põleb kütmisel ära, mineraalsest osast – jääb peale põlemist tuhana järgi. Mineraalne osa moodustab umbes poole põlevkivi kogusest. Põlevkivi mittepõlev osa (mineraalne osa) sisaldab suures osas lubjakivi, vähem savi, kvartsliiva ja teisi mineraale. Põlevkivi-tsement. Tavalise tsemendiga võrreldes saab põlevkivi-tsemendist plastsema segu. Põlevkivi-tsement on sobiv aurutamisega kivistatava betooni valmistamiseks. Sobib ka väga suurte konstruktsioonide valmistamisel, sest temasse tekib pragusid vähem. Segutsement. Portlandtsemendiga võrreldes on segutsement aeglasema kivistumisega. Sobib kasutada mörtide valmistamisel. 102 Kukermiit. Seda toodeti varasematel aastatel põlevkivituha baasil. Kasutati mörtide valmistamisel. 7.12. Eesti tsementide liigitus Tsemendi liigid:
annaabi.ee 
