2. Energia levib ühelt aineosakeselt teisele põrgete tõttu, ilma et aine ümber paikneks soojusjuhtivus 3. Energia levib elektromagnetlainete kiirgamise ja neelamise tõttu soojuskiirgus 4. Puidu erisoojus on u 3x suurem kui liival (835 K kg 1 K 1). Järelikult 1 kg puidu soojendamiseks kuluv soojushulk on suurem kui sama koguse liiva soojendamiseks kuluv soojushulk. 5. Aurustumiseks vajalik soojushulk sõltub (mitu) a. ainekoguse massist c. Aine aurustumissoojusest 6. Jää sulamistemp on 273 kraadi a. absoluutses temperatuuriskaalas (K) 7. Soojusülekandel ülekantav soojushulk sõltub (mitu) a. keha temperatuurist b. Aine erisoojusest c. Massist d. Aine tihedusest e. Keha temperatuuri muudust 8. Välise rõhu kasvades keemistemperatuur a. kasvab 9. Kas soojushulk võib olla negatiivne? b. Jaa, kui süsteem annab vastava soojushulga ära 10. soojuspaisumine on tingitud a. molekulide arvu suurenemisest b
a. energia levib gaasi… vedeliku liikumise tõttu - konvektsioon b. energia levib elektromagnetlainete kiirgamise ja neelamise tõttu - soojuskiirgus c. energia levib ühelt aineosakeselt teisele põrgete tõttu, ilma, et aine ümber paikneks - soojusjuhtivus 4. Puidu erisoojus on ~3x suurem kui liival. Järelikult 1 kg puidu soojendamiseks kuluv soojushulk on suurem kui sama koguse liiva soojendamiseks kuluv hulk. 5. Aurustumiseks vajalik soojushulk sõltub: aine massist ja aine aurustumissoojusest. 6. Jää sulamis temp. on 273 kraadi: absoluutses ehk Kelvini temperatuuriskaalas. 7. Soojusülekandel ülekantav soojushulk sõltub: aine erisoojusest, keha temperatuuri muudust, massist 8. Välise rõhu kasvades keemistemperatuur: kasvab 9. Kas soojushulk võib olla negatiivne? jah, kui süsteem annab vastava soojushulga ära. 10. Soojuspaisumine on tingitud: molekulide keskmise vahekauguse suurenemisest. 11. Soojuspaisumisel keha tihedus: väheneb 12
soojuskiirgus b. Energia levib gaasi või vedeliku liikumise tõttu konvektsioon c. Energia levib ühelt aineosakeselt teisele põrgete tõttu, ilma et aine ümber paikneks soojusjuhtivus 4. Puidu erisoojus on umbes 3 korda suurem kui liival. Järelikult 1 kg puidu soojendamiseks kuluv soojushulk on suurem kui sama koguse liiva soojendmiseks kuluv soojushulk. 5. Aurustumiseks vajalik soojushulk sõltub a. Aine aurustumissoojusest b. Ainekoguse massist 6. Jääa sulamistemperatuur on 273 kraadi a. Absoluutses temepratuuriskaalas 7. Soojusülekandel ülekantav soojushulk sõltub a. Keha temperatuuri muudust b. Aine erisoojusest c. Massist 8. Välise rõhu kasvades keemistemperatuur a. Kasvab 9. Kas soojushulk võib olla negatiivne? a. Jah, kui süsteem annab vastava soojushulga ära 10. Soojuspaisumine on tingitud a
kus Cm - lahuse molaalne kontsentratsioon (aga lahjades Äädikhape 2.93 3.90 lahustes Cm CM) Benseen 2.53 5.10 Ke - ebullioskoopiline konstant, sõltub ainult lahusti omadustest (lahusti molaarmassist, keemis- temperatuurist ja aurustumissoojusest) Ülesanne. Leida 2.0 M naatriumsulfaadi vesilahuse keemis- ja külmumistemperatuur. i - isotooniline tegur Lahusti: vesi (keemistemp. 100°C ja külmumistemp. 0°C): Lahuse külmumistemperatuuri langus Lahuse külmumistemperatuur on madalam puhta lahusti külmumistemperatuurist: K e = 0.52 °C/kg mol
(või ligilähedaselt samas) koguses. 53. Millistest teguritest sõltub soojusvaheti soojuslik koormus / soojushulk Q? Q= G c (tk tm) Sõltub: aparaadi tootlikkusest, toote erisoojusest, vastavalt toote kõrgemast ja madalamast temperatuurist. 54. Millistest teguritest sõltub soojusvaheti soojuslik koormus keetmisel? Q = W * r Sõltub: tootest aurunud vee kogusest, vee aurustumissoojusest. 55. Mida väljendab / näitab soojusülekandetegur k? Soojusülekandetegur väljendab soojusvahetite soojuslikku efektiivsust. Mida suurem k, seda efektiivsem / intensiivsem on soojuslik protsess ning seda väiksem on vajalik küttepinna suurus. 56. Mida näitab soojusvaheti soojuslik kasutegur ning mille arvutamiseks seda kasutatakse? (nt: kui = 0,9) Soojuslik kasutegur väljendab ärakasutatud (kasuliku) soojushulga suhet kogu soojushulka, mis aparaati
Teda on eri pooltel samas koguses. 14. Millistest teguritest sõltub soojusvaheti soojuslik koormus / soojushulk Q? Q = G ∙ c ∙(tk – tm) G – toote tootlikkusest, toote kogus/liini tootlikkus c – toote erisoojusest, toote kõrgeima ja madalaima temperatuuri vahe. 15. Millistest teguritest sõltub soojusvaheti soojuslik koormus keetmisel? Q=W∙r Tootest aurunud vee kogusest W ja aurustumissoojusest r. 16. Mida näitab soojusvaheti soojuslik kasutegur ŋ ning mille arvutamiseks seda kasutatakse? Näitena – kui ŋ = 0,9, siis 90% kasutati ära. Väljendab ära kasutatud soojushulga kasulikku suhet, läheb vaja tööainete kulu arvutamisel. 17. Kirjeldada vähemalt 2-e soojusenergia kao liiki soojusvahetites ning ühe kohta esitada ka vähemalt 2 selle kao vähendamise võimalust.
Vedelik keeb temperatuuril, mille juures tema aururõhk saab võrdseks välisrõhuga. Lahuse keemistemperatuur on alati kõrgem kui puhta lahusti keemistemperatuur. Tk i * K e * Cm kus Cm - lahuse molaalne kontsentratsioon (lahjades lahustes Cm ~ CM Ke - ebullioskoopiline konstant, sõltub ainult lahusti omadustest (lahusti molaarmassist, keemistemperatuurist ja aurustumissoojusest), i - isotooniline tegur (ka van’t Hoffi faktor- arvestab dissotsiatsioon) 68. Lahuse külmumistemperatuuri langus Lahuse külmumistemperatuur on madalam puhta lahusti külmumistemperatuurist: Ts i * K k * Cm kus Kk - krüoskoopiline konstant, sõltub ainult lahusti omadustest (molaarmassist, sulamissoojusest ja külmumistemperatuurist).
lahuses lahustunud ainet, seda väiksem on lahusti moolimurd 63. Lahuse keemistemperatuuri tõus Vedelik keeb temperatuuril mille juures tema aururõhk saab võrdseks välisrõhuga. Lahuse keemistemperatuur on alati kõrgem kui puhta lahusti keemistemperatuur. Tk i * K e * C m kus Cm - lahuse molaalne kontsentratsioon (lahjades lahustes Cm ~ CM Ke - ebullioskoopiline konstant, sõltub ainult lahusti omadustest (lahusti molaarmassist, keemistemperatuurist ja aurustumissoojusest), i - isotooniline tegur (ka van’t Hoffi faktor- arvestab dissotsiatsioon 64. Lahuse külmumistemperatuuri langus Lahuse külmumistemperatuur on madalam puhta lahusti külmumistemperatuurist: Ts i * K k * C m kus Kk - krüoskoopiline konstant, sõltub ainult lahusti omadustest (molaarmassist, sulamissoojusest ja külmumistemperatuurist). Kasutatakse: jää sulatamiseks maanteedel; jahutussegude valmistamisel; ainete puhtuse hindamisel; molaarmassi leidmisel (krüoskoopia). 65
Lahuse keemistemperatuur on alati kõrgem kui puhta lahusti keemistemperatuur. Tk i * K e * C m kus Cm - lahuse molaalne kontsentratsioon (lahjades lahustes Cm ~ CM Ke - ebullioskoopiline konstant, sõltub ainult lahusti omadustest (lahusti molaarmassist, keemistemperatuurist ja aurustumissoojusest), i - isotooniline tegur (ka van’t Hoffi faktor- arvestab dissotsiatsiooni) 68. Lahuse külmumistemperatuuri langus (graafik ja selgitus). Lahuse külmumistemperatuur on madalam puhta lahusti külmumistemperatuurist: Ts i * K k * C m kus Kk - krüoskoopiline konstant, sõltub ainult lahusti omadustest (molaarmassist,
annaabi.ee 
