Pruunsüsi 6075 48 1734 Kivisüsi 7890 46 419 Antratsiit 9498 13 1,3 Tahkes kütuses sisalduvad keemilised elemendid (%) Kivisüsi 1550 a. kaevandati Inglismaal 210 000 tonni , 1630 a. 5,1 mln tonni Lääne- Euroopas hakati kasutama intensiivselt XVII saj (Suurbritannias), Ameerikasse 19 saj lõpul 1802 a. ehitati esimene aurupuksiir (Inglismaal) Must metallurgia, keemia- ja tekstiilitööstus paigutusid kivisöebasseinide lähedusse Kujunesid uued tööstuspiirkonnad Ruhri bassein (Saksamaal), Donbass (Venemaal ja Ukrainas), Manchester (Inglismaal), Apalatsid (USAs) Lõuna-Ameerika Aafrika Australia ja Okeaania
4 2. REISI- JA KAUBALAEV Esimesteks laevadeks võiks nimetada kokku seotud puutüvedega parvi, mis liikusid inimeste jõul ehk mida tõugati teibaga. Sealt arenes edasi tänapäeva laeva kuju, millel esialgu ei olnud mootorit, vaid mida sammuti juhiti aerudega. Esimesteks laeva materjalideks oli puit. Niiluse laevad olid algselt aga papüürusest, poolkuukujulised. 1802 ehitati esimene aurupuksiir Suurbritannias ja juba 1807 aastal ehitati USA-s reisiaurik. Kuni 1955. aastani kasutati aurulaevade ehitamise puitu, kuid siis ehitati esimene teraskerega aurulaev. Diiselmootorit kasutati esmakordselt 1903. aastal ehitatud diiselelektrilaeval. [4] Tänapäeval kasutatakse reisilaevade ja kauba laevade ehitamises erinevaid materjale nagu alumiinium, klaaskiud ja süsinikkiud, kui ka terast, raudbetooni, plastmasse või nende materjalide kombinatsioone, harvemini titaani
tehnoloogiad (või on liiga kallid) Nt loodete energia, päikeseenergia, maasisene soojus Pruunsüsi Tahked kütused Süsi (pruun-, kivi-, Kivisüsi antratsiit) Põlevkivi Turvas Puit Antratsiiit Põlevkivi Kivisüsi 1550 a. kaevandati Inglismaal 210 000 tonni , 1630 a. 5,1 mln tonni Lääne- Euroopas hakati kasutama intensiivselt XVII saj (Suurbritannias), Ameerikasse 19 saj lõpul 1802 a. ehitati esimene aurupuksiir (Inglismaal) Must metallurgia, keemia- ja tekstiilitööstus paigutusid kivisöebasseinide lähedusse Kujunesid uued tööstuspiirkonnad Ruhri bassein (Saksamaal), Donbass (Venemaal ja Ukrainas), Manchester (Inglismaal), Apalatsid (USAs) Kivisöe varud riigiti (mld/t) Brasiilia Poola Kasahstan Ukraina