Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Aurumine – Vedelikus on osakesed pidevas soojusliikumises, sellest tingituna on kõigil osakestel kineetiline energia, mis pole kõigil ühesugune. Need osakesed, mille kineetiline energia on keskmisest energiast suurem, ületavad naaberosakeste külgetõmbejõu ja eralduvad pinnalt gaasilisse keskkonda.
Aurumine on seetõttu ookeani pinnalt üldiselt väga suur, eriti ekvatoriaalsetel ja troopilistel aladel . Mandil n aurumine piiratud ja sõltub sademete hulgast vastavas piirkonnas, pinnase niiskusest, jõgede süsteemist ja meteoroloogilistest teguritest.
Aurumine – veeringe teiseks lüliks on aurumine, mis toimub kogu aeg nii maa- kui veekogude pinnalt ning vähesel määral ka liustikelt ja taimede elutegevuse kaudu.
Aurumine on nendes piirkondades intensiivne ja mulla läbiuhtumine toimub väga harva või ei toimu üldse, sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid.
Aurumine on faasisiire, mille puhul aine läheb vedelast faasist gaasilisse ehk s.o faasisiire, mille puhul osakesed lahkuvad vedeliku pinnalt.
Aurumine on veeringe mootor Suurem osa veeaurust pääseb atmosfääri ookeanidest, sest ookeanid katavad üle 70% maakera pinnast.
Aurumine - vedelik saab väljaspoolt soojust, mille käigus osad molekulid omandavad suure energia, et saavad vedelikust lahkuda.
Aurumine – selle all mõistetakse vee või jää üleminekut gaasilisse olekusse, see on muutumist veeauruks.
Aurumine on   aeglasem   suurema  õhuniiskusega   õhus   ja   nii   võib   keha   ülekuumeneda.
Aurumine on väike ning igikelts ei lase veel ära imbuda, mistõttu on mullad ka suvel liigniisked.
Aurumine on protsess, mille käigus vedelikuosad väljuvad vedelikust ümbritsevasse keskkonda.
Aurumine on protsess, milles vesi läheb vedelast olekust gaasilisse, s.o muutub auruks.
Aurumine on vedeliku osakeste pidev lahkumine vedeliku pinnalt gaasilisse faasi.
Aurumine on intensiivsem seni, kuni toote pinnale pole tekkinud kõva koorikut.
Aurumine on peamine viis, kuidas vesi atmosfääri, s.o veeringesse pääseb.
Aurumine on vedeliku osakeste väljumine vedelikust läbi tema vaba pinna.
Aurumine - faasisiire, kus aine läheb vedelast olekust gaasilisse
Aurumine - faasisiire, kus vedel aine läheb gaasilisse olekusse.
Aurumine - vee aurumine naha ja hingamisteede limaskesta kaudu.
Aurumine on vedelikuosakeste sattumine vedeliku pinnalt õhku.
Aurumine on võimalik niikaua, kuni õhk pole küllastunud.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Aurumine - vedelik muutub gaasiks Tahkumine ehk kristallisatsioon vedelalt olekult tahkeks Sulamine tahkest vedelikuks Sublimatsioon tahke gaasiliseks Härmatumine gaas tahkeks Rekristallisatsioon tahkis tahkiseks Igale faasisiirdele vastab siirdetemperatuur.
Aurumine – vee ja jää üleminek gaasilisse olekusse.
Aurumine on aine üleminek vedelast olekust gaasilisse.
Aurumine – aine läheb vedelast gaasilisse olekusse.
Aurumine on aine üleminek vedelast olekust tahkesse.
Aurumine – üleminek vedelast olekust gaasilisse.
Aurumine - Üleminek vedelast faasist gaasilisse.
Aurumine on vedeliku üleminek gaasilisse faasi.
Aurumine on vee eraldumine gaasilises olekus.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Aurumine on vedela aine minek gaasilisse agregaatolekusse vastava aine keemistemperatuurist madalamal temperatuuril.
Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun