Enne 1920. aastat kasutati benseeni laialdaselt tööstusliku lahustina. Pärast selle toksilisuse ilmnemist asendati see teiste lahustitega, eriti tolueeniga (metüülbenseeniga), millel on sarnased füüsikalised omadused, aga mis pole nii kantserogeenne.Benseeni tööstuslikuks tootmiseks kasutatakse nelja keemilist protsessi: katalüütiline reformatsioon, tolueeni hüdrodealküleerimine, tolueeni disproportsioneerumine ja aurukrakkimine. ATSDRi benseeni toksikoloogilise profiili kohaselt toodeti aastatel 1978–1981 USA-s umbes pool benseenist katalüütilise reformatsiooni teel.Teise Maailmasõjani toodeti enamik benseenist terasetööstuses koksi kõrvalproduktina. Alates 1950. aastatest suurenes nõudlus benseeni järele, eriti kasvava polümeeritööstuse tõttu. Benseeni hakati tootma naftast.Katalüütilises reformatsioonis segatakse süsivesinike segu keemistemperatuuride vahemikus 60–200
molekuli heptaani). Sobiva koostise ja ehitusega krakkimissaaduste tekkeks kasutatakse ka katalüsaatoreid ning vesinikku. Soojuskrakkimise on protsess, milles läbides kõrget kuumust ja temperatuuri toornaftas lagunevad molekulaarsed sidemed. Seda protsessi kasutatakse, et ekstraktida komponente, mida tuntakse fraktsioonide all, mis eralduvad krakkimise tagajärjel. Krakkimise liigid Katalüütiline krakkimine Hüdrokrakkimine Aurukrakkimine Soojuskrakkimine http://www.youtube.com/watch?v=zWpUqG G13z4 http://www.youtube.com/watch?v=BaBMX gVBQKk&list=PL8b9hpdwSNenwjafibLZEw4 DnAe3AW25b http://www.youtube.com/watch?v=mNW_m s35JKE&list=PL8b9hpdwSNenwjafibLZEw4 DnAe3AW25b Bensiinimootori tööpõhimõte. Õhu ja kütuse segu juhitakse põlemiskambrisse. Pärast selle kokkusurumist süütab selle säde, et segu süttiks, peab see olema kindla koostisega. http://www
annaabi.ee 
