Tõde ja Õigus II Terve tekst
ümbert laiali, niipea kui Indrek neile lähenes, nagu kardaksid need teda. ,,Kura kätt, ikka kura
kätt!" helises tal kõrvus ja milleski aru andmata talitas ta nende sõnade järele. Aga varsti
märkas ta, et ta läheneb linnaservale, ja nüüd tuli tal meelde, et kura kätt oli vaja hoida
tagasitulekul. Nõnda pöördus ta ümber ja läks endisele paigale, kust algas oma teekonda
uuesti, hoides aina paremat. Ka siin saatsid teda aupaistusega ehitud laternad. Eriti silma
torkas see, mis seisis lähemal tänavanurgal. Selle all Indrek peatus silmapilguks ja pöördus siis
paremat. Varssi leidiski ta valge kivimaja. Indrek katsus temalt silti otsida ja lugeda, kuid liiga
tihe pimedus ei võimaldanud seda. Üksinda seisis ta keset vaikset tänavat ja silmitses valget
maja. Kiirete sammudega lähenes keegi ja lipsas majja sisse. Üürikeseks avatud uksest