VÄÄRTUSKASVATUS
Samas näeb aga tänapäeva ühiskonnas palju valskust, ärategemist,
kahjurõõmu, üleolevust. Ja tundub, et neil inimestel, kellel väärtushinnangud on justkui paigast,
läheb igapäevaelus karistamatult ja hoopis paremini kui neil, kes järgivad head õpetust ja autunnet.
Sellest johtuvalt on raske omi väärtushinnanguid hoida ja õpetajana edasi anda. Kuidas on võimalik
lastele õpetada, et maaslamajat ei lööda ja abivajajat tuleb aidata, kui igapäevaelus selle tarkuse ja
aumehelikkusega justkui kaugele ei jõua? Suulistel kokkulepetel pole jõudu ning igal hetkel tuleb
jälgida, et keegi sinust üle ei sõida. Kehtib reegel, et võidab see, kellel on surres rohkem asju ja
vahet pole, millisel teel need on saadud. Seega tundubki, et õpetajad kes väärtushinnanguid edasi
annavad peaksid olema justkui roosade prillidega. Aitaks võibolla see, kui koolidesse ja ka
lasteaedadesse tunniplaani sisse panna kasvatusväärtusena väärtuskasvatus, mille raames selle