Õiglus kui ausameelsus vs õigus Eesti Vabariigis kui JOKK*
formaalselt õigeks mõistetud inimene on tegelikult kurjategija (näiteks "ristiisa"), ja
vastupidi, et formaalselt süüdi mõistetud inimene on taustaõigluse mõttes süütu või
pole talle inkrimineeritud kuritegu tegelikult sooritanudki. Jah, mõlemat tüüpi juhud
on EV õiguskaitsesüsteemis võimalikud. Sest EESTI ÕIGUSKAITSESÜSTEEMI
FILOSOOFIAKS EI OLE ÕIGLUS KUI AUSAMEELSUS, VAID FORMAALNE ÕIGUS
JOKK-SKEEMI MÕTTES. Kodanike ausameelset suhet ühiskonda ja riigisse ning
aumehelikku vastutuse võtmist ei eeldatagi, eeldatakse, et kodanike eesmärgiks on
vastutuse vältimine ning kui see saavutatakse juriidilise skeemi abil, siis ongi
juriidiliselt kõik korras.
Krister Paris on oma artikli pealkirjastanud üsna rängas sõnastuses: "Kas inimõigusi
mitteaustaval Eestil oleks õigus eksisteerida?" (EPL 02. 09. 2016). Artikkel on
inspireeritud politseivägivallast Harku väljasaatmiskeskuses 2015. aastal. Krister