1919. aastal sai Veskist Tartu ülikooli õppejõud. Ta jäi sellesse ametisse ka nõukogude perioodil (kuni aastani 1956). Aastal 1947 valiti Veski professoriks, aastatel 1946–1956 juhatas ta eesti keele kateedrit. Samal ajal juhatas Veski TA Keele ja Kirjanduse Instituudi sõnaraamatute ja õigekeelsuse sektorit (aastatel 1946–1956) ning oli Emakeele Seltsi esimees (aastatel 1946–1968). 4 Veski on valitud EKS-i ja Emakeele Seltsi auliikmeks, Tartu ülikooli audoktoriks, ta oli ENSV teeneline teadlane ja ENSV Teaduste Akadeemia akadeemik. Veski suri kõrges eas 28. märtsil 1968 ning on maetud Tartu Raadi kalmistule. Veski oli eesti kirjakeele arendamise keelekorraldusliku suuna rajaja ja olulisim edendaja, arvukate normingute esitaja ja ühtlustaja ning koostöös eriteadlastega suurim oskussõnavara looja. Tema keelekorralduse põhimõteteks olid otstarbekus, süsteemsus, traditsioonipärasus ja rahvakeelsus
· Sündinud 1920. aastal Tallinnas masinatehase meistri pojana. · Saksa okupatsiooni lõpukuudel oli vangis. On olnud 194654 Komi ANSVs vangilaagris ja Krasnojarski krais asumisel. · 1971. aastal nimetati ta ENSV teeneliseks kirjanikuks. · On mitmeid kordi kandideerinud Nobeli kirjandusauhinnale. · Valiti 1992. aastal Mõõdukate nimekirjas VII Riigikokku, kuid 23. septembril 1993 loobus ta parlamendiliikme tööst. · On nimetatud Martensi Seltsi auliikmeks eriliste teenete eest professor Friedrich Fromhold Martensi elu ja tegevuse tutvustamisel. · Jaan Krossi on nimetatud eesti kirjanduse vanaisaks. · Talle on antud mitmeid riiklikke autasusid Eestis, Soomes, Saksamaal ja Prantsusmaal. · Enda kohta on pool sajandit kirjanduslikku tööd teinud Jaan Kross muheledes ütelnud, et on korralik «kirjanduslik tööhobune».
1987.aastal avaldas Eduard von Toll oma kulu ja kirjadega printeritrükis raamatu Beiträge zu einer Avifauna Estlands unter besonderer Berücksichtigung der Insel Oesel ("Ülevaade Eesti, eriti Saaremaa linnustikust"). Eessõnas ütleb autor, et ta püüab täita lünka, mis on tekkinud saksakeelses ornitoloogilises kirjanduses pärast Johannes Lepiksaare ja Mait Zastrovi 1963.aastal ilmunud kokkuvõtetDie Vögel Estlands. Eesti Looduseuurijate Selts valis 1991.aastal ta oma auliikmeks. Eduard von Toll on Eestit, oma siinseid sugulasi ja sünnipaika Saaremaal korduvalt külastanud. Elades kaugel, on ta Eestiga hinges ja vaimus seotuks jäänud.
klavessiinimängu 6-aastaselt valdas meisterlikult klavessiinimängu tehnikat ja õppis omal käel mängima viiulit ja orelit. ESIMESED ESINEMISED 1762 kontsert Viinis 1763 3 aastat kestev kontsertreis Euroopas 1769 2 aastat kestev kontsertreis MUUSIKAÕPINGUD 1770 asus õppima Bolognasse tema õpetajaks oli kuulus Padre Martini Õpingud kestsid 2 aastat AUTASUD 14 aastaselt valiti Bologna akadeemia auliikmeks Paavst autasustas teda "Kuldkannuse ordeniga" ELUKÄIK 1772. aastal astus Salzburgi peapiiskopi teenistusse Samal aastal kohtus Haydniga 1777. Aastal siirdus uuele kontsertreisile 1782. Aastal lahkus peapiiskopi teenistusest tegutses vabakutselisena, täitis tellimustöid abiellus Constanze Weberiga, kuid lapsi neil ei olnud Mozarti viimaseks lõpetamata teoseks jäi "Reekviem", mille lõpetas tema õpilane Süssmayer Mozart suri 5. Detsembril 1791. aastal
August Weizenberg Elulugu Sündis 6.aprill1837 ja suri 22.november1921 Sündis Võrumaal Kanepivallas taluperes Pärast Kanepi kihelkonnakooli lõpetamist sai temast tisleriõpilane Omandanud kutse, lahkus A. L. Weizenberg Eestist Töötades, õppides kunstide akadeemiates ja tegutsedes vabakunstnikuna veetis ta aastaid Saksamaal, Venemaal ja Itaalias A. L Weizenberg valiti ,,Vanemuise" seltsi auliikmeks Ta oli St Peterburi Eesti Heategeva Seltsi asutaja ja juhatuse liige Kui A.L. Weinzberg suri, pandi Kanepisse tema mälestuseks mälestusammas Kunst Kunstis peetakse A. L. Weizenberg koos J. Köleriga eesti rahvusliku kunsti loojaks Mõlemad lähtusid oma töödes klassitsismi ideedest nende tööde hulgas leidub ka eestlaseid kujutavaid ja Eestiainelisi teoseid Weizenberg tuntuimad tööd on peale klassikalise kirjanduse ja piiblitegelasi ning abstraktsete ideede allegooriaid
aastast. Tegevusvaldkonnd · Tegeles kaasaegse lääne kultuuriga · 1975.aastal asus tööle Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti joonistuskateedri dotsendina, 1988. aastast professorina · Aastast 1979 hakkas ta suunama üliõpilaste ekspeditsioone soome-ugri rahvaste juurde · Juhendas õpilasi ka nende kunstisuundades · ta valiti Jyväskylä ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia audoktoriks, Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Looduskaitse Seltsi auliikmeks · Kunstiteadlased on teda liigitanud rahvuslik-konservatiivseks kunstnikuks · Oli graafik Näited · "Kodalased". 13 reproduktsiooni 1984 · metsotintosari "Kirgastumine" 1991- 1995 · Kaks Päikesepõtra · Teekond Valgustumisse · "Kalivägi"-1988 Kaljo põllu Kokkuvõte · Kaljo Põllu oli tegev mitmel alal. Ta oli õpetaja,juhendaja kui ka graafik.Ta sai eesti riigi poolt palju tunnustust.Nagu
1943 Eesti NSV Kunstnike Liidu asutajaliige 1944 dekoratiiv- ja monumentaalmaali eriala dekaan ja monumentaalmaali ning joonistuse õppejõud Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis (1951 aastast Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut) 1954 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi professor 1962 NSVL Kunstide Akadeemia korrespondentliige 1963 Firenze Kunstiakadeemia auliige, NSVL rahvakunstnik 1972 valiti Leningradi Eksliibriste ja Graafika Ühingu auliikmeks 1975 NSVL Kunstide Akadeemia akadeemik Evald Okas on osalenud eesti kunstiajaloos enam kui 60 aastat. Ta on omandanud erialahariduse Riigi Kunsttööstuskoolis ja Riigi Kõrgemas Kunstikoolis. Okas alustas oma kunstnikukarjääri, kuid arreteeriti ning küüditati Nõukogude vägede poolt pärast Teist maailmasõda 1942 Jaroslavli vangilaagrisse Venemaal. Jaroslavli vangilaagris tutvus Okas tuntud eesti kunstnikega nagu Aino Bach ja Richard Sagrits, kes juhendasid
· Friedebert Tuglas kuulus kirjanike rühmitusse ,,Noor-Eesti" · Alustas kirjanduselu organiseerijana rühmitustes ,,Siuru" ja ,,Tarapita". · Põhielukohaks oli esialgu Tartu, kuid reisis palju, mille põhjal kirjutas reisikirju. Olulisemad reisikirjad on Norrast ja Põhja-Aafrikast. · 1922. aastal valiti Eesti Kirjanike Liidu esimeheks. · Ajakirja ,,Looming" üks juhtidest. · Valiti Soome kirjanike liidu auliikmeks ja rahvusvahelise kirjandusklubi ,,PEN" liikmeks. · 1918. aastal abiellus ta Eloga. · Tuglas on maetud Tallinna Metsakalmistule. Looming · Tema loomingus on omapäraselt ühendatud realistlik ja romantiline elutunnetus ning kujutuslaad. · Arendas välja uusromantilise novellisüsteemi. · Tõstis uuele tasemele reisikirja. · Arendas edasi romaanizanri. · Lõi kõrgväärtuslikke kirjandusuurimusi. · Pani aluse kirjandusajakirjale, mis ilmub tänaseni
maailmasõda muutus ta kodu Tartu maantee ääres kirjanike salongiks. Kuulus 1917-19 kirjanikeühingusse "Siuru" esimehena, oli keskseks kujuks ""Siuru" suvel" 1918 Pühajärvel, võttis osa ka rühmituse "Tarapita" tegevusest 1921-22, oli EKL-i asutajaliige (1922), valiti 1932 EKS-i, 1937 Londoni PEN-klubi ja pärast II maailmasõda Poeetide Rahvusvahelise Ühingu (united Poets Laureate International, Filipiinidel) auliikmeks, 1963 Soome Kirjanike Liidu ja Vaba Aasia Ülikooli (Karachis) auliikmeks. Artur Adsoni abikaasa. Elas kutselise kirjanikuna 1924-25 Tartus, edaspidi Tallinnas, a-st 1933 oma majas Nõmmel (praegu seal Underi ja Tuglase kirjanduskeskus). Reisinud Saksamaal, Prantsusmaal, Poolas, Tshehhoslovakkias, Ungaris, Austrias, Itaalias, Hollandis ja mujal. Põgenes koos A. Adsoniga 1944. a. septembris Rootsi, peatus algul Sigtuna, Gränna jt. põgenikelaagrites, elas aastast 1945 Stokholmi eeslinnas Mälärhöjdenis ja töötas arhiivitöölisena (poole kohaga)
Esimesed Üldlaulupeod Eesti koorikultuur sai alguse kihelkonnakoolides. Seal tegutsesid laulukoorid ja puhkpilliorkestrid. Eriti tugevad koorid olid Laiusel, Tormas ja Põltsamaal. Koorilaul elavnes veelgi tänu Janis Cimze seminarile, kus koolitati köstreid ja koolmeistreid ( Valgas). Kaks tugevamat pasunakoori tegutsesid Tormas ja Väägveres. David Otto Wirkhaus juhendas neid. Tekkisid esimesed laulu ja mänguseltsid. 1865 aastal Vanemuine Tartus ja Estonia Tallinnas. Vanemuise selts oli ka esimese üldlaulupeo ametlik koraldaja. Esimene Laulupidu 1869 Tartus. Kavas oli 12 vaimulikku ja 14 ilmalikku laulu ja ainult kaks olid eestikeelsed. Autor Aleksander Kunileid oli nende kahe laulu autor ''Mu isamaa on minu arm'' ja ''Sind surmani.'' Osa võtsid ainult meeskoorid ja puhkpilliorkestrid.Naisi ja mehi ei lubatud koos lavale( slp olid ainult mehed). 45 eesti meeskoori ja üks saksa meeskoor. Teine pidu 1879 Tartus. Kolmas 1880 Tallinnas, kuna...
Edgar Valter on läbi aegade enim tunnustust pälvinud autor Nukitsa konkursil, kus kirjanike ja kunstnike loomingu hindajaks on tuhanded Eestimaa lapsed. 1996 kanti Edgar Valter Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) aunimekirja “Pokuraamatu” piltide eest ja märkimaks tema elutööd lasteraamatukunstnikuna. 2001 omistati talle Valgetähe kolmanda klassi orden. 2005 sai Edgar Valter Eesti Kunstnike Liidu auliikmeks. 18.05.2014 7-B Georg Roosalo 9
voolimis tundides. 1863-1865 õppis Berliini Kunstide Akadeemias skulptuuri ja täiendas oma üldharidust käsitööliste õhtukursustel. 1865-1868 jätkab skulptuuri õpinguid Peterburi Kunstide Akadeemias V Bocki ateljees. Õpetati klassitsistliku stiili järgi - ilu edasi andmist staatiliselt. Taotleb skulptori vabatiplomit, mida ta ei saa. 1869 kingib Vanemuise Seltsile surnud troonipärija rindportree, troonitakse seltsi auliikmeks. 1870- 1873 läheb Müncheni Kunstide Akadeemiasse, sellest perioodist on säilinud 3 elusuurust figuuri ,,Tütarlapse kaebus" ,,Noorus oja ääres" ,,Hamlet". Kõik tööd on kirjanduslikul ainel, elava modelli järgi modelleeritud. 1873 esineb nende töödega Viini maailmanäitusel. Sõidab Rooma ja jääb sinna. 1890 Rajas oma iseseisva ateljee, valmivad parimad teosed carrara marmorist. Portreede kõrval tuleb esile Eesti mütoloogia ainetel loodud muinasjutukangelaste kujusid.
sattudes, oli ta sunnitud 1914.aastal Vanemuisest lahkuma ning pärast seda loobus ta lavastamisest üldse. Peale seda tegutses ta 19141918.aastani Tallinnas Päevalehe toimetuses teatri- ja kontserdiarvustajana, seejärel alustas aktiivset poliitikatööd. Menning oli alates 1918aastast kolm aastat Eesti esindaja Skandinaavia riikides, seejärel kaksteist aastat saadik Saksamaal, Sveitsis ja Austrias ning neli aastat Lätis. 1936.aastal valiti Menning Eesti Näitlejate Liidu auliikmeks. 1937. aastast jäi ta Tartusse vanaduspõlve veetma ning suri siin 5. märtsil 1941. Ta on maetud Raadi kalmistule. Mälestuste jäädvustamine - 15. mail 2006.aastal avati mälestusmärk Karl Menningu haual Tartus Raadi kalmistul. 12. augustil 2006 avati Karl Menningu kuju Tartus Vanemuise teatri juures. Tema elupaigas Tartus, majal Laulupeo puiestee 7 on tema auks ka mälestustahvel.
üle. 9-aastaselt valmis esimese sümfoonia, järgmisel aastal esimene ooper. Ooper kujunes Mozarti lemmikanriks. Mozart pidas end ooperiheliloojaks. 13-aastaselt oli tal töökoht Salzburgi piiskopi õukonna juures. Mozart oskas kirjutada ja mõningal määral arvutada. 14-aastaselt läks edukale konsertreisile Itaaliasse. Itaalia alistamine muusikalises mõttes tähendas palju. Itaalias sai mitu tähtsat tunnustust. Paavst andis talle Kuldkannuse ordeni. Valiti Bologna ülikooli auliikmeks. Auliikmed pidid olema väljapaistvad ja täiskasvanud. Mozartile tehti erand. Kirjutas pärast ühekordset kuulamist Palestrina konsertteose. ´´La Scalas`` Milanos esitati kaks laps-Mozarti ooperit. Vaatamata suurele melule, pidid ta tagasi pöörduma Salzburgi õukonnamuusikuks. Salzburgis töötas 1782. aastani. Mozarti jaoks oli alandav ja väljakannatamatu periood. Tekkis vastuolu piiskopi ja Mozarti vahel. Aeg-ajalt õnnestus Mozartil kirjutada
aastast professorina ning alates 1993 emeriitprofessorina. 1944 dekoratiiv- ja monumentaalmaali eriala dekaan ja monumentaalmaali ning joonistuse õppejõud Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis (1951 aastast Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut) 1954 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi professor. 1962 NSVL Kunstide Akadeemia korrespondentliige. 1963 Firenze Kunstiakadeemia auliige, NSVL rahvakunstnik. 1972 valiti Leningradi Eksliibriste ja Graafika Ühingu auliikmeks 1975 NSVL Kunstide Akadeemia akadeemik Praegu elab Evald Okas Tallinnas, maalib, korraldab näitusi ning on Eesti Kunstnike Liidu liige. Tal on tütred Mari Roosvalt ja Kai Koppel, poeg Jüri Okas ning kolm lapselast. Samuti asub tal Haapsalus oma muuseum kus toimub ka suvekool, mis on Evald Okase Muuseumi suvisesse koolitusprogrammi kuuluv täiskasvanutele mõeldud 7
Alles esimese raamatu kaudu leidis avatud maailma aktiivset tegurit Põhja-Euroopas. Kõige tuntum raamat on 1976 a. ilmunud "Hõbevalge" 1986 valis Helsingi Ülikool Lennart Meri oma audoktoriks. Juba varem, 1963. aastal oli Lennart Meri võetud vastu Eesti Kirjanike Liidu liikmeks, hiljem juba auliikmeks. Diplomaatiliste suhete taastamise aktidele kirjutas Lennart Meri alla välisministrina. Sellele kohale nimetas ta 12. aprillil 1990 rahvarinde liider Edgar Savisaar pärast esimesi vabasid valimisi. Välisministrina pidi Lennart Meri kõigepealt looma välisministeeriumi, tööle kutsuma õppimisvõimelisi noori, kujundama kindla suhtluskanali välisriikidesse ja samas esindama Eestit olulisematel rahvusvahelistel konverentsidel.
taasiseseisvumist ja Eesti riigi eesmärke. Lennart Meri kirjandus-, filmi- ja tõlkelooming aitas oluliselt säilitada eesti identiteeti venestamise ajal. 20. septembril 1992 valis Riigikogu Lennart Meri esimeseks Eesti presidendiks pärast Teist maailmasõda. 1996. aastal valiti ta presidendiks teiseks ametiajaks. Lennart Meri oli alates 1963. aastast Eesti Kirjanike Liidu liige. Kaheksakümnendatel aastatel valis Soome Kirjanike Liit ta oma auliikmeks. Teda on valitud ka 1998 aasta eurooplaseks, ta on pälvinud presidendina mitmete riikide ordeneid. Lennart Meri oskas viite keelt: saksa, inglise, vene, prantsuse ja soome keelt. Pärast lühikest teenistust suursaadikuna Soomes (23.04.1992-10.10.1992) valiti Lennart Meri Eesti Vabariigi riigipeaks. Lennart Meri mitmekülgne tegevus jääb eredaks leheküljeks Eesti ajaloos ja väärib kahtlemata edasist tähelepanu ka teistes riikides. Lennart Meri oli sädelev ja teravmeelne.
Üksteise järel sündisid Pinna hiilgerollid: Protassov L. Tolstoi "Elavas laibas", Cesar Marcel Pagnoli triloogias, linnapea Nikolai Gogoli "Revidendis", Vestmann Eduard Vilde "Pisuhännas". Lisaks tööle "Estonias" lavastas ja esines Pinna aeg-ajalt pea kõigis Eesti teatrites, aega jätkus ka memuaaride kirjutamiseks ja Eesti Näitlejate Liidu juhtimiseks. Tema saavutusi hinnati ka ametlikult - 1931 nimetati Pinna "Estonia" teeneliseks näitlejaks, 1933 valiti "Estonia" seltsi auliikmeks ja 1936 Soome Näitlejate Liidu auliikmeks. Riiklikke teenetemärke pälvis ta Prantsusmaalt ja Soomelt. Kümnendi lõpus leidis Pinna elus aset suur muutus - suri tema näitlejannast abikaasa Netty Pinna (16. / 28. VI 1884 - 28. IV 1937). Aasta hiljem abiellus Pinna uuesti - oma sõbra Theodor Altermanni lese, "Estonia" endise näitlejatari Milly Altermanniga, kellega tal oli juba 20-aastaseks saanud tütar.
põhikirjast. § 7. Emakeele Seltsil on pitsat ja nurgatempel. Seltsil võib olla lipp ja embleem. II. LIIKMED § 8. Emakeele Seltsil on tegev ja auliikmed. Seltsi tegevliikmeks võivad olla isikud, kes tegutsevad filoloogidena eesti keele ja selle sugulaskeelte alal, samuti isikud, kel on teeneid nende keelte ainestiku kogumisel või kes seltsi eesmärkide taotlemisele muul viisil kaasa aitavad. Seltsi auliikmeks võib valida esileküündivaid filolooge, samuti muid isikuid, kellel on erilisi teeneid seltsi eesmärkide taotlemisel. § 9. Emakeele Seltsi auliikme valib üldkoosolek kas seltsi juhatuse ettepanekul või vähemalt viie tegevliikme kirjalikul põhjendatud ettepanekul. § 10. Emakeele Seltsi tegevliikme võtab üldkoosolek vastu kandidaadi kirjaliku avalduse põhjal juhatuse ettepanekul ja vähemalt kahe liikme soovitusel. Avalduses tuleb kandidaadil esitada oma isiku ja sideandmed.
osaleb Naiskodukaitse tegevuses ja väljaõppes. Noorliige on naissoost 15- kuni 18-aastane Eesti kodanik, kes tunnistab Naiskodukaitse eesmärke ning osaleb Naiskodukaitse tegevuses ja väljaõppes. Toetajaliige on Eesti või välisriigi kodanik, kes tunnistab Naiskodukaitse eesmärke ja aitab oma tegevusega kaasa nende saavutamisele. Auliige on Naiskodukaitse ees silmapaistvate teenete omamise eest Naiskodukaitse auliikmeks valitud Eesti või välisriigi kodanik. Koosseis 2012 .a juulikuu seisuga on Naiskodukaitses üle Eesti 1768 liiget. Jaguneb 15-ks ringkonnaks ning ringkonnad jagunevad veel eraldi jaoskondadeks. Ringkonnad: Alutaguse, Jõgeva, Harju, Lääne, Järva, Põlva, Rapla, Pärnumaa, Saaremaa, Sakala, Tallinna, Tartu, Valga, Viru ning Võru ringkond Erialad
Valmis terve rida õnnestunud teoseod. Sel perioodil esines helilooja ka Eestis. Prokofjev suri 1953. aastal Moskvas. Tema loomingusse kuuluvad 8 ooperit, 7 balletti, 7 sümfooniat, 5 klaverikontserti, 2 viiulikontserti, 2 tsellokontserti ning ka lühemaid teoseid, rääkimata klaveripaladest. Dmitri Sostakovits (1906-1975) oli tuntud helilooja, pianist ja ühiskonnategelane nõukogude Venemaal. Ta sai tuntuks ka välismaal, näiteks valiti ta Oxfordi ülikooli auliikmeks; samuti sai ta mitmeid muid aunimetusi ja preemiaid. Sostakovits sündis Petrogradis inseneri peres. Nii ema kui isa huvitasid muusikast, nii algasidki muusikaõpingud 9 aasta vanuses kõigepealt ema juhendamisel ja seejärel muusikakoolis. Üsna pea valmisid esimesed palad. Peale isa surma sattus Dmitri rahalistesse raskustesse. Õnneks leidis ta aga tööd kinos, improviseerides tummfilmidele saatemuusikat. Ta lõpetas konservatooriumis kaks eriala, klaveri ja kompositsiooni.
1832. aastal sõitis ta Saksamaale end täiendama ning külastas ka Prantsusmaad. 1833.aastal tuli ta Eestisse tagasi ning asus koduõpetajaks Vana-Vigalasse. Vigala kirikus pidas ta sel ajal ka oma esimesed eestikeelsed jutlused. 1837.aastast sai Ahrensist Kuusalu pastor ning selles ametis töötas ta 26 aastat, kuni oma surmani. 1860.aastal kinnitati ta Ida-Harjumaa praostiks. Tänu eesti keele ja rahvaluule alastele töödele valiti Ahrens 1845.aastal Õpetatud Eesti Seltsi auliikmeks, kuid vastuolude tõttu seltsi esimehe F.R.Faehlamnn'iga loobus ta kahe aasta pärast sellest tiitlist. Alates 1842.aastast oli Ahrens Eestimaa kirjanduse Seltsi korraline liige ja aastast 1845 Soome Kirjanduse Seltsi kirjavahetaja liige. Eduard Ahrens suri kopsurabandusse Tallinnas. Kirikukeele uuendajana avaldas ta 1843.aastal eesti keele grammatika (,,Grammatik der Estnischen Sprache Revalschen Dialektes" ,,Tallinnamurdelise eesti keele grammatika")
Suri Peterburis, on maetud Suure- Jaani kalmistule. Teosed: Eeva granaatõunaga, Ketraja, Truu valvur, Fr. R. Kreutzwaldi portree, Ema portree. A. L. Weizenberg (1837- 1921) Sündis Võrumaal. Pärast Kanepi kihelkonnakooli lõpetamist sai temast tisleriõpilane. Omandanud kutse, lahkus Weizenberg Eestist. Töötades, õppides kunstide akadeemiates ja tegutsedes vabakunstnikuga, veetis ta aastaid Saksamaal, Venemaal ja Itaalias. Ta valiti ,,Vanemuise" seltsi auliikmeks. Weizenberg suri Tallinnas. Teosed: Kalevipoeg, Linda, Koit, Hämarik Amandus Adamson elas aastatel 1855- 1929. Sündis meremehe perekonda, alustas Toom- Vaestekoolis ja jätkas õpinguid Tallinna kreiskoolis. Elas lastekodus, sest kaotas 6- aastaselt vanemad. 1870. a. läks Bergi puutöökotta Tallinnas ametit õppima. 1873. aastal ei saanud Peterburi kunstide Akadeemiasse sisse, 1875 sai. Lõpetas õpingud seal 1879, sai hõbemedali, mis vastas kolmanda järgu kunstniku tiitlile
Viimsis, kuhu ma kahjuks ei jõudnud. Maalikunstnik Lola Liivat-Makarova on sündinud 17.08.1928 Tallinnas koka perekonnas. Ta lõpetas 1951. aastal Tartu Töölisnoorte Keskkooli. Alustas kunstiõpinguid 1948 Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis, lõpetas 1954. aastal ERKI. On töötanud õppejõuna Tartu Kunstikoolis ja Tartu Ülikoolis, juhatanud Rüütli galeriid ja töötanud vabakutselisena. Kuulub Eesti Kunstnike Liitu alates 1960-ndast aastast. On valitud Eesti Kunstnike Liidu auliikmeks. Viljelenud maastiku-, lille- ja portreemaali. 1957-ndast aastast ka nonfiguratiivset maali. 1960-ndate aastate II poolel hakkas kasutama pastoosset faktuuri, millele lisanud valmiskujundeid. Tema kujunemisel oli pöördelise tähtsusega sündmuseks 1957. aastal Moskvas toimunud rahvusvaheline noorsoofestival, kus kunstnik omandas esimesed abstraktse maali kogemused. Sellest ajast on Lola Liivat-Makarova tuntud kui üks järjekindlamaid ekspressionismi viljelejaid meie kunstis
dekaan ja monumentaalmaali ning joonistuse õppejõud Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis (1951 aastast Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut) 1954 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi professor 9 KRONOLOOGIA (5) 1962 NSVL Kunstide Akadeemia korrespondentliige 1963 Firenze Kunstiakadeemia auliige, NSVL rahvakunstnik 1972 valiti Leningradi Eksliibriste ja Graafika Ühingu auliikmeks 1975 NSVL Kunstide Akadeemia akadeemik 10 ISIKUNÄITUSED Üle 50 isikunäituse Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Viljandis, Rakveres, Raplas, Kohtla-Järvel, Vilniuses, Moskvas, Kiievis, Lvovis, Odessas, Kurskis, Harkovis, Simferoopolis, Bakuus, Soomes, Rootsis, USAs 11 ESINENUD VÄLISNÄITUSTEL Afganistanis, Austraalias, Austrias, Belgias,
1840.ndail aastal kontsertreisile välismaale, kus ta esines dirigendina. 1847. aastal andis ta kontserdi Peterburis, kus publik ja heliloojad osutasid Hectorile sügavat lugupidamist. 1867. aastal naases Berloize Venemaale ning ta valiti Vene Muusikaühingu poolt auliikmeks. Kui varasemalt suhtus Berloize revolutsiooni vaimustusega, siis 1848. aastal hakkas ta suhtuma umbusuga. Tema naine suri ning ta abiellus uuesti, kuid kahjuks suri ka tema teine abikaasa ning meretormides hukkus tema poeg. Ta elas neid katsumusi väga raskelt üle ning oma loomingus põgenes ta minevikku ja vaimulikku temaatikasse. Tol ajal ilmusid tema teosed ,,Troojalased" ja ,,Kristuse lapsepõlv." Berloize suri 1869. aastal. Kasutatud kirjandus: Vikipeedia: http://et.wikipedia
Vanemad suhtusid hästi kuid naljatades. 13a astub peterburi konserv-sse, klaveri ja kompos klassi. 1ne tuntus klaveritsükkliga "3 fantastilist tanrsu". Tõeline kuulsus esimese sümfooniaga1926. jätkab helilooja, pianisti ja dirigendina, loometöö võtab palju aega, esinemised järjest harvemad. Oli Leningradi partioot, II msajal ei lahkunud blokaadirõngas linnast. Iims järel jätkab muusiku tegevust. Teda tuntakse üle kogu maailma, paljud organisatsioonid valinud ta auliikmeks, ntOxfordi ülikooliaudoktor. 1970 külastas tallinna. LOOMING: on ulatuslik,mitmepalgeline. Eelkõige on S sümfonist, peateoseks 15 sümf. Järgmine on kammermuusika: 15 keelpilli kvartetti, triod, kvintetid, sonaadid, miniatuurid klaverile, viiulile, tsellole. Mitmekesine on ka vokaalmuusika. 2 oratooriumi "Poeem maast". 2 kantaati "Üle kodumaa paistab päike". Kooritsüklid "10 vene rahvalaulu", "Leningradi süit". On palju romansse, laule, monolooge.
reamehed ja - naised´´. Tema eksimatult selge silm, eredad värvid ja uued peened õmblemise tehnoloogiad on olnud tema edu võtmeks. Bailey arendab ennast järg- järgult aina edasi ja ei kavatse kunagi loorberitele puhkama jääda. Seda tõestab ka tõsiasi, et 2003.aastal kuulutas Suurbritannia Kuninglik Kunstiülikool Bailey oma auliikmeks. Kasutatud kirjandus · http://en.wikipedia.org/wiki/Burberry · http://ee.burberry.com/store/foundation/the-foundation/ · Fashion Now Terry Jones, Susie Rushton / Taschen 2006 · http://ee.burberry.com/store/heritage/
kirjutamist, ning juba 1945. aasta suvel ilmus luulekogu "Põlenud puu", esimene Eesti ilukirjanduslik teos eksiilis Eesti Kirjanike Kooperatiiv kirjastuse direktor Kultuuriajakiri "Tulimuld" hakkas ilmuma 1950. aasta mais Tema eluajal nägid trükivalgust 17 luulekogu ja 17 romaani, samuti rida memuaarteoseid, esseekogusid ja bibliograafiaid Kangro on valitud Tartu Ülikooli audoktoriks, Eesti Kirjanike Liidu ja Eesti Kirjanduse Seltsi auliikmeks Ta on pälvinud 4 Henrik Visnapuu kirjandusfondi auhinda, Eesti Kultuurfondi erakorraline kultuuriauhind elutöö eest määrati talle 1985. aastal Loodud on Bernard Kangro nimeline kirjandusauhind Võrumaaga seotud kirjanike tunnustamiseks LOOMING Vahel lõi ta teoseid uneski ning mõnel haruldasel päeval on tal olnud erilisi inspiratsioonipuhanguid, mis sundisid paberile panema palju värsse Kangro nimele võib kirjutada eesti luuletaja värsside
4 Kuid Rimski-Korsakov ei tegelenud ainult heliloominguga. Võib öelda, et Nikolai oli üks maailma suurimaid muusikateoreetikuid.Ta töötas 37 aastat Peterburi konservatooriumis. Rimski-Korsakovi auks kannab Peterburi Konservatoorim tema nime. Nikolai Rimski-Korsakov oli tuntud ka välismaal. Näiteks 1884. aastal valiti ta Prantsuse Heliloojate Ühenduse auliikmeks. 1907 aastal juhatas ta mitme teose ettekannet Pariisis vene muusika kontserdil. Pariisis antud kontserdid olid üldise arvamuse järgi vene muusikakunsti ja Rimski-Korsakovi loomingu triumfiks. Mitmed tema õpilased on saanud maailmakuulsateks muusikuteks. Eesti heliloojatest on tema juures õppinud näiteks R.Tobias, A.Kapp, M.Lüdig. Rimski-Korsakovi viimaseks teoseks on ooper "Kuldkikas" (1907), mida heliloojal endal ei õnnestunudki laval näha
aastal toimunud Oktoobrirevolutsiooni lahkus Prokofjev kodumaalt. Ta andis kontserte Jaapanis ja Ameerikas. Sel perioodil valmis ka helilooja üks tuntumaid oopereid: "Armastus kolme apelsini vastu" jm. lavateosed, ka kirjutas ta sümfooniaid, romansse ja klaverimuusikat. Pikka aega viibis Prokofjev Prantsusmaal. Dmitri Sostakovits oli tuntud helilooja, pianist ja ühiskonnategelane nõukogude Venemaal. Ta sai tuntuks ka välismaal, näiteks valiti ta Oxfordi ülikooli auliikmeks. Samuti sai ta mitmeid muid aunimetusi ja preemiaid. Tema loomingusse kuulub 15 sümfooniat, 15 keelpillikvartetti, mõned instrumentaal-kontserdid, 24 prelüüdi ja fuugat klaverile, 2 ooperit, mõned vokaal-sümfoonilised suurvormid, mõned vokaaltsüklid, muusika umbes kolmekümnele filmile jm. Sostakovits sündis Petrogradis inseneri peres. Nii ema kui isa huvitasid muusikast, nii algasidki muusikaõpingud 9 aasta vanuses kõigepealt ema juhendamisel ja seejärel muusikakoolis
kodust ja Artur Adson kolis samal aastal Maria juurde elama.1923.aasta lõpuks sai Maria lõpuks oma lahutuse Carl Hackerist. Lapsed jäeti ema juurde. Maria Underi vend Christfueld suri 1934.aastal tiisikusse ja tema tütar Dagy jäi Underi ja Adsoni hoole alla.1933.aastal 27.märtsil pidas Maria juubelisünnipäeva. Sel puhul oli 28.märtsil Tütarlaste kommertskoolis aktus ja ,,Estonias". Tallinna Naisklubi ja Akadeemiline Naisklubi ja Akadeemiline Naisühing valisid Underi oma auliikmeks. 2 1934.aasta 13.novmbril suri Underi ema Leena Under.1939.aasta kevadel elas Maria poolteist aastat koos Adsoniga Berliinis ja Pariisis. Underi viimased luuletused ilmusid vabas Eestis 1940.aastal ajakirjas ,,Varamu" viimases, kuuendas numbris.1944.aastal sõja sündmuste arenemisel pidi luuletajapaar kodumaalt lahkuma Rootsi, peatudes mitmes põgenikelaagris. Pere asus 1945.aastal elama Stockholmi äärelinna Mälärhöjdenisse
Arktikasse endise Nõukogude Liidu kõige raskemini ligipääsetavad piirkonnad, kus teda paelusid väikerahvaste kultuurid. Tema raamatuid tõlgiti rohkem kui kümnesse keelde. Rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud on ka tema filmid soome-ugri rahvaste saatusest. "Linnutee tuuled" sai New Yorgi filmifestivalil hõbemedali. Juba 1963. aastal võeti Lennart Meri vastu Eesti Kirjanike Liidu liikmeks ning kaheksakümnendatel valis Soome Kirjanike Liit ta oma auliikmeks. Kirjaniku ja filmilooja Lennart Meri looming aitas olulisel määral kaasa eestluse säilimisele Nõukogude venestuskampaaniate kiuste. Meri oli esimene eestlane, kes avaldas ka väljaspool Eestit protesti Nõukogude administratsiooni kava vastu kaevandada Eestis fosforiiti, mis oleks kolmandiku Eestist elamiskõlbmatuks teinud. Nagu teisedki eesti haritlased pühendas Lennart Meri kaheksakümnendatel "Laulva revolutsiooni" päevil rahvarindes rohkesti aega ja jõudu poliitikale
kultuurid, Siberi avastamise ja koloniseerimise ajalugu ning järjest süvenev majanduslik ja ökoloogiline konflikt kohalike vajaduste ja Moskva käsumajanduse vahel. Lennart Meri reisidest sündinud raamatud ja filmid suutsid läbida raudse eesriide. Soome koolides on kasutatud Meri filme ja raamatuid õppematerjalina. Aastal 1963 võeti Lennart Meri vastu Eesti Kirjanike Liidu liikmeks. Kaheksakümnendatel aastatel valis Soome Kirjanike Liit ta oma auliikmeks. Oma isa väärilise pojana asus Lennart Meri esimesel võimalusel tegelema Eesti välissuhtluse arendamisega algul Eesti Instituudi asutaja ja juhina, hiljem välisministrina, kes rajas meie kaasaegse välisteenistuse1.1992 aastal lahkus Lennart Meri välisministri ametikohalt ja sai lühikeseks ajaks Eesti Vabariigi suursaadikuks Soomes. Sama aasta sügisel kandideeris ta Eesti presidendiks. Ta kaotas esimeses voorus
oksjonirekordi 1 305 000 krooniga. 2.August Weizenberg (6. aprill 1837 22. november 1921) Eesti Rahvusliku skulptuuri looja, kujur August Ludwig Weizenberg sündis 6. aprillil 1837 Võrumaal. Pärast Kanepi kihelkonnakooli lõpetamist sai temast tisleriõpilane. Omandanud kutse, lahkus A. L. Weizenberg Eestist. Töötades, õppides kunstide akadeemiates ja tegutsedes vabakunstnikuna veetis ta aastaid Saksamaal, Venemaal ja Itaalias. A. L Weizenberg valiti ,,Vanemuise" seltsi auliikmeks. Ta oli St Peterburi Eesti Heategeva Seltsi asutaja ja juhatuse liige, Tallinna linna kunstivarade hoidja. A. L. Weizenberg suri 22. nov 1921 Tallinnas. Materjalina kasutas ta itaalia marmorit, mida peeti parimaks. · Portreebüst ,,Ema portree" · "Linda"- marmor, 1880 · "Koit"- marmor, 1890. · "Hämarik"- marmor, 1890. · "Vanemuine"- marmor, 1886. · Teosed : "Kevad; Suvi; Sügis; Talv"- marmor, 1880-1882. · "Autoportree"- marmor, 1880.
Ülikooliaastail kujunes välja tema valgustuslik maailmavaade. Lõpetanud ülikooli 1833, asus Kreutzwald linnaarsti kohale Võrus, kus töötas pidevalt 44 aastat. Oma kirjandusliku ja publitsistliku tegevusega tõusis Kreutzwald ärkamisajal tekkiva eesti kultuurielu keskseks kujuks. Tema kui rahvaluule ja -keele hea tundja maine ulatus ka kaugemate asjahuviliste ringkondadeni. 1849 valiti Kreutzwald ÕESi auliikmeks, 1855 SKSi kirjavahetajaliikmeks ja 1871 Ungari TA välisliikmeks. Laialdane oli Kreutzwaldi kirjavahetus nii estofiilsete baltisaksa literaatidega kui ka teadlastega Peterburis, Helsingis ja Berliinis, samuti eesti haritlaskonna nooremate jõududega. Arstiametist Võrus vabanes Kreutzwald 1877 ja asus elama Tartusse. Aktiivse kaastöölisena toetas ta C. R. Jakobsoni Sakalat, kuid osalt vastasleeri intriigide mõjul tõmbus hiljem tagasi ja taandus 1881 Jakobsoni mõtteosaliste hulgast
sugulaskeelte alast keeleteaduslikku kirjandust, valikuliselt ka väljaandeid rahvaluule ja etnograafia vallast. 2.2 Emakeele Seltsi liikmed Emakeele Seltsil on tegev- ja auliikmed. Seltsi tegevliikmeks võivad olla isikud, kes tegutsevad filoloogidena eesti keele ja selle sugulaskeelte alal. Lisaks isikud, kel on teeneid nende keelte ainestiku kogumisel või kes seltsi eesmärkide taotlemisele muul viisil kaasa aitavad. Seltsi auliikmeks võib valida esileküündivaid filolooge, samuti muid isikuid, kellel on erilisi teeneid seltsi eesmärkide taotlemisel. Emakeele Seltsi liikmel on õigus võtta osa seltsi tegemistest, kasutada seltsi kogusid ning uurimisvahendeid. Praegune Emakeele Seltsi juhatus on valitud 26. märtsil 2006. aastal. Juhatuse voliaeg on neli aastat. Esimeheks on täna Helle Metslang, abiesimeesteks Karl Pajusalu ning Jüri Viikberg. Tegevliikmeid on 2011. aasta 24. märtsi seisuga 351.
Järvamaal on neid kokku 19. Kodutütarde ringkonna tegevliikmeks saab olla vähemalt 18-aastane Eesti või välisriigi kodanik, kes tunnistab Kodutütarde eesmärke ja oma tegevusega aitab kaasa Kaitseliidu ja Kodutütarde eesmärkide saavutamisele ning kes vastab Kaitseliidu seaduses toodud nõuetele. Toetajaliikme võtab isiku avalduse alusel vastu ringkonnavanem käskkirjaga, kus märgitakse ära tema kohustused organisatsioonis. Järvamaal on 7 toetajaliiget. Kodutütarde ringkonna auliikmeks võib tema nõusolekul valida Eesti või välisriigi kodaniku, kellel on Kodutütarde ringkonna ees silmapaistvaid teeneid, Auliikme valib Kaitseliidu kodukorra alusel ringkonna juhatus ringkonnavanema ettepanekul. Ringkonna auliige võib nõuandva häälega osaleda ringkonna üksuste koosolekutel ja ettevõtmistel. Järvamaal on üks auliige – Järva maavanem proua Tiina Oraste. Juhatuse koosolekul 10.
Ta oli skulptuuri looja. Tema eeskujuks oli küll taani klassitsist Bertel Thorvaldsen, kuid siiski arenes Weizenbergi looming realismi suunas. Ta on sündinud Võrumaal 1837. aastal. Pärast Kanepi kihelkonnakooli lõpetamist sai temast tisleriõpilane. Omandanud kutse, lahkus A. L. Weizenberg Eestist. Töötades, õppides kunstide akadeemiates ja tegutsedes vabakunstnikuna veetis ta aastaid Saksamaal, Venemaal ja Itaalias. A. L Weizenberg valiti ,,Vanemuise" seltsi auliikmeks. Ta oli St Peterburi Eesti Heategeva Seltsi asutaja ja juhatuse liige, Tallinna linna kunstivarade hoidja. A. L. Weizenberg suri 22. nov 1921 Tallinnas, sünnikohas Kanepis on tema mälestuseks mälestusammas. Ta oli kirjavahetuses F. R. Kreutzwaldi, C. R. Jakobsoni ja M. Veskega. Kolmas oluline eesti rahvusliku kunsti alusepanija on Amandus Adamson, kes sündis 1855. Aastal Pakri saarel. Sündinud meremehe perekonnas, üldhariduse
eesriide, neid on tõlgitud tosinasse keelde. Nõukogude Liidus keelatud film "Linnutee tuuled" (koostöös Soome ja Ungariga) sai New Yorgi filmifestivalil hõbemedali. Soome koolides on tema filme ja tekste kasutatud õppematerjalina. 1986 valis Helsingi Ülikool Lennart Meri oma audoktoriks. Juba varem, 1963. aastal oli Lennart Meri võetud vastu Eesti Kirjanike Liidu liikmeks. Kaheksakümnendatel aastatel valis Soome Kirjanike Liit ta oma auliikmeks. Eesti-Iseseisvaks! Oodanud üle kahekümne aasta nõukogude administratsioonilt luba raudeesriide taha pääsemiseks, kasutas Lennart Meri Soomes avanenud võimalusi sihikindlalt, meenutamaks vabale maailmale Eesti olemasolu. Ta lõi usalduslikke ühendusi poliitikute, ajakirjanike ja okupatsiooni eest põgenenud eestlastega. Ta oli esimene eestlane, kes avaldas ka väljaspool Eestit protesti nõukogude administratsiooni kava vastu kaevandada Eestis fosforiiti, mis oleks kolmandiku Eestist
aastal algkooliõpetaja eksami. · 1826. a. algul tegi ta Tartu ülikooli sisseastumiseksamid ja immatrikuleeriti arstiteaduskonna üliõpilaseks. · Oma meditsiinialaste põhiõpingute kõrval kuulas Kreutzwald ka humanitaarainete loenguid ja luges rohkesti kirjandust. · Abiellus 18. augustil aastal 1833 Marie Elisabeth Saedleriga. · Lõpetanud ülikooli 1833, asus Kreutzwald linnaarsti kohale Võrus, kus töötas pidevalt 44 aastat. · 1849 valiti Kreutzwald ÕESi auliikmeks. · 1855 SKSi kirjavahetajaliikmeks ja 1871 Ungari TA välisliikmeks. · Arstiametist Võrus vabanes Kreutzwald 1877 ja asus elama Tartusse. · aastal 1882 13. august kell 6 hommikul Kreutzwald sureb. · Kreutzwald suri Tartus, ta on maetud Raadi kalmistule. H. Tammsaare · Sündis Järvamaal Albu külas 30. jaanuaril 1878. aastal. · Õppis ise lugema ja 8-aastaselt läks kooli.
kirjandust. Ülikooliaastail kujunes välja tema valgustuslik maailmavaade. Lõpetanud ülikooli 1833, asus Kreutzwald linnaarsti kohale Võrus, kus töötas pidevalt 44 aastat. Oma kirjandusliku ja publitsistliku tegevusega tõusis Kreutzwald ärkamisajal tekkiva eesti kultuurielu keskseks kujuks. Tema kui rahvaluule ja -keele hea tundja maine ulatus ka kaugemate asjahuviliste ringkondadeni. 1849 valiti Kreutzwald ÕESi auliikmeks, 1855 SKSi kirjavahetajaliikmeks ja 1871 Ungari TA välisliikmeks. Laialdane oli Kreutzwaldi kirjavahetus nii estofiilsete baltisaksa literaatidega kui ka teadlastega Peterburis, Helsingis ja Berliinis, samuti eesti haritlaskonna nooremate jõududega. Arstiametist Võrus vabanes Kreutzwald 1877 ja asus elama Tartusse. Aktiivse kaastöölisena toetas ta C. R. Jakobsoni "Sakalat", kuid osalt vastasleeri intriigide mõjul tõmbus hiljem
nud: "Pärn, miks sa minu vahele jätsid!" Pärn pannud siis jooksu ja pööranud elule uue lehekülje. (http://www.postimees.ee/020206/lisad/arter/19022.php) (Kas jutt vastab tõele, pole siiani teada.) 7 Tunnustused · 1931. aastal nimetati "Estonia" teeneliseks näitlejaks · 1933. aastal valiti "Estonia" seltsi auliikmeks · 1934. aastal anti "Estonia" teatri kuldne rinnamärk · 1934. aastal sa Läti Rahvusteatri aukirja · 1936. aastal valiti Eesti Näitlejate Liidu esimeheks · 1936. aastal anti Eesti Näitlejate Liidu kuldne rinnamärk · Samal aastal valiti Soome Näitlejate Liidu auliikmeks ja anti kuldne rinnamärk · 1942. aastal anti Eesti NSV rahvakunstniku aunimetus Suuremaid rolle · Oscar Wilde "Salome" · A. H. Tammsaare "Juudit"
sündinud raamatud ja filmid suutsid läbida raudse eesriide, neid on tõlgitud tosinasse keelde. Nõukogude Liidus keelatud film "Linnutee tuuled" (koostöös Soome ja Ungariga) sai New Yorgi filmifestivalil hõbemedali. Soome koolides on tema filme ja tekste kasutatud õppematerjalina. 1986 valis Helsingi Ülikool Lennart Meri oma audoktoriks. Juba varem, 1963. aastal oli Lennart Meri võetud vastu Eesti Kirjanike Liidu liikmeks. Kaheksakümnendatel aastatel valis Soome Kirjanike Liit ta oma auliikmeks. Reiside vahel tõlkis Lennart Meri Remarque'i, Graham Greene'i, Vercorsi, Boulle'i ja Solenitsõnit. Meri kirjandus-, filmi- ja tõlkelooming aitas oluliselt säilitada eesti identiteeti totalitaarse venestamise ajal. Kõige tuntumaks sai tema "Hõbevalge", Eesti ja Läänemere ajaloo laiahaardeline rekonstruktsioon, mis kujutas eestlast kui avatud maailma aktiivset tegurit Põhja-Euroopas. Oodanud üle kahekümne aasta nõukogude administratsioonilt luba raudeesriide taha pääsemiseks,
Voltaire ja Rousseau kijundasid tollase ja hilisema Euroopa vaimse palge. Vaimupimeduse ja fanatismi vastase võitluse sümboliks sai Voltaire. Rousseau innustas uue kultuuritüübi romantismi sündi 18sajandil. Saksamaa Kultuuriline areng oli hoogsam. Friedrich II püüdis näida valgustusliku monarhina, kutsus oma nõuandjaks Voltaire’i ise. Venemaa Katariina II matkis kuningat Friedrich II-t : ka tema laskis end välja paista valgustajana. Voltaire valiti Peterburi Teaduste Akadeemia auliikmeks. Valgustaja ja entsükloüedisti Dierot kutsuti Katriina II külla Venemaale. Preisi ja Vene õukonnas muutus suurmoeks n.ö. valgustuse normiks, rääkida prantsuse keeles. Valgustajate ülim püüdlus oli juurutada ühiskonna haridust ja teadmisi. Valgustajate teiseks ideaaliks oli nn loomulik inimene. Looduse ees on inimesed võrdsed väidsid valgustajad eesotsas Rousseau’ga , mis pärast tuli kõigile anda võrdsed õigused end arendada ja teostada. Valgustajad nõudsid mõttevabadust.
,,Fausti hukkamõistmine". Need on sümfooniad, kus on juurde lisatud lisaks instrumentidele ka inimhääled. Neljakümnendatel võttis Hector ette kontsertreisi, kuna ei leidnud tunnustust tema enda kodumaal. Kontsertreisid viisid ta Saksamaale, Austriasse ja Venemaale, esines seal dirigendina. Kui Hector sõitis 1847.aastal Peterburgi, siis sealne publik ja heliloojad osutusid talle sügavat lugupidamist ja ta võttis 1867.aastal uuesti suuna Peterburgi, kus ta valis oma auliikmeks Vene Muusikaühingu. Revolutsiooni suhtus Hector umbusuga ning peale Smithsoni surma võttis Hector peagi uue naise, kuid kaotas ta surma tõttu. Merereisil hukkus ka Hectori ainus poeg. Peale kõike seda, mis oli ta elus tähtis ja oluline, põgenes ta oma loomingus minevikku ja vaimulikku temaatikasse. Sealhulgas valmis tal ooper ,,Troojalased" ja oratoorium ,,Kristuse lapsepõlv". Louis Hector Berlioz suri 1869.aastal. 4
Kuid Rimski-Korsakovi muusikaline tegevus ei piirdunud ainult heliloominguga. Võib öelda, et Rimski-Korsakov oli üks maailma suurimaid muusikateoreetikuid.Ta töötas 37 aastat Peterburi konservatooriumis (viimased aastad ka rektorina). Rimski-Korsakovi auks kannab Peterburi Konservatoorim tema nime. Nikolai Rimski-Korsakov oli tuntud ka välismaal. Näiteks 1884. aastal valiti ta Prantsuse Heliloojate Ühenduse auliikmeks. 1907 aastal juhatas ta mitme teose ettekannet Pariisis vene muusika kontserdil. Pariisis antud kontserdid olid üldise arvamuse järgi vene muusikakunsti ja Rimski-Korsakovi loomingu triumfiks. Ükski teine vene helilooja pole olnud pedagoogiks nii paljudele silmapaistvatele muusikategelastele. Mitmed tema õpilased said kuulsateks heliloojateks (näiteks Igor Stravinski ja Sergei Prokofjev). Eesti heliloojatest on Rimski-Korsakovi juures õppinud R.Tobias, A.Kapp, M.Saar, M.Lüdig, A.Lemba.
tosinasse keelde. Nõukogude Liidus keelatud film "Linnutee tuuled" (koostöös Soome ja Ungariga) sai New Yorgi filmifestivalil hõbemedali. Soome koolides on tema filme ja tekste kasutatud õppematerjalina. 1986 valis Helsingi Ülikool Lennart Meri oma audoktoriks. Juba varem, 1963. aastal oli Lennart Meri võetud vastu Eesti Kirjanike Liidu liikmeks. Kaheksakümnendatel aastatel valis Soome Kirjanike Liit ta oma auliikmeks. Reiside vahel tõlkis Lennart Meri Remarque'i, Graham Greene'i, Vercorsi, Boulle'i ja Solzenitsõnit. Meri kirjandus-, filmi- ja tõlkelooming aitas oluliselt säilitada eesti identiteeti totalitaarse venestamise ajal. Kõige tuntumaks sai tema "Hõbevalge", Eesti ja Läänemere ajaloo laiahaardeline rekonstruktsioon, mis kujutas eestlast kui avatud maailma aktiivset tegurit Põhja-Euroopas. Oodanud üle kahekümne aasta nõukogude administratsioonilt luba raudeesriide taha
Sügishooajal 19117 kutsuti Vilde ,,Estoniasse" dramaturgiks. Ta nõudis rahvalikku kõrgel ideeliskunstilises tasemel seisvat teatrit. 1919. aasta alguses asus Kopenhaagenisse Eesti Ametliku Pressibüroo juhatajaks samal sügisel Berliini, amtisse jäi aastani 1920, ent Berliinist koju saabus alles 1923 aasta septembris. Hakkas teoseid redigeerima. 1925 aasta mais valis Eesti Kirjanduse Selts Vilde oma auliikmeks ja talvel 1929 andis TÜ talle filosoofia audoktori kraadi. Enne, 1928 valis Soome Kirjanike Liit ta oma auliikmeks. 1927 ja 1931. aastal viibis kirjanik sanatooriumiravil Ungaris ja Itaalias. 3 novelli:,,Asunik Woltershausen", ,,Kolmkümmend aastat armastust" ja ,,Casanova jätab jumalaga" Finaal mõisniku ja taluin
Põllumeestekogude nimekirjas valiti ta Riigikogu I, II ja III koosseisu liikmeks ning korduvalt parlamendi välis-, riigikaitse- ja rahanduskomisjoni esimeheks. Johan Laidoner oli Kaitseliidu vanematekogu esimees, Spordi Keskliidu esimees, Noorte Kotkaste peavanem, Eesti olümpiakomitee esimees, Rotary Klubi president, ta valiti Tartu ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli audoktoriks ja Eesti Teaduste Akadeemia auliikmeks. Erakordne autoriteet ja populaarsus muutis Laidoneri Vabadussõja ajal kutseliste poliitikute silmis ohtlikuks isikuks. Polnud mingi saladus, kui Laidoneril oleks vaid soovinud oleks saanuks temast piiramatu võimuga diktaator. 1929 lahkus Johan Laidoner Põllumeestekogudest ja loobus kandideerimast IV Riigikogu valimistele. Laidoneri isiku tähtsus sisepoliitikas kerkis uuesti teravalt esile kolmekümnendate aastate alguse majanduskriisi aastail, mis tõid kaasa ka sisepoliitilise kriisi.
annaabi.ee 
