Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"aukuvajunud" - 5 õppematerjali

PALAVIK
28
pptx

PALAVIK

vähendada kehatemperatuuri mitte mõjutades haiguse kulgu vaid püüdes toetada organismi loomulikke füsioloogilisi reaktsioone ja parandada lapse mugavust • Palaviku juhtimine hõlmab nii farmakoloogilisi kui mittefarmakoloogilisi meetmeid Palaviku juhtimine • Oluline lapse pidev jälgimine • Kõige ohtlikumaks komplikatsiooniks on dehüdratatsioon. • Vedelikupuudusele viitavaid sümptomeid: kuiv või kleepuv suu, pisarate puudumine nutmisel, aukuvajunud silmad, urineerimis vähenemine, kuiv ja jahe nahk, loid või rahutu laps. Palaviku juhtimine • WHO on heaks kiitnud paratsetamooli manustamise kui temperatuur ületab 39 °C. • Paratsetamoli annus on 10-15 mg lapse kehakaalu iga kilogrammi kohta. • 4 kuud -1 aasta6-9 kg 80 mg • 1 - 2 aastased 10-15 kg 125 mg • 2 - 6 aastased 15-25 kg 250 mg • 6 - 12 aastased 25-40 kg 500 mg Paratsetamoli mõju kestab 4 - 6 tundi.

Bioloogia → Bioloogia
5 allalaadimist
Rembrandt
2
docx

Rembrandt

tavaliselt inimese hinge kõige rohkem liigutavad. Tema maalidel on kõnekaid metafoore, näiteks katkenud lõng, koridor tundmatusse. Pildi salapärasemaks, muinasjutulisemaks muutmiseks oskas Rembrandt kasutada valguse ja varju koosmõju. Rembrandt on endast teinud palju autoportreid. Iga pilt on halastamatult tõetruu. Kunstnik uuris ja kujutas ennast varjamatu avameelsusega. Ta ei häbene oma väsimust, lohakust ja inetust. Rembrandt näitab end plekilises kitlis, ajamata habeme, aukuvajunud silmadega. Ta ei karda vanadust. 1661. aastal maalitud "Autoportreel" kujutab Rembrandt ennast koos töövahendite - paleti ja pintslitega. Rembrandti kõige mõjuvamad teosed on portreed omastest. Erakordselt intiimsed on Rembrandti hilisema elukaaslase Hendrikje Stoffelsi ja Rembrandti poja Tituse portreed ("Titus", "Hendrickje Stofellsi portree"). Südamlikkus, soojus, tundlikkus, mõistmine, mis nende nägudelt vastu kumavad, liigutavad vaataja hinge.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
4 allalaadimist
Kristiina Ehini luulekogu
4
docx

Kristiina Ehini luulekogu

Autor soovib maailma ja luutletuste analüüsijat uskuma panna, et tulevik on helgem ja järgmine päev tõotab alati tulla parem. Maailm on Ehini teostest loetuna enesearendamis võimalusi tulvil, neid peab õppima hindama ja kasutama. Kristiina Ehin kasutab luuletuses "On aeg kus võib näha" mitmekesist ning detailset sõnavara, et anda võimalikult täpselt lugejale edasi sõnumi mõtet : "Silitasin ta tumedaid / aukuvajunud põski / ta silmituid silmakoopaid". Ehinile on tuttav ka isikustamine, mida ta suudab hästi ning sobilikel värssidel endas esile kutsuda ning kirja panna : "Sinna kust tuleb lumetorm / sinna kuhu ta läheb". Isiklikult leian, et isikustamine on kasulik, kui on soov esemele/nähtusele/vms'le anda suurem tähendus. Autor ei kasutanud paljudes luuletustes krjavahemärke ning rea algused olid väikese tähega. Kõik luulekogu luuletused on

Kirjandus → Kirjandus
46 allalaadimist
Kosmeetika ajalugu
9
docx

Kosmeetika ajalugu

Et puudrit valmistati (kartuli)jahust, muutusid hullumeelsed soengud hiirte ja täide jaoks isuäratavateks pesapaikadeks. Ebameeldiva sügelemise peletamiseks leiutati spetsiaalne aksessuaar – sügamisvarras. Järgneval romantismi ja realismi sajandil sai iluideaaliks loomutruum väljanägemine, kus lumivalgel näonahal enam kohta polnud. Pariislannad püüdlesid sentimentaalse tuberkuloosihaiget imiteeriva moodsa naise look’i poole, minkides nägu kollakasroheliseks ning rõhutades aukuvajunud põski. Mürgised puudrid vahetas välja riisipuuder. 19. sajandil, romantismi ja realismi ajastul, sai iluideaaliks loomutruu väljanägemine. Make- up’i seostati prostituutidega, kuni 1863’ni kui Alexander Napoleon Bourjois töötas välja ruuži näitlejatele, mis sai kiiresti populaarseks ka mitte-näitlejate seas. 20. – 21. sajand 20. sajandi alguses muutus meigi kasutamine Euroopas ja USA-s massiliseks. Sellele aitasid

Kosmeetika → Kosmeetika
19 allalaadimist
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

Esimese hoobi sai rektor, kes oma maleva eesotsas sõitis. See oli üpris ränk obadus. «Tere, härra rektor! Hei, no tere kah!» 15 «Kuidas see vana mängard siia sai? Kuhu ta oma j täringud jättis?» «Kuidas ta oma hobueesli seljas sörgib! Selle kõrvad on lühemad kui rektoril!» «Hei, tere, härra rektor Thibaut! Tybalde aleator1! Va lollpea! Va mängard!» «Jumal hoidku teid! Kas te täna öösel sagedasti kaksteist silma saite?» «Milline nässus, aukuvajunud, kortsus nägu! Ja kõik sellest täringumängust!» «Thibaut, kuhu te nõnda lähete, Tybalde, ad dados2? Pöörate ülikoolile selja ja sörgite linna poole?» «Küllap läheb Thibautodé3 tänavale endale korterit otsima!» hüüdis Jehan du Moulin. Seda kalambuuri korrati müriseva häälega ja tormilise käteplaksutusega. «Kas lähete Thibautodé tänavale korterit otsima? Eks, härra rektor, kuradi partner?» Siis tuli järg teiste ülikooli aukandjate kätte. «Maha pedellid

Kirjandus → Kirjandus
109 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun