Nikita julmuse ohvriks, taipab ta , et tänu tema mitte tegutsemisele on pidanud teised patsiendid aastast aastasse taluma seda julmust. See mõte on Raginile nii jube ja hirmutav, et ta südametunnistus ajas teda hulluks ja põhjustas lõpuks ka ajurabanduse. 3. Sõnasta sisutiheda väitlausena põhiprobleem(id) novellis "Paks ja peenike", selgita autori sõnumit. sõprus ei kesta tihti üle aukraadide. Autor tahab ilmselt öelda, et mõnele inimesele on aukraadid ja seisused tähtsamad, kui sõprus ja ühised mälestused. 4. Sõnasta sisutiheda väitlausena põhiprobleem(id) novellis "Magada tahaks", selgita autori sõnumit. kui inimest liigselt kurnata, ei saa kunagi kindel olla kuidas see kätte võib maksta. Autor püüab selgitada seda, et ka teenijad on inimesed ja vajavad puhkust või muidu võib juhtuda midagi hirmsat. 5. Tuleta meelde novelli mõiste, tunnused, liigid ja sellest lähtuvalt otsusta, kas loetud
aastal, järgnesid Sachsenhausen 1936, Buchenwald 1937, Flossenbürg 1938, Mauthausen 1938, Neuengamme 1938, Ravensbrück 1939, Stutthof 1939, Auschwitz 1940 (sellest sai suurim laager, kus hukkus kuni 1,5 miljonit inimest), Gross-Rosen 1940, Theresienstadt 1941, Treblinka 1942 jne. Samuti kuulusid SSi koosseisu poolmilitaarsed hävitusgrupid (Einsatzgruppen) ja meditsiiniüksused (Sanitätsstaffel). SSi kõrgeimad auastmed olid (kõrgeimast alustades, sulgudes Wehrmachti võrdväärsed aukraadid): Reichsführer-SS (Generalfeldmarschall), Oberstgruppenführer (Generaloberst), 8 Obergruppenführer (General), Gruppenführer (Generalleutnant), Brigadeführer (General- major), Oberführer (Oberst), Standartenführer (Oberst), Obersturmbannführer (Oberst- leutnant), Sturmbannführer (Major), Hauptsurmführer (Hauptmann), Obersturmführer (Oberleutnant), Untersturmführer (Leutnant).
Sisse astusid paarikaupa kõik nelikümmend kaheksa Austria Maximiliani suursaadikut, kelle tõsidus risti vastu käis Charles de Bourboni vaimulike uljale rongile. Nende ees 1 8 sammusid auväärt paater issandas * Jehan, Saint-Bertini abt, Kuldvillaku Ordu kantsler * ja Jacques de Goy, sieur Dauby, Genti ülemfoogt. Rahvas jäi vait. Tagasihoitud naeruga kuulati kõiki neid kentsakaid nimesid ja kodaniku-aukraade, mida iga sisseastuja uksehoidjale rahulikult poetas, kes omakorda need nimed ja aukraadid rahvale kuuldavaks tegi, aga kõiki neid segamini ajades ja moonutades. Seal oli meister Lovs Roelof, Louvaini linnapea; härra Clays d'Etu-elde. Brüsseli linnapea; härra Paul de Baeust, sieur Voirmizelle, Flandria esindaja; meister Jehan Coleghens, Antverpeni bürgermeister; meister Gheldolf van der Hage, Genti maaomanike vanem: sieur Bierbecque, Jehan Pinnock, Jehan Dymaerzelle jne., jne., jne.; foogtid, vanemad, bürgermeistrid; bürgermeistrid, vanemad, foogtid, kõik