1903. aastal saavad nad koos oma esimese Nobeli preemia füüsikas. Sinna ei jõua nad aga tänu töökoormustest tekitatud haigusele. Nobeli preemiaga kaasneb ka aga suur meediakära, mis omakorda toob neile rohkem kahju kui rõõmu, pidev meedia kära ei istu neile kumbagile. Järgmisel aastal saavad nad ka oma teise lapse, Éve. Elu möödub nagu tavaliselt,lapsed,laboratoorium,õppeklassid. Samuti üritab Pierre sisse saada Akadeemiasse. Nad on ära öelnud teistest aukohtadest, kuid sinna tahaks Pierre saada, mis tal kahjuks ei õnnestu, ta kaotab valmised ühe häälega. Ühel täiesti tavalisel 1909. aastal tänavat ületades jääb Pierre hobuvankri ette. Tema surm on silmapilkne. Mehe surm laastab Marie täielikult palju edasisi aastaid on ta masin mitte inimene, isegi mitte ta oma lapsed ei suuda tuua leevendust leinale. Paar päeva pärast Pierre surma kirjutas Marie oma päevikus: ,,Ma ei tapa ennast, mul pole isegi soovi tappa
Tartu Ülikooli Raamatukogu aastatel 1918 1991 Tartu Ülikooli olulisemad töölõigud 1918- 1940 I maaailmasõja lõpus oli TÜR-s ainult umbes 26 000 27 000 köidet, kuna raamatukogu fondid olid sõja eest Venemaale evakueeritud. 1918-1919 üritas ülikooli raamatukogu taastada katkenud välisvahetussuhteid, kuid veel see ei õnnestunud valitseva poliitilise olukorra tõttu. Esimesed raamatud laenati Eesti asutustelt. Esimese trükise välismaale laenutas ülikooli raamatukogu 1920.aastal. Esimesed kirjad, mis puudutavad bibliograafiaalast tööd, pärinevad samuti aastast 1920. 1.01.1920 sai raamatukogujuhatajaks klassikalise filoloogi haridusega Fr. Puksoo, kellest kujunes raamatukogu juhatajaks oldud aastate jooksul Eesti raamatukogunduse rajaja. Puksoo tubliks abijõuks oli väike, aga väga kohusetundlik ja südamega asja juures olev töökollektiiv. Juba 1921. aastast taasavati raamatukogu lugejatele, kuid see oli palju tööd ja enese...
annaabi.ee 
