Kriminaalpoliitika kordamine
Veel võib
karistust iseloomustada kui piinavat kohtlemist (isikult võetakse ära nt au, raha, vabadus, elu vms).
Arhailisest õigusest pärinevad karistuse eelvormid ohverdamine ja sugukonnast väljaheitmine.
Tänapäevase karistusõiguse algvormiks võib pidada talioonipõhimõttele toetuva veritasu, millest
omakorda kasvas välja valurahasüsteem. Keskajal hakkas see eraviisiline karistussüsteem asenduma
avalik-õiguslike elu-, kehalise- ja aukaristustega, mille tõrjus uusajal välja vabadusekaotus. Uusaja
lõpul hakkasid tekkima töökaristuse alged, kuna XX sajand tõi uue ja tänapäeval valitseva
karistusliigi rahalise karistuse.
Tänapäevaks on karistusõiguse pika ajaloo jooksul jäänud vähe neid karistusi, mis oleksid
kooskõlas õigusriigi põhimõtetega ja samal ajal omaksid ka karitusele omast toimet. Euroopa
riikide karistusõigusest on kadunud surmanuhtlus, pagenduskaristused, au- ehk häbistavad