Ehituskunst. Vahest oli kõige uhkemad ehitised islami pühakojad- Mosee. Araablased võtsid palju üle Bütsantsi ja Pärsia ehituskunstist. Hoontel olid sambadja üleval olid suured kuplid. Seinu kaunistasid geomeetrilised kaunistused. Iga mosee juurde kuuluvad minaretid- kõrged sihvakad tornid, mille tipust vaimulikud viis korda päevas rahvast palvusele kutsuvad. Maljudes pühakodades rajati paleesid kõrgetele aukandjatele. Eriti suursugune oli bagdadi kaliifiloss arvukate purskkaevude ja ilu- ning viljapuuaedadega. Teadus. Aaabia valitsejad hoolitsesid väga teaduse arengu eest. Araabias oli suur raamatukogu ja observatoorium. Araablaste teadlased õppisid palju vanadelt kreeklastelt. Paljude kreeka õpetlaste töid tõlgiti araabia keelde . Väga kuulus oli Ibn Rusd arvast, et kogu jumalik
Tänapäeval on sela Türgi ja Aserbadzaan. 13) Araabia kultuur Kõigi Araabia kalifaadile allunud maade toonast kultuuri nimetatakse araabia kultuuriks Kõige silmapaistvamad ja olulisemad ehitised olid islami pühakojad moseed. Hooneid toestati arvukate sammastega ning neid kaeti kuplitega. Iga mosee juurde kuuluvad minaretid kõrged sihvakad tornid, mille tipust vaimulikud viis korda päevas rahvast palvusele kutsuvad. Kaliifidele ning teistele kõrgetele aukandjatele rajati paleesid. Araabia valitsejad hoolitsesid teaduse arengu eest. Palju kreeka õpetlaste töid tõlgiti araabia keelde. Eriti kõrgelt hinnati Aristotelest. Kuulus araabia õpetlane, Hispaaniast pärit Ibn Rusd arvas, et kogu jumalik tarkus on kirja pandud Aristotelese teostesse ning pühendas oma elu nende uurimisele. Nad tegelesid astronoomia ja astroloogiaga. Väga kuulus Araabia õpetlane oli Ibn Sina. Tal olid kõrged meditsiini alased teadmised, ta oli astronoom ning filosoof
Araablased võtsid palju üle Bütsantsi ja Pärsia ehituskunstist. Hooneid toetati arvukate sammastega ja ülalt katsid neid sageli kõrged kuplid. Seinu ehtisid suured kaunistused, sest inimeste kujutamist koraan ei lubanud. Iga mosee juurde kuuluvad minaretid kõrged sihvakad tornid, mille tipust vaimulikud viis korda päevas rahvast palvusele kutsuvad. Rajati ka uhkeid paleesid kaliifidele ja teistele kõrgetele aukandjatele. Eriti suursugune oli Bagdadi kaliifiloss arvukate purskkaevude ja ilu- ning viljapuuaedadega. Samuti hoolitseti teaduse arengu eest. Araabia teadlased õppisid palju vanadelt kreeklastelt. Paljude kreeka õpetlaste tööd tõlgiti araabia keelde. Eriti kõrgelt hindasid araablased kreeka filosoofi Aristotelest. Kuulus araabia õpetlane, Hispaaniast pärit Ibn Rusd ( euroopapäraselt Averroes ) arvas, et kogu jumalik tarkus on Aristotelese teostes kirja pandud. .
annaabi.ee 
