Teadus+diskussioon, ümarlaua+diskussioon. Diskussiooni+klubi.Diskussiooniline4 res.surss <20:ressursi, res.surssi> TEHN toote töövältus; hrl mitm: varud, tagavarad; vahendid, tuluallikad, raha .Vallal ei jätku {ressursse} raha. Täis+ressurss, jääk+ressurss. Ressursi+ühik tsi.taat <20:-taadi, -.taati> osund, sõnasõnaline väljavõte tekstist . Alustas kirjutist tsitaadiga Tammsaarelt vTammsaare tsitaadiga. Tsitaat piiblist = piibli+tsitaat zü.rii <1> (võistluse) kohtunikekogu, auhinnakomisjon, hindamiskomisjon doku.men't <20:-men'di, -.men'ti> ametlik paber, kiritõend traditsi.oon <20:-ooni, -.ooni> pärimus, põlvest põlve edasiantu; pärandatud komme, tava; ajaline pidevus fas.saad <20:fassaadi, fas.saadi> hoone esinduskülg kommen.taar <20:-taari, -.taari> selgitav märkus . Tõlkija kommentaar. Olukord ei vaja kommentaare, on kommentaaridetagi selge. Majandus+kommentaar, male+kommentaar. Kommentaari+meetod arhi.tekt <20:-tekti, -.tekti> ehituskunstnik origi.naal <20:-naali, -
odalisk - haaremi orjatar v tantsijatar monograafia - ksikprobleemi terviklikult ksitlev teaduslik uurimus skepsis - kahtlemine, kalduvus kahelda maniokk - lunamaine kultuurtaim logopaat - knehlvetega inimene letaalne - surmav koloratuur - kiiretempoline ehishelide rida laulus hel silbil kautuk - kummiaine slaalom - looklev sit lbi vravate (eelkige mesuusatamises) draee - hernesjas kompvek v ravimpill stritsel - piklik palmiksai nitsel - lihatoit zooloogia - loomateadus rii - kohtunikekogu, auhinnakomisjon, hindamiskomisjon eelon - pikk sjaverong kongress - suur nupidamine, he ametiala mastaapne kokkusaamine, vimuorgan
Sedööver meistriteos, tippteos, tähtteos Seff, seffi ülemus, ülem, juhataja Sovinism marurahvuslus, rahvusupsakus Srift kiri, kirjamärkide kujundusliik, nt normkiri, kursiiv, antiikva, fraktuur Sveitser uksehoidja Zelee tarretis Zongleerima õhku pilduma ja lennult kinni püüdma Zürii kohtunikekogu, auhinnakomisjon, hindamiskomisjon taburet istumisalus Tariif tasu- v maksumäär tiraaz trükiarv vm eksemplaride arv totalitaarne totalitarismil põhinev Traditsioon tava trafarett sabloon Triumf hiilgav võit, suur edu. tsaardas ungari tants
pärast ajateenimise lõppu 1910. aasta detsembris edasi töötama Peterburi apteekides. Seal valmis ka konkreetsetele faktidele tuginev näidend "Pildikesed Paunverest", mille jaoks kirjanikule andis materjali sünnikoha külastamine ja kirjavahetus omastega. Kuid 1911. aasta augustis pöördus Luts tagasi vaiksesse Tartusse, kus jätkas oma õpinguid. Apteekri elus kujunes pöördeliseks 1912. aasta 8. aprill, kus Eesti Kirjanduse Seltsi näitemänguvõistluse auhinnakomisjon määras Lutsule ergutusauhinna lustmängu "Pildikesed Paunverest" eest. Pärast seda väljus ta Toomas Oskari varjunime alt ning alustas tööd pooleli jäänud "Kevadega". Samal ajal esietendus 17. novembril 1912 "Kapsapää" , mis andis Lutsule noore andeka näitekirjaniku nime. "Ometi kordki elus siiski läheb mul toredasti. Niihästi linnades kui maal lõhutakse mu "kapsapäid" ning autoritasu tuleb rohkesti", meenutas Luts seda ajajärku. Ilmub "Kevade"...
trükikojas 2100 eksemplaris. Ehkki esimesed arvustused Anton Jürgensteini ja A. H. Tammsaare sulest olid tagasihoidlikud, muutus raamat lugejate seas üha populaarsemaks. Oma osa oli menus ka asjaolul, et Oskari noorem vend, hilisem filmimees Theodor Luts töötas sellal Postimehe raamatuäris müüjana ning soovitas raamatut lugejaile. Nii osteti "Kevade" esimest osa 1912. aasta jõululaupäeval Postimehe poest 200 eksemplari. Samal aastal määras Eesti Kirjanduse Seltsi auhinnakomisjon Lutsule "Kevade" eest ergutusauhinnaks 50 rubla. Teise osa avaldas 1913. aastal juba Noor-Eesti Kirjastus, nii nagu ka enamiku Lutsu hilisemaid töid. Ehkki Luts ei pidanud oma koolimälestusi kirjutades nende lugejatena silmas lapsi, võitis "Kevade" juba 1920.30. aastatel noorte lugejate tähelepanu. Tänini seisab see kooli kohustusliku kirjanduse nimekirjas, kus sellega tegeldakse juba neljandas klassis.[10]
ajateenimise lõppu 1910. aasta detsembris edasi töötama Peterburi apteekides. Seal valmis ka konkreetsetele faktidele tuginev näidend "Pildikesed Paunverest", mille jaoks kirjanikule andis materjali sünnikoha külastamine ja kirjavahetus omastega. Kuid 1911. aasta augustis pöördus Luts tagasi vaiksesse Tartusse, kus jätkas oma õpinguid. Apteekri elus kujunes pöördeliseks 1912. aasta 8. aprill, kus Eesti Kirjanduse Seltsi näitemänguvõistluse auhinnakomisjon määras Lutsule ergutusauhinna lustmängu "Pildikesed Paunverest" eest. Pärast seda väljus ta Toomas Oskari varjunime alt ning alustas tööd pooleli jäänud "Kevadega". Samal ajal esietendus 17. novembril 1912 "Kapsapää", mis andis Lutsule noore andeka näitekirjaniku nime. "Ometi kordki elus siiski läheb mul toredasti. Niihästi linnades kui maal lõhutakse mu "kapsapäid" ning autoritasu tuleb rohkesti", meenutas Luts seda ajajärku.
pöördus Luts tagasi vaiksesse Tartusse, kus jätkas oma õpinguid. Aastatel 1911-1913 õppis ta Tartu Ülikoolis farmaatsiat. Ühestki koolist ei ole tal lõputunnistust raskused matemaatikaga panid kirjaniku selle saamisele käega lööma. Siiski sai ta oma aja kohta suhteliselt korraliku hariduse ning meenutas hea sõnaga oma vene ja saksa keele ning kirjanduse õpetajaid. Apteekri elus kujunes pöördeliseks 1912. aasta 8. aprill, kus Eesti Kirjanduse Seltsi näitemänguvõistluse auhinnakomisjon määras Lutsule ergutusauhinna lustmängu ,,Pildikesed Paunverest" eest. Pärast seda väljus ta Toomas Oskari varjunime alt ning alustas tööd pooleli jäänud ,,Kevadega". Samal ajal esietendus 17. novembril 1912 ,,Kapsapää", mis andis Lutsule noore andeka näitekirjaniku nime. ,,Ometi kordki elus siiski läheb mul toredasti. Niihästi linnades kui maal lõhutakse mu ,,kapsapäid" ning autoritasu tuleb rohkesti", meenutas Luts seda ajajärku.
Ehkki esimesed arvustused Anton Jürgensteini ja A. H. Tammsaare sulest olid tagasihoidlikud, muutus raamat lugejate seas üha populaarsemaks. Oma osa oli menus ka asjaolul, et Oskari noorem vend, hilisem filmimees Theodor Luts töötas sellal Postimehe raamatuäris müüjana ning soovitas raamatut lugejaile. Nii osteti "Kevade" esimest osa 1912. aasta jõululaupäeval Postimehe poest 200 eksemplari. Samal aastal määras Eesti Kirjanduse Seltsi auhinnakomisjon Lutsule "Kevade" eest ergutusauhinnaks 50 rubla. Teise osa avaldas 1913. aastal juba Noor-Eesti Kirjastus, nii nagu ka enamiku Lutsu hilisemaid töid. Raamatu muudavad ajatuks selle värvikad karakterid, rahvalik huumor ja elav tegevustik, mille varjus kirjeldab autor leebelt inimhinge sügavaid tundeid. Seepärast võimaldab "Kevade" üha uusi tõlgendusi ja käsitlusi, eriti seoses teiste kunstivormidega. Korduvalt on teost seatud lavalaudadele.
EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 25 juba "Kevade" kirjutamine. Aastail 1908-1909 ilmus perioodikas kümmekond pala varjunime alla Toomas Oskar, 1910-1911 mitte ühtegi kirjutist trükis. Palad üsna laialivalguvad, venivad, pole suuremjaolt väärtuslikud, Karl August Hindrey "Sädemetes" ka kriitika Toomas Oskarile, et pole kirjatüki kallal vaeva nähtud. 1912 määras Eesti Kirjanduse Seltsi näitemängude auhinnakomisjon Lutsule preemia "Pildikesed Paunverest", see inspireeris Lutsu edasi kirjutama "Kevadet" ja uusi lavateoseid. Luts armus kergesti, 1908. aastal tutvus leedulanna Gertrud Vaduschatiga, samal ajal kirjutas Luts "Kevadet", arvatakse Teele ja mitmete teiste naistegelaste prototüübiks just Gertrudi, 1909. aastal suhte katkevad, säilinud kirjavahetus. Esimeseks teadaolevaks näidendiks 1911 "Paunvere" (tollal "Pildikesed Paunverest"), võitis ka
annaabi.ee 
