Keele definitsioon
"
Need sümbolid on auditiivsed ja tekivad ,,kõneorganite" abil. Õigupoolest pole
,,kõneorganeid" kui sellised olemas, sest tegelikult on tegemist teisteks otstarveteks vajalike
organitega, mis on kohanenud selleks, et tekiks kõne.
Keel ei saa olla täpselt lokaliseeritud, sest ta koosneb omapärastest sümbolisuhetest kahe
osapoole vahel: kõikvõimalikud teadvuse elemendid ühelt poolt ja teatud kindlad valikulised
elemendid, mis asuvad auditiivses, motoorses ning teistes aju- ja närvikeskustes, teiselt poolt.
Keel ja mõte on küll seotud, kuid keel ei ole mõte ei ole rangelt kattuvad. Keel võib olla
mõtte tulemus, kuid tingimata ei pruugi. Keel on pigem mõtlemiseelne instrument. Mõte on
keele sisu kõrgeim väljendus.
Kõne on sümbolite auditiivne süsteem. Motoorne aspekt jääb tagaplaanile. Auditiivsete
lähtekujundite ja lõplike tajude vastavus tagab eduka kommunikatsiooni. Selle protsessi