määritakse salviga. Ratastoolis istuva patsiendi istmikupiirkonnale suunatud koormust vähendatakse paar korda tunnis end käte abil üles kergitades. (Mustajoki jt 2001.) Pneumoonia teke sõltub sageli patsiendi üldseisundist, immobilisatsioonist. Kopsupõletiku vältimiseks õpetatakse õiget hingamistehnikat, toetatakse köhimist, valu puhul valuvaigistid. (Sorsa jt 1998.) Varane mobilisatsioon Liigeste jäigastumise, lihaste atrofeerumise ja immobilisatsioonist tingitud komplikatsioonide vältimiseks on vajalikud tervete jäsemete ja liigeste liikumis- ja võimlemisharjutused mitu korda päevas. Harjutustega alustatakse kohe esimesel päeval pärast operatsiooni. (Mustajoki jt 2001.) Taastusravi algab juba mõni päev pärast operatsiooni ja selle eesmärgiks on uuesti liikuma õppimine (esialgu abivahendite abil) ning lihasjõudluse taastamine (Meitern 2001).
3) Pistoda Pistoda on lähivõitluse, mõõgalaadne relv, mida kasutati siis, kui distants vastaspoolte vahel oli peaaegu olematu. Lõõgid olid pussitava iseloomuga. Oma ehituselt pistoda ei erine mõõgast peaaegu, et üldse. Aimuke asi mis võib olla erinev on käekaitse kuju. Kuna pistoda kasutati vastase tera püüdmiseks renessaansi ajal, arenes Garda ebaproportsionaalselt suureks. Keskaegne pistoda aga seevastu erines mõõgast käekaitse atrofeerumise poolest. Võitlusest ,,Vehklemise" mõiste tekis tulirelvade tulekuga, kui nii kilp, kui ka rasked täisplaatturvistikud muutusid ebaefektiivseteks ning kas kadusid, või modifitseerusid. Näiteks täisplaatturvis asendus poolturvisega, mis erinevalt esimesest kattis ainult inimese kere, pea, reied, õlad ja käed. Kilp kaos sootuks mineviku. Nagu kaitse täiendub vastuseks rünnaku vahendite arengule, nii ka mõõk muutus kordinaalselt, saades
annaabi.ee 
