jagunevad peenikesteks kiududeks, mida nim. purkinje-kiududeks, mis lõppevad vatsakeste muskulatuuril. Kui erutus on selle süsteemi läbinud, alles siis jõuab erutus südametippu (tipp tõmbab esimesena kokku). 4. Südame tsükkel ja vere liikumine südames tsükli jooksul. Südame toonid. Südame parem ja vasak pool on vereringesse järjestikku ühendatud pumbad. Vere ühesuunalise liikumise südames ja veresoontes tagavad kodade ja vatsakeste vahel asuvad kodade-vatsakeste (atrioventrikulaar-) e hõlmased klapid ning südamest väljuvate suurte veresoonte ja vatsakeste vahel olevad poolkuu- e semilunaarklapid. Vasaku koja ja vatsakese vahel on kahehõlmane e mitraalklapp ning parema koja ja vatsakese vahel kolmahõlmane klapp. Südamelihase kokkutõmbed (süstolid) ja lõõgastumised (diastolid) vahelduvad korrapäraselt ning moodustavad ühe südametsükli, milles on võimalik eristada kodade ja vatsakeste tsüklit
Vasak vatsake (ventriculus sinister) – väljub aort; Parem koda (atrium dextrum) – sisenevad 2 õõnesveeni ja südame pärgurge; Parem vatsake (ventriculus dexter) – väljub kopsutüvi. Südame töö ja verevool läbi südame: Südame tööks on vere pumpamine läbi enda, iga südamelihase kokkutõmbega paisatakse südamest välja ca 50 ml verd. Südame töös on 3 faasi: a)Kodade kokkutõmme (süstol) – veri surutakse kodadest läbi koja-vatsakese (atrioventrikulaar-) suistike vatsakestesse. b)Vatsakeste süstol – veri surutakse vatsakestest aorti ja kopsutüvesse. c)Kogu südame diastol (lõdvestus) – veri voolab veenidest kodadesse. Vere voolu õige suuna tagavad südameklapid. Südameklapid: Vasak koja-vatsakese klapp e. vasak atrioventrikulaarklapp e. mitraalklapp e. Bikuspidaalklapp (valva bicuspidalis): koosneb kahest hõlmast (hõlm – cuspis), mida pingutavad näsalihastele kinnituvad kõõluskeelikud. Parem koja-vatsakese klapp e
ka teatud ravimid. Juhtetee blokaad esineb ka normaalse südamerütmi korral ning siis on tegemist funktsionaalse blokaadiga. Selline blokaad esineb kui müokardi rakk on refraktaarne eelnevalt esinenud depolaristasiooni tõttu. Impulss, mis jõuab samasse rakku hiljem, on võimeline edasi kanduma. Juhtetee blokaad spetsialiseerunud juhtesüsteemi osades, näiteks atrioventrikulaarsõlmes või His-Purkyne süsteemis, takistab impulsi levikut sinuatriaalsõlmest distaalsematesse piirkondadesse. Atrioventrikulaar blokaad eemaldab ka normaalse overdrive suppresiooni, mis tavaliselt hoiab ära his-purkyne süsteemi latentsete sammuandja rakude aktivatsiooni. Nende aktivatsioon võib põhjustada põgenenud rütmi esinemist. Võimalik on eristada ka osalist ja totaalset juhteteede blokaadi. Totaalse südameblokaadi korral kontraheeruvad kojad ja vatsakesed üksteisest sõltumatult. Näiteks atrioventrikulaarblokaadi korral kontraheeruvad kojad vastvalt sinuatriaalsõlme sagedusele ning vatsakesed
mida nim. purkinje-kiududeks, mis lõppevad vatsakeste muskulatuuril. Kui erutus on selle süsteemi läbinud, alles siis jõuab erutus südametippu (tipp tõmbab esimesena kokku). 4. Südame tsükkel ja vere liikumine südames tsükli jooksul. Südame toonid. Südame parem ja vasak pool on vereringesse järjestikku ühendatud pumbad. Vere ühesuunalise liikumise südames ja veresoontes tagavad kodade ja vatsakeste vahel asuvad kodade-vatsakeste (atrioventrikulaar-) e hõlmased klapid ning südamest väljuvate suurte veresoonte ja vatsakeste vahel olevad poolkuu- e semilunaarklapid. Vasaku koja ja vatsakese vahel on kahehõlmane e mitraalklapp ning parema koja ja vatsakese vahel kolmahõlmane klapp. Südamelihase kokkutõmbed (süstolid) ja lõõgastumised (diastolid) vahelduvad korrapäraselt ning moodustavad ühe südametsükli, milles on võimalik eristada kodade ja vatsakeste tsüklit.
· parem pärgarter varustab paremat ja tagaosa, suurim haru: tagumine vastakestevahearter. Arterite kõrval jooksevad südameveenid 3: suur, kesmine ja väike, mis kogunevad lõpuks kokku pärgurkeks, mis avaneb otse läbi seina paremasse kohta. Südame tööks on vere pumpamine läbi enda, iga südamelihase kokkutõmbega paisatakse südamest välja 50ml verd. Südame töös on 3 faasi: 1. Kodade kokkutõmme (süstol) veri surutakse kodadest läbi koja-vatsakeste (atrioventrikulaar-) suistike vatsakestesse. 2. Vatsakeste süstol veri surutakse vatsakestest aorti ja kopsutüvesse. 3. Kogu südame diastol (lõdvestus) veri voolab veenidest kodadesse. Vere voolu õige suuna tagavad südameklapid. Südameklapid: · vasak koja-vatsakese klapp e vasak atrioventrikulaarklapp e mitraalklapp e bikuspidaalklapp koosneb kahest hõlmast, mida pingutavad näsalihastele kinnituvad kõõluskeelikud
Südame sagedus, löögimaht ja minutimaht. Südame tsükkel: Süstol e. kontraktsioon Diastol e. lõõgastumine Süstol + Diastol = südametsükkel Tsüklite arv minutis = südamesagedus Ühe tsükliga väljapaisatud veremaht = süstoolne maht e. löögimaht Ühes minutis väljapaisatud veremaht = minutimaht Diastol: Rõhk vatsakestes langeb ning aordi- ja kopsuarteri poolkuuklapid sulguvad. Kui rõhk vatsakestes langeb madalamale kui rõhk kui rõhk juba verega täituvates kodades, avanevad atrioventrikulaar (AV)-klapid ja vatsakesed täituvad verega. 70-75% verest voolab läbi kodade otse vatsakestesse. Rõhk vatsakestes tõuseb , vatsakeste muskulatuur venib välja ja AV-klappide hõlmad tõmbuvad koomale. Kodade süstol: Kodade kontraktsioon: lisatakse vatsakestesse veel umbes 10-30% verd. Puhkeolekus on kodade roll vatsakeste täitumises väike, füüsilise pingutuse puhul diastol lüheneb, vatsakesed ei jõua korralikult täituda ning kodade süstoli roll suureneb. Rõhk vasakus kojas tõuseb
Südame sagedus, löögimaht ja minutimaht. Südame tsükkel: Süstol e. kontraktsioon Diastol e. lõõgastumine Süstol + Diastol = südametsükkel Tsüklite arv minutis = südamesagedus Ühe tsükliga väljapaisatud veremaht = süstoolne maht e. löögimaht Ühes minutis väljapaisatud veremaht = minutimaht Diastol: Rõhk vatsakestes langeb ning aordi- ja kopsuarteri poolkuuklapid sulguvad. Kui rõhk vatsakestes langeb madalamale kui rõhk kui rõhk juba verega täituvates kodades, avanevad atrioventrikulaar (AV)-klapid ja vatsakesed täituvad verega. 70- 75% verest voolab läbi kodade otse vatsakestesse. Rõhk vatsakestes tõuseb , vatsakeste muskulatuur venib välja ja AV- klappide hõlmad tõmbuvad koomale. Kodade süstol: Kodade kontraktsioon: lisatakse vatsakestesse veel umbes 10-30% verd. Puhkeolekus on kodade roll vatsakeste täitumises väike, füüsilise pingutuse puhul diastol lüheneb, vatsakesed ei jõua korralikult täituda ning kodade süstoli roll suureneb.
Vererõhk:*pulsi rõhk süstoolse ja diastoolse vererõhu vahe (süstool diastool),*keskmine vererõhk keskmine vererõhk arterites Vererõhku mõjutavad tegurid:*südame jõudlus, *takistus verevoolus,*veresoonte süsteem, veresoonte toonus,*vere viskoossus (plasma maht väheneb) Südame elektriline aktiivsus:*südame kontraktsiooni teke sõltub müokardi elektrilisest stimulatsioonist, *erutusprotsess tekib südame paremas kojas sinuatriaalsõlmes, kust levib AV (atrioventrikulaar) sõlmeni Elektrokardiogramm EKG:*registreerib südame elektrilist aktiivsust,* P-sakk kodade depolarisatsioon, *QRS kompleks vatsakeste depolarisatsioon,*T-sakk vatsakeste repolarisatsioon Südame ehitus ja põhifunktsioon. funkts: on transpordi-, kaitse-, ja regulatsiooni ülesandeid täitva vere pideva ringluse tagamine veresoontesüsteemis. Suur ja väike vereringe. * Suur vereringe: algab vasakust vatsakesest aort-arterioolid-kapillaarid-veenid- lõpeb
annaabi.ee 
