Demeter (Δημήτηρ) Kes ta oli? Kronose ja Rhea tütar viljakus- ja põllutööjumalanna üks austusväärsematest jumalatest Demeter Kronos ja Rhea Atribuutika nisuvihk ja tõrvik Persephone röövimine Hadese poolt Persephone oli Zeusi ja Demeteri tütar tema röövis allilma jumal Hades Demeter läks tütart otsima Persephone naasmine maa peale sümboliseeris looduse taasärkamist – aastaaegu Allori Alessandro Demeteri tempel Eleusises tema tähtsaim pidustus oli viljalõikuse ajal septembris pühadel päevadel peeti rongkäike ja toodi ohvriande Eleusises suures templis korraldati
portfoolio.varstukk.edu.ee/Renessanss/html/ Buonarotti / LISAINFO Firenze linnavalitsuse andmetel müüakse igal aastal 1,3 miljonit piletit galeriisse, kus Taaveti kuju praegu asub. Taaveti kuju on Firenze Galleria dell`Accademias olnud viimased 135 aastat. Varem asus see kuju Piazza della Signorial, kus ta oli Firenze iseseisvus sümboliks Renessansi- ja barokiajal on maalikunstis olnud populaarne Taavet kui kandlemängija Taaveti atribuutika: ling, lingukivi, Koljati pea; kannel, kroon Michelangelo Buonarroti sündis Firenze Vabariigis Arezzo lähedal Capreses, mis on tänapäeval tema järgi nimetatud Caprese Michelangeloks ja kus asub tema majamuuseum.
Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine Paul Kehtna Põhikool 2012 Mitteverbaalne Mitteverbaalne suhtlemine on suhtlemine, kus sõnumeid edastatakse sõnalisi märke kasutamata Mitteverbaalse suhtlemise märgid on enamasti kultuurispetsiifilised ja mõistetavad vaid ühes kultuuris. Kehakeel Zestid Miimika Poosid Kehaosade kasutamine ja asend Ruumi kasutamine (sh isiklik ruum) Riietus ja atribuutika Peab edasi andma lisaks sobivale emotsioonile ka enesekindlust (ma tean, millest räägin, ma ei valeta) Ettevaatus: Esemed käes: tähelepanu jutule või esemele? Riietus: sobiv? Mugav? Ei tõmba liigset tähelepanu? Kehakeele lugemine stereotüüpidele toetumine, kuid annab aimu vestluspartneri varjatud motiividest (nina/ näo puudutamine, jala väristamine, käte värin, punastamine) Mitteverbaalne kommunikatsioon Kui füüsiline pool annab kuni 90% meie muljest...
Olgugi, et neid oli vähe oli nende käes kogu võim linnas. Eriti suure majandusliku ja poliitilise mõjukuse saavutasid kaupmehed Itaalias. Kaupmehed koondusid oma organisatsioonidesse: gildidesse ja vennaskondadesse. Need olid linna mõjukaimad ühingud. Mõju ühiskonnas Gildid kaitsesid oma liikmete ühiseid kaubandushuve, mõistsid õigust, korraldasid usutoimingud, meelelahutusi ja vastastikust abistamist. Kaupmeeste gildidel oli oma põhikiri ja atribuutika, samuti oma maja kooskäimiseks. Gildide kaudu mõjutasid kaupmehed linna valitsemist. Elustiil Kaubandusest saadud kasumi võis kaupmees paigutada oma ärisse või osta endale maavaldusi. Suuri summasid kulutasid kaupmehed järgmiselt: Nad tegid kalleid kingitusi kirikule ja jagasid annetusi vaestele. Oli ka neid kaupmehi kes lootis enda elu kindlustada sellega, et andsid elu jooksul kogutud varanduse heategevuseks. Kaupmehe iseloomustus
said inimestele tuttavaks kultusfilmi ,,Matrix" ja kirjanik Leo Kunnase ulmetriloogia vahendusel. Keskmisele liisinguid ja laene maksvale ühiskonnaliikmele tundub selline areng ebareaalse ja vähetõenäolisena. Euroopalikku demokraatiat esindava Eesti kodanikena usume, et kallutatud meedia kaudu avaliku arvamusega manipuleeriv võim, suurejoonelised paraadid, rahva massilist osavõttu eeldavad lavastused ja muu säärane atribuutika on vaid totalitaarsete riikide pärusmaaks. Meile meeldib mõelda, et saame ise otsustada, kust ja mida me meeleelundite vahendusel tarbime, ning arvata, et oleme oma valikutes vabad. Kas ikka oleme? Tegelikult sõltub ümbritsevast keskkonnast palju rohkem kui esmapilgul paistab ja isiksuse kuulekaks madalalaubaliseks orjaks vormimine hakkab juba lapseeas. Meil on haridussüsteem, mis mõtlemise ja loovuse arendamise asemel näib nõudvat kasutute teadmiste kohustuslikku omandamist. On
Kui liiga ohtlik põgenen (suhtlemisest, vestlusest, ruumist) Kui mõõdukalt ohtlik võitlen (võtan kokku ja olen silmitsi olukorraga) Toimib igas tundmatus olukorras, aitab teha reeglina õigeid valikuid AGA: mõnikord on meil endil võimalik võidelda, eelkõige iseenda hirmude ja iseenda poolt tekitatud stressiga Kehakeel Zestid Miimika Poosid Kehaosade kasutamine ja asend Ruumi kasutamine (sh isiklik ruum) Riietus ja atribuutika 2 Peab edasi andma lisaks sobivale emotsioonile ka enesekindlust Ettevaatus: Esemed käes: tähelepanu jutule või esemele? Riietus: sobiv? Mugav? Ei tõmba liigset tähelepanu? Kehakeele lugemine stereotüüpidele toetumine, kuid annab aimu vestluspartneri varjatud motiividest (nina/ näo puudutamine, jala väristamine, käte värin, punastamine) Silmside
Ühega saab kompenseerida teiste osade puudujääki, ent mitte täielikult! Hääl 3 Kehakeel . Zestid Miimika Poosid Kehaosade kasutamine ja asend Ruumi kasutamine (sh isiklik ruum) Riietus ja atribuutika Peab edasi andma lisaks sobivale emotsioonile ka enesekindlust (ma tean, millest räägin, ma ei valeta) Ettevaatus: Esemed käes: tähelepanu jutule või esemele? Riietus: sobiv? Mugav? Ei tõmba liigset tähelepanu? Kehakeele lugemine stereotüüpidele toetumine, kuid annab aimu vestluspartneri varjatud motiividest (nina/ näo puudutamine, jala väristamine, käte värin, punastamine) Klassikalised kehakeele vead.
kirjutusvahendid, märkmepaber, ettevõtet tutvustav, - kõik vajaminev kohtumiseks sekretär, helitehnik, Atribuutika ja oleks kohtumise vajalikud IT spetsialist, abivahendite päeval olemas ja lisamaterjalid, konverentsikeskuse ettevalmistamine kasutatav/ karastusjoogid, töötaja
Tegemist ei ole pelgalt ajaloolise sissevaatega, vaid teos suudab puht informatiivsuse kõrval pakkuda ka psühholoogiliselt ja esteetiliselt köitvat sisu. Edzard Schaperi maailmalõpulood toimuvad Paldiskis, Hiiumaal, Kostromas, Peterburis, Kretingas ja Jenisseiskis. See sündmuspaikade varieerumine seab jutustatavad lood mugavalt hoomatavatesse perspektiividesse. Schaper oskab osavalt luua ajastule kohase, kergelt tuhmades toonides kujutluspildi, millel on sellegipoolest olemas vajalik atribuutika, et lugu töötama panna. Miski ei näi olevat ülearune. Autor on hästi suutnud välja tuua iga tegelase olemasolu traagika kvintessentsi. Schaperi tegelased on äärmiselt mitmekülgselt karakteriseeritud, kuid selgelt joonistub välja üks neid ühendav omadus – tugev ja siiras pühendumus. Jutustuses „Epiteef patrioodile“ näeme tegelast Gnidinit, keda saadab kuni tolle viimaste hingetõmmeteni vankumatu truudus oma kodukoha vastu
Konverentsilaud sobib uni 20 inimese puhul, kasutatakse ka nimetust diplomaadi stiil. Tavaliselt on ümber laua toolid (laud võib ka ümmargune/ovaalne olla) ja laua keskele võib panna lipud, lilled. Selline paigutus soodustab arutelu, kasutatakse näiteks erinevate delegatsioonide kohtumise puhul. U-kujuline laud sobib kuni 30 inimese puhul. Selline paigutus soodustab samuti arutelu (istutakse laua ümber mitte seespool lauda). 1.3. Atribuutika ja abivahendid Vestluste ja läbirääkimiste ruumi keskne ese on laud, mille kuju ja suurus sõltuvad kohtumise liigist. Ruudu- ja ristkülikukujuline laud on ametlikum kui väike ümmargune laud. Ümarad ja ovaalsed lauad loovad vabama õhustiku ning rõhutavad koostöövalmidust. Laudlina pole vajalik, kui siis, tagasihoidlik. Lillede ja teiste kaunistuste valik sõltub kohtumise ametlikkusest ning läbirääkimislaua suurusest. Lilled ja muud kaunistused ei tohiks
1. Eesti pank · Eesti pank on Eesti Vabariigi keskpank. EP on 1919a EV keskpanga asutatud Eesti Panga õigusjärglane. · Eesti Pank on juriidiline isik, tal on oma põhikiri, pitsat, vapp ja muu seadusega lubatud atribuutika. · Eesti Pank juhindub oma tegevuses EV põhiseadusest, EP seadusest, muudest seadustest ja oma põhikirjast. · Eesti Panga õiguslikku seisundit võib muuta ainult EP seaduse muutmiseseaduse kaudu. · EP ülesannete täitmiseks annab Eesti Panga nõukogu välja otsuseid ning EP president määrusi ja käskkirju. 2. Eesti panga ülesanded 1. Eesti Pank korraldab raharinglust nii siseriigis kui välisriikidega ja seisab hea
- Olukorrast Isikutaju põhiprobleemid. Tagajärg? - kategoriseerimine (kastidesse panemine, siltide kleepimine) - loogiline järeldamine (kellegi üle otsustamine, väheste faktide alusel paneme kasti) - analoogiate kasutamine (sarnasus iseendaga ,,mina olin täis, järelikult minu laps ka") - projektsioon (oma head omadused kantakse üle inimestele, kellega on head suhted) - varem otsutatu kopeerimine eelarvamused Tagajärg moonutatud tajukujud e. isikutaju Kaosaalne atribuutika põhjuslikkuse omistamine. Me lihtsalt arvame, miks ta käitub nii, nagu käitub. Isikutaju efektid - esmamulje efektid ( - kordustaju (blond tuleb... selgub, et pole ,,blond" teine, päris tark kohe) - lahkumisefekt (millise mulje inimene jätab - võõristusefekt (eitus, ta ju ei saanud Piiravad uskumused takistavad saavutamast soovitud tulemust. Sa tunned end siis lootusetu, abitu ja väärtusetuna. Näiteks Ma ei tule mingi asjaga toime.
Neid klaasist kübaraid pähe ei pane, aga minu meelest on need oma riidest vendade ilusad esindajad. Muuseumis käimise hetkel jäid need mulle silma vast selle pärast, et ma olin hiljuti näinud filmi Charlie Chaplinist, kelle tuntuima kehastuse atribuutika juurde kuulusid ilmtingimata kübar ja kepp. Jüri Arrak See on KUMUs nähtud pildi kaelaskantav versioon. Ainuke põhjus, et ehe mulle silma hakkas, oligi vast see, et ma seda kompositsiooni KUMUs näinud olin. Tundub ootamatu, et pilti vähendades võiks selle lihtsalt kaela panna, aga ma arvan, et selle vähendusega ei ole kujutis oma võlu kaotanud. Maks Roosma
· Pidi peale kaupade vahendama ka informatsiooni, teadmisi, kombeid, tavasid, moodi (võõraste maade kohta) 16. Millistesse organisatsioonidesse kaupmehed koondusid? Milleks need organisatsioonid loodi? Kaupmehed koondusid GILDIDESSE ja vennaskondadesse. Need olid tavaliselt linna mõjukamad ühingud. GILDID kaitsesid oma liikmete ühiseid kaubandushuve, mõistsid õigust, korraldasid usutoiminguid, meelelahutusi ja vastastikkuseid abistamisi. Kaupmeeste gildidel oli oma põhikiri, atribuutika (pitsat, gildikassa jne) ja oma kooskäimise maja (nagu käsitööliste tsunftidelgi). 17. Nimeta vähemalt 5 erinevat tsunfti liiki. Tallinn, Tartu, Riia, Lübeck, Stockholm, Bremen jne 18. Kirjelda tsunfti korda (tsunfti reegleid) ja tsunfti seltsielu. Käsitöölised koondusid erialade järgi tsunftidesse, selleks et kaitsta oma huve. Eelkõige sooviti kõrvaldada igasugust konkurentsi, et igale meistrile jätkuks linnas tööd ja iga käsitööline suudaks üleval pidada oma peret
Saksamaa jagamine ?Suurbritannia, Prantsusmaa, USA, ja NSVL ?4-D poliitika ühine okupatisoonipoliitika. See poliitika ei tööta, sest kõigil on erinevad arusaamad. Alguses pidi ringi käima okupatisoonikontroll, kuid juba 1948 see kontrollnõukogu kokku ei tulnud. Igast punktist oli erinevad arusaamad... NSVL vs teised. ?denatsifitseerimine võetakse ära varandus, keelatakse natsiorganisatsioonid ja ideoloogia, atribuutika jne ?demonteerimine - Kõik sõjatehased demonteeritakse ja sisseseade häälestatakse ümber rauaaegsele tootmisele ?demokratiseerimine ?demilitariseerimine sõjanduse likvireerimine ?Potsdami konverents ?Truman, Stalin, Churchill/Atlee ?Oder-Neisse joon Poola ja Saksamaa vaheliseks piiriks. ?Saksamaa on kaotanud suure osa oma idast ?Ida-Preisimaa jaotatakse NSVL'i ja Poola vahel ära. Suur osa Poolale, Kaliningrad Venemaale ?kõik jaotub mustri järgi, ja samamoodi jaotatakse ka Berliin
kontuuriga. Väikesed detailid kanti värvidega klaasile. Värv sinine ja punane - roheline, kollane, oranz - grisaille- (pr.- gris - hall), hallikates toonides maaling, mõnikord kullaga täiendatud, imiteerib sageli skulptuuri või reljeefi. Võeti kasutusele prantsuse hilisgooti vitraazis. Üldmulje monumentaalne, dekoratiivne - peensused, rafineeritus. Kujutised ikonograafiliselt paigas atribuutika - figuuride paiknemine - värv Kompositsiooni põhimõte: 1. igale objektile oma ruum 2. kujutis teispoolne , jumalik pinnalisus, tinglikkus 3. ruum kunstnik kujutab ruumi mitte enda ees vaid enda ümber - palju vaatepunkte - ümberpööratud perspektiiv - aja- ja ruumipidevuse puudumine - anda vaatajale selge ülevaade.
kasutada. Veergudes on andmetabelid. Ridades on funktsionaalsusi kirjel- davad kasutusjuhud. Tabeli lahtrisse tuleb m¨’arkida funktsionaalsuse o˜igused (vajadused) andmeoperatsioone teostada. o˜igused peavad selguma kasu- tusjuhu kirjeldusest. Andmeoperatsioonid on j¨argmised - CREATE, READ, UPDATE ja DELETE. Joonisel 4.3 on kajastatud CRUD maatriksi tabel. 15 Figure 4.3: CRUD maatriks 16 Table 4.1: Objektide ja atribuutika semantika. Objektide nimetus Atribuutide semantika KLIENT Firma kliendid, kes oma vajadustega firma poole p¨oo¨rduvad kliendi id (PK) kliendi unikaalne number kliendi nimi kliendi nimi kliendi s¨ unnip¨aev kliendi s¨ unnip¨aeva andmed p¨aev, kuu ja aasta kliendi telefon kliendi kontakttelefon
Taoism keskendub üksikisiku suhtele maailmaga. Dao ühendab ja on aluseks kõigile nähtavatele esemetele ja tegevustele. Dao on universumi tee ehk lakkamatu kulg, looduse kord. Dao tunnuseks võib olla pideva muutuse ja vahelduse tsükliline kordus, mis avaldub kahe polaarse jõu vastastikuse mõjuna. Seda ei saa mõjutada ega ära osta ohvrite ja rituaalidega. Sellegipoolest on religioossel taoismil olemas nii oma templid, altarid, preestrid, palved kui ka muu atribuutika nagu igas teises religioonis. Dao liikumised pole peale sunnitud, vaid toimivad loomulikult ja sundimatult. Sundimatus on dao üks omadusi ja seega peaks ka daoga olema kooskõlas olekut taotleva inimese käitumine olema sundimatu ja oma tõelisele loomusele vastav. Taoismile on omane tundeline suhtumine: õnnelik olek, leebus, lapselikkus, süütus, rahu. Taoism tegeleb ka looduse vaatluse ja selle Tee kulgemise tundmaõppimisega. Taoismi peamised märksõnad on loomulik lihtsus,
pruudirõivastes. Lapsena surnud tüdrukute matustes leitakse üldjuhul siiski hoopis vähem ehteid, kui täiskasvanueas surnutele kaasa pandi. Rikkalikult ehteid leidub tihti ka tollases mõistes juba vanemate naiste haudades, kuigi etnograafia andmetele tuginedes loobusid läänemeresoome naised peale viljakusea möödumist kõigist ehetest. Varbola linnusest leitud esemeid Meeste mood, nagu ka nende rõivastuse juurde kuuluvad ehted ja muu atribuutika, oli hoopis rahvusvahelisema iseloomuga. Tekstiili säilitavat pronksi on Eesti meeste matustes küll vähem ning konkreetsest rõivastusest seetõttu teated napid, teatud reservatsioonidega võib aga tõmmata paralleele lähinaabrite arheoloogilise ja kunstiajaloolise materjaliga. 12. sajandi mehed kandsid veel väga rohkesti ehteid, 13. sajandi matustes on aga meeste haudades ehteid suhteliselt vähe. Võimalik, et neid polnud lihtsalt enam kombeks hauda kaasa panna.
Sel puhul lasi isa püstitada poja auks võidukaare, mis on säilinud tänini ning mis oli eeskujuks XIX sajandil Pariisis Tähe väljakule püstitatud võidukaarele. Vespasianuse ajal alustati Colosseumi rajamist kohale, kus mõni aasta varem paiknes keiser Nero tahtel rajatud tehisjärv ja selle ääres Domus Aurea (kuldne maja) ning Rhodose kolossi1 eeskujul valminud hiiglaslik Nero kuju. Vespasianus seda kuju ei hävitanud, lasi sellele vaid Apolloni atribuutika 2 lisada. Kuju võeti maha alles keskajal. Sellesama hiigelkuju järgi kutsub rahvas seda amfiteatrit (ametlikult Amphitheatrum Flavium) senini Colosseumiks. Tituse kohta saab öelda üksnes head. Pärast Pompei, Herculaneumi jt linnade hävimist Vesuuvi purske tagajärjel 79. aastal ja Rooma tulekahju püüdis ta leevendada rahva rasket olukorda. Talle omistatakse lauset ,,Amici, diem perdidi" (sõbrad, ma kaotasin ühe päeva; see tähendab: täna ei teinud ma ühtegi head tegu)
Lauanimesildid tehakse alati kahepoolsed, suurematel töökohtumistel, näiteks seminaride, kasutatakse tavaliselt rinnasilte. II etapp teenindamine a) jookide ja suupistete valik Tavaliselt pakutakse töökohtumistel kohvi/teed või lauavett ja karastusjooke. Ruumis peaks olema eraldi koht jookide serveerimiseks. b) tehnilised vahendid Enne koosolekut tuleb välja selgitada, milliseid tehnilisi vahendeid vajavad koosolekul esinejad ning kontrollida ka nende korrasolu. c) Atribuutika Laualippe vajatakse tööruumi eelkõige siis, kui osalejate seas viibib ka väliskülaliste esindajaid. Riigilipud asetatakse laua keskele või osavõtjate maade esindajate ette töökohtadele. d) Tööruumi värskus ja kord Vahetult enne koosolekut tuleb tööruum üle kontrollida: istekohtade arv, kas töövahendid on olemas kõigile, ruum on õhutatud. Töölauale võib asetada lilled või muud taimeseaded ja vajadusel ka laualipud
· finants- ja pangandusjäreslvalve · arveldussüsteemi funktsioneerimise tagamine · rularaharingluse korraldamine [2] 3. EESTI PANK ROLL JA OLEMUS 3.1. Eesti Panga õiguslikud alused Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank ja Euroopa Keskpankade Süsteemi liige. Eesti Pank on 1919. aastal Eesti Vabariigi keskpangana asutatud Eesti Panga õigusjärglane.[3] Eesti Pank on juriidiline isik, tal on oma põhikiri, pitsat, vapp ja muu seadusega lubatud atribuutika. [3] Eesti Pank juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seadusest, Euroopa Ühenduse asutamislepingust, Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjast, Euroopa Keskpanga õigusaktidest, käesolevast seadusest, muudest seadustest ning oma põhikirjast. [3] Eesti Panga õiguslikku seisundit võib muuta ainult Eesti Panga seaduse muutmise seaduse kaudu. [3]
poole. Riigikontrolli tegevust on võimalik vaidlustada halduskohtus, kui Riigikontroll on ületanud oma pädevust. KOV ei saa vaidlustada Riigikontrolli seisukohti ja nende avalikustamist. X Eesti Pank Allikad : 1) PS kom. v.a.; 2) Eesti Panga seadus. 1. Eesti Pank kui iseseisev juriidiline isik (staatus, suhted Eesti riigiga). Eesti Pank on juriidiline isik, tal on oma põhikiri, pitsat, vapp ja muu seadusega lubatud atribuutika. Eesti Pank on eriline, sets tal on oma põhikiri ja ta on loodud enda eraldi seadusega. EP tegutseb muudest riigiasutustest sõltumatult. Tegevusets antakse aru Riigikogule. EP annab nõu VV-le majanduspoliitilistes küsimustes ja VV ei langeta otsuseid ilma EP seisukohata. 2. EP organid ja nende õigusaktid. EP nõukogu ● EP põhikiri ● otsused EP juhatus EP president ● määrused ● käskkirjad
Keegi ei loo oma rolli üksi! Igaüks esitab oma rolli erinevalt, aga rollid on püsivad. Rolli kujundab isiksus ja roll saab osaks isiksusest! Rollitäitjale antav hinnang lähtub rolli ideeaalkujutlusest. Rolliootused on nii keskkonnal kui rollitäitjal. Rollid uuenevad ja samuti kujutlus nende täitmisest: sotsiaalne elu on kohanemine rollidega. Rolli asumiseks tuleb läbida rollitee rolli omandamise protsess. Rolli atribuutika sümboolsete tunnuste kogum, mille kaudu rolli identifitseeritakse. Rollisobivust, indiviidi tunnustamist teatud rollis tähistavad rolli asumise rituaalid. Rolli tüübid. Situatiivsed rollid ajutised v lühiajalised rollid. Situatiivsete rollide etendamine on osa igapäevaelust ja nende edukas etendamine aitab luua positiivset mina-pilti, aitab kaasa positiivse mikrokliima tekkimisele Püsirollid seotud positsiooniga, pikaajalised Positsiooniga rollid - omandatud rollid
Rahvusgalerii, Dublin Rahvusgalerii, London Hispaania barokkmaali üks suurimaid esindajaid Diego Velázquezi (15991660) maalil "Jeesus Marta ja Maarja majas" (originaal on Londonis) näeme suures plaanis Martat, kes askeldab köögis. Jeesust ja Maarjat näeme vestlemas üksnes peeglis. Manitseja rollis ei ole siin Jeesus, vaid keegi vanem daam (ehk õdede ema?), kes nagu kordaks Jeesuse sõnumit: "Marta, sa vaevad end valede asjadega!" MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 4 atribuutika juurdekuuluvad esemed 7 1. Kes oli Laatsarus ja millega läks ta kristluse ajalukku? 2. Miks ei kasutata Laatsaruse puhul austavat nimetust apostel? 3. Jeesus oli galilealane (ta pärines Galilea linnast Naatsaretist). Kus elas Laatsarus? 4. Ühest Laatsaruse õest on saanud vaimse töö sümbol. On see Marta või Maarja? 5. Millise töö tegijat sümboliseerib Laatsaruse teine õde
algmaterjalid, lepingute ja otsuste projektid Jutupunktid ja positsioonipaberid Lepitakse kokku peamised seisukohad, kohtumise taktika, läbirääkimiste meetodid ja võtted Kooskõlastatakse kohtumise aeg ja koht Delegatsiooni koosseis Osalejatele saadetakse kutsed ning vajalikud materjalid (päeva- ja töökorra kavandid, vajalikud kontaktandmed ja lisainfo) Kohtumise ruum, istekohad, tehnilised abivahendid Majutus, transport ja toitlustamine Registreerimine, turvaküsimused Kohtumisruum, atribuutika ja abivahendid Ruum peaks olema avar, õhuküllane, hästi valgustatud Igale osavõtjale peaks olema arvestatud vähemalt 80 cm 1 m lauapinda Abid, tõlgid tuleks paigutada osalejate selja taha (teise ritta) või mujale lähedusse Vajadusel eraldi ruum(id) väiksemate nõupidamiste korraldamiseks. Peab olema kindel, kas ruum on vaba ja kus see paikneb. Ümmargune ja ovaalne laud loovad vabama õhustiku kui kandiline Läbirääkimiste laud ei ole lillelaat! Lipud ei tohi varjata osalejaid!
Õiguskantsleri kantselei. Helsingi sai talvesõjas palju kannatada. · Peale selle tuntuimad klassitsismiehitused olid veel Katariina kirik Võrus, Valgas luteriusu kirik, praegune Pärnu raekoda ja põhiline osa Eesti mõisadest nt Saue, Saku, Rägavere, Elistvere, Möo, Lihula, Aruküla. · Skulptuur: Oli hästi produktiivne aeg, aga samas nimekaid skulptoreid sisuliselt ei ole. Monumendid on sageli postamentidel, mille jalamil on sõjaline atribuutika. · Martos- on teinud Moskvasse Minini ja Pozarski monumendi. · Demuth- Malinovski- Barclay de Tolly monument Tartus. 22.11.2012 · Maal: Maalis ei olnud otseseid eeskujusid antiigist võtta. Tekkis vastukaaluks baroki rahutusele. Uuesti taotleti lineaarsust, rahu, tasakaalu. Imiteeriti kohati antiikskulptuuri. Kaasaja heroilised sündmused. Sünnimaaks Prantsusmaa. · Jacques- Louis David(1748-1825)- Kõige klassikalisem klassitsist
Egoistlikku pragmatismi käsitab Vetemaa silmakirjaliku ühiskonna väärtuserosiooni tagajärjena. Ideaalidega vanad kommunistid mõjuvad sümpaatsemana kui uusaegsed küünilised kohanejad. Ohudraamaks nimetatud ,,Tuul Olümposelt tuhka tõi..." (lavastus 1986) tegeleb samade teemadega, seekord sportlastetreenerite ringis. Avarama ideeväljaga on dürrenmatlike allüüridega tragikomöödia ,,Jälle häda mõistuse pärast" (1975). Mõõdukalt ulmelise atribuutika varal loob Vetemaa mudelsituatsiooni, uurimaks teaduse, poliitika ja eetika komplitseeritud suhteid. Fanaatilise bioloogi pöördeline avastus võimalus hoida inimese aju elus ka pärast füüsilist surma muutub tema poja, fanaatilise juristi käes riikliku vägivalla tööriistaks. Detektiivses süzees on osavalt kokku põimitud mitmetasandilised opositsioonid, nagu teadus ja riik, fanatism ja tolerantsus, mehelik ratsionaalne ja naiselikemotsionaalne eluhoiak.
Miimika ehk näoväljendused Pantomiimika poosid, liigutused, kehakeel. Toimib verbaalse sõnumi täpsustajana või omaette sõnumikandjana Pantomiimika ehk kehaväljendused Distants/orientatsioon. Kaugus ja asend kui indikaator suhetest Puudutused kultuurispetsiifilised sõnumikandjad. Exp puudutus = mulje aususest ja siirusest Lõhn loomariigis keskne kanal. Miks inimesed ennast lõhnastavad? Riietus. Atribuutika. Tätoveeringud. Riietus, atribuutika, tätoveeringud jne räägivad inimesest Oluline: mitteverbaalsed kanalid vähem kontrollitud kui verbaalsed. Mis juhtub, kui verbaalne ja mitteverbaalne edastavad vastuolulisi sõnumeid? Unistus luua mitteverbaalse suhtlemise sõnastik! Mitteverbaalne suhtlemine on laiem ja avaram. Verbaalne on seotud keele ja kultuuriga. Mehrbiani hüpotees Albert Mehrabiani (1970dad) hüpotees Armeenia päritolu psühholoog on välja arvutanud selle, milline võiks olla igapäeva
muudetakse inimrühmade hoiakuid ja käitumist mingi organisatsiooni suhtes. 7 Isiku või rühma nägemust organisatsioonist nimetatakse selle organisatsiooni kuvandiks (ingl k image). Organisatsiooni kuvandit mõjutavad: toode või teenus; teenindus; tegevus tööandjana; kommunikatsioon; firma väljanägemine hooned, keskkond, töötajate riietus, autod jms; firma atribuutika lipud, vimplid, kauba- ja firmamärgid, reklaamtrükised jms. Kuvand moodustub inimeste teadmistest, tunnetest, seisukohtadest, uskumustest ning luuakse nii ratsionaalsete kui emotsionaalsete tegurite toimel. Kujutluse organisatsioonist määrab kõik see, mis ettevõtte ja tema tegemiste kohta kuuldakse, nähakse ja tunnetatakse. Firma kuvand suunab tarbijat kaubaostul, töötajat töökoha valikul, investeerijat aktsiate ostul jne. Organisatsiooni kuvand võib olla: positiivne;
Müük 58 360 000 Ostetakse tagasi 58 439 644 Leia intressimäär aastas? 6 päeva intressisumma on: 58 439 644 - 58 360 000 = 79 644 krooni Aasta intressisumma on: 79 644 * 360/6 = 4 778 640 Intressimäär aastas: 58 360 000 100% 4 778 640 - x% x = 8,188% 7 EESTI PANK EP on EV keskpank ning on 1919. a. asutatud panga õigusjärglane. EP on jur. isik, millel on põhikiri, pitsat, vapp ja muu seadusega lubatud atribuutika. Tugineb oma ülesannetel täitmisel 3 põhidokumendile: EV põhiseadusele, EP seadusele ja oma põhikirjale. EP seadusega vastuolus olevad õigusaktid EP suhtes ei kehti. EP ülesannete täitmiseks annavad Eesti Panga nõukogu ja EP president seaduste alusel ja täitmiseks välja õigusakte. EP kui Keskpanga ülesanded: 1) korraldada raharinglust sise- ja välisriigis, seista hea riigi vääringu stabiilsuse eest,
võinud lapsi saada. Oma lapsepõlve veetis ta kõrbes, sõi metsmesilaste mett ja rohutirtse. Ta uskus end olevat sõnumitooja, kes kuulutab ette messia saabumist. Ristija Johannes hakkas inimesi ristima Jordani jões. Ristitavate vette kastmine sümboliseeris uuestisündi. Ristiusu õpetuse järgi oli ta Kristuse eelkäija, kelle ülesandeks oli rahvast ette valmistada Kristuse tulekuks. Herodes Antipas lasi Ristija Johannese hukata. Ristija Johannese atribuutika: lambatall, loomanahast tuunika, pilliroost rist, ristimisnõu, meekärg Elisabeth preester Sakaria naine. Elisabethil ei olnud lapsi. Aga oma rõõmuks sai ta vanas eas Ristija Johannese emaks. Jeesuse ema Maarja oli Elisabethi sugulane ja külastas teda enne laste sündi. Elisabeth taipas kohe, et Maarja laps oli kauaoodatud "Issand" Sakarias preester, Elisabethi abikaasa ja Ristija Johannese isa. Ta täitis Jeruusalemmas
Keelatud viise -‐ vastast on keelatud tappa, vigastada või vangistada pettuse teel (sõjakavalus on lubatud) -‐ keelatud on anda käsku, et armu miite anda -‐ võitlusvõimetut isikut ei tohi rünnata -‐ samuti on keelatud: § relvakonfliktis mitteosalevate riikide atribuutika kasutamine § rahvusvaheliselt kaitstus embleemide jms väärkasutamine Sõjalised sihtmärgid -‐ sõjalised operatsioonid võivad olla suunatud üksnes sõjaliste sihtmärkide vastu -‐ sõjalise sihtmärgid on objektid, § mis oma olemuse, auskoha, otstarbe või kasutuse tõttu
- pimestavad laserrelvad ❏ Keelatud massihävitusrelvad: - keemiarelvad - bakterioloogilised või bioloogilised relvad KEELATUD VIISE: ❏ Vastast on keelatud tappa, vigastada või vangistada pettuse teel !!! (sõjakavalus on lubatud - ntvalge lippu kasutamine) ❏ Keelatud on anda käsku, et armu mitte anda ❏ Võitlusvõimetut isikut ei tohi rünnata ❏ Samuti on keelatud: - relvakonfliktis mitteosalevate riikide atribuutika kasutamine - rahvusvaheliselt kaitstud embleemide jms väärkasutamine SÕJALISED SIHTMÄRGID: ❏ Sõjalised operatsioonid võivad olla suunatud üksnes sõjaliste sihtmärkide vastu ❏ Sõjalised sihtmärgid on objektid: - mis oma olemuse, asukoha (geograafilised punktid - nt kõrgendik), otstarbe või kasutuse tõttu aitavad tõhusalt kaasa sõjategevusele ja mille osaline või täielik
rõõm, kurbus) Pantomiimika poosid, liigutused, kehakeel. Toimib verbaalse sõnumi täpsustajana või omaette sõnumikandjana Mitteverbaalne suhtlemine Distants/orientatsioon. Kaugus ja asend kui indikaator suhetest Puudutused kultuurispetsiifilised sõnumikandjad. Exp puudutus = mulje aususest ja siirusest Lõhn loomariigis keskne kanal. Miks inimesed ennast lõhnastavad? Riietus. Atribuutika. Tätoveeringud. Oluline: mitteverbaalsed kanalid vähem kontrollitud kui verbaalsed. Mis juhtub, kui verbaalne ja mitteverbaalne edastavad vastuolulisi sõnumeid? Unistus luua mitteverbaalse suhtlemise sõnastik! Chirologia kätekõne 1644a Näoväljendused 1899a Mitteverbaalse suhtlemise sõnastik Dr. Heba Najef (Kairo Ülikool) mitteverbaalse suhtlemise sõnaraamat
aastate esimest poolt, mil punkarite riietus tänavapildis juba sagedasti teisenevaks nähtuseks oli saanud, et punkaritele meeldis endid lehmakette ja haaknõelu täis riputada, miilits korjas aga neid atribuute noorte riietelt kilode viisi maha.40 Ka Tõnu Trubetsky41 ja Freddy Grenzmann42 meenutavad, et tihti jäi miilitsasse viimise ainsaks tulemuseks see, et punkarit mõnitati, kuulati üle ning korjati talt tema haaknõelad, lehmaketid, rinnamärgid ja muu atribuutika maha. Sellised näiliselt tühised kinnivõtmised olid äärmiselt sagedased – Anti Pathique sõnab naljatledes, et kui nädalas korra polnud miilitsasse sattunud, hakkas juba imelik tunne.43 Mõnel üksikul juhul tähendas miilitsale ettejäämine ka seda, et punkaril aeti pea kiilaks. Samas ei uskunud näiteks Villu Tamme, et KGB punke tollal otseselt kartnud oleks, tänavaid puhastati kahtlasest kontingendist pigem näitamaks turistidele, et Nõukogude liidus punkliikumist ega muid
muudetakse inimrühmade hoiakuid ja käitumist mingi organisatsiooni suhtes. Isiku või rühma nägemust organisatsioonist nimetatakse selle organisatsiooni kuvandiks (ingl k image). 8 Organisatsiooni kuvandit mõjutavad: toode või teenus; teenindus; tegevus tööandjana; kommunikatsioon; firma väljanägemine hooned, keskkond, töötajate riietus, autod jms; firma atribuutika lipud, vimplid, kauba- ja firmamärgid, reklaamtrükised jms. Kuvand moodustub inimeste teadmistest, tunnetest, seisukohtadest, uskumustest ning luuakse nii ratsionaalsete kui emotsionaalsete tegurite toimel. Kujutluse organisatsioonist määrab kõik see, mis ettevõtte ja tema tegemiste kohta kuuldakse, nähakse ja tunnetatakse. Firma kuvand suunab tarbijat kaubaostul, töötajat töökoha valikul, investeerijat aktsiate ostul jne. Organisatsiooni kuvand võib olla: positiivne
Selle hariduskompleksi hulka loeti retoorikat, grammatikat, dialektikat, aritmeetikat, geomeetriat, astronoomiat ja muusikat. Francken arvab siia juurde ka maalikunsti kui �teaduse� maailma tunnetamisest ja selle kajastamisest. Sarve puhuv ingel teosel kuulutab nende ��ilsate� kunstide v�iduk�iku ja igavest kuulsust. Vabu kunste kehastavad maalil erinevate asjadega tegelevad persoonid ja nende juurde kuuluv atribuutika: raamatud, astronoomilised instrumendid, sirkel, kolmnurk jne. Vasakul oleval sambal k�rgub jumalanna Minerva kuldne kuju, kes on teaduste ja kunstide soosija ning nende kaitsja s�jajumal Marsi eest, kes esindab v�hiklikku brutaalsust ja k�ige hukku. Inimeste grupp esiplaanil kujutab v�itlemisoskust � dialektikat (v�i loogikat) ja k�nekunsti � retoorikat. Kunstidest teine, grammatika, on n�idatud �petlase ja �pilase n�ol, kes on raamatute kohale kummardunud
vastikus, rõõm, kurbus) • Pantomiimika – poosid, liigutused, kehakeel. Toimib verbaalse sõnumi täpsustajana või omaette sõnumikandjana Mitteverbaalne suhtlemine • Distants/orientatsioon. Kaugus ja asend kui indikaator suhetest • Puudutused – kultuurispetsiifilised sõnumikandjad. Exp – puudutus = mulje aususest ja siirusest • Lõhn – loomariigis keskne kanal. Miks inimesed ennast lõhnastavad? • Riietus. Atribuutika. Tätoveeringud. • Oluline: mitteverbaalsed kanalid vähem kontrollitud kui verbaalsed. Mis juhtub, kui verbaalne ja mitteverbaalne edastavad vastuolulisi sõnumeid? • Unistus – luua mitteverbaalse suhtlemise sõnastik! Chirologia – kätekõne 1644 Näoväljendused 1899 Mitteverbaalse suhtlemise sõnastik • Dr. Heba Najef (Kairo Ülikool) – mitteverbaalse suhtlemise sõnaraamat • “Listen not to what a man says but rather to what he does
"; aga ka lihtsalt tänusõnad ja loetelu, kellepoolt oli püstitatud käesolev monument. Tihti lisandub hauakividel ristile ingli kuju graveering (Lisa III: pildid 16 ja 21), mõnikord terve ikoon40 (Lisa III: pilt 9). Üldiselt väljendab ingli antropomorfne tiivuline kujund jumalikku tahet ning tavaliselt esineb see mitmesugustes rollides: sõnumitooja, Jumala saadik, haua kaitsja, valvaja, halastaja (Tresidder 2002: 51), ( 2002: 22). Inglitega seotud rikkalik sümboolika ja atribuutika esines erinevates kunstivooludes ristiusu tekkimisest alates. Nüüdisaegne hauakivide kunst ei ole erand. Tavaliselt on inglite, pühakute, ikoonide ning piiblilugude graveerimine peamiselt õigeusklike inimeste hauakivide atribuut. Luteri kiriku koguduseliikmete plaadid on tagasihoidlikumad. Sellise vastandlikkuse tingivad ida- ja läänekiriku kultuurilised erinevused ehk luterlik rangus ja 39 Kristuse monogramm, mis on moodustatud Kristuse nime esitähtedest. Üldtuntud on IX, XP
vähendab ühte aktiivset tegevussuunda. On hakatud silma heitma ka vene õigeusule. Vene õigeusku siirdumine saab hoo sisse 1845. aastal ja sellele järgnevad kahel-kolmel aastal. Selle taga on majanduslikud põhjendused. Inimene külakeskkonnas ei teinud vahet erinevatel kirikutel, ei maksa arvata, et oluline usuline ärkamine toimunud oleks. Inimene kui selline pidas end kirikuinimeseks. Mis vormis see kirik oli, oli paljudele ükspuha. Vene õigeusul käis sinna juurde ka toredus, sära, atribuutika, kuldne läige, see kõik avaldas paljudele kindlasti muljet. 1840. aastate keskpaigas võime rääkida järjekordsest viljaikaldusest. On väga kehvad ilmad, permanentsed vihmad, vili ikaldub. Nii inimesed kui loomad jäävad nälga, tulevad ka mitmesugused taudid, mis käivad nii inimesi kui loomi kimbutamas. Talv aga oli väga külm (1845?). Nälgivad inimesed kannatavad topelt, hakkavad surema. Eelkõige surevad vaesemad inimesed, kes on vanad ja põdurad.
Keel pole samas mitte ainult õigustloovate aktide kirjalik vorm, vaid näiteks ka kohtuniku tegevuse resultaat subsumeerimisel (paigutades elulisi asjaolusid õigusnormi abstraktse faktilise koosseisu alla, toimub igapäevaelu transformeerimine “seaduse keelde”, s.o. väljendamine õiguskeeles). “Õiguskeel” pole eriline süsteemne allkeel, vaid oskuskeel, kus erivahendiks on vaid spetsiifiline sõnavara – terminid. Kogu ülejäänud atribuutika õiguskeeles on sisuliselt ühiskeel. Oluline on, et ühiskeele sõnade tähendust võib oskuskeeliti kitsendada, täpsustada, piltlikustada, kuid teda ei tohiks avardada ega muuta. Seega juriidilise hermeneutika esemeks pole ei abstraktne faktiline koosseis ega elulised asjaolud, vaid nende keele abil kirja pandud kirjeldused. Nii õigusnorm kui otsustamist vajav kaasus on õiguse rakendaja jaoks esitatud kirjaliku teksti kujul.
Aga ega meie parlament, ministeeriumid ja muud riigiasutused ei saa sellepärast veel olla 60 või 600 korda väiksemad. Nad on kahtlemata väiksemad, aga kindlasti mitte nii palju kordi. See aga tähendab, et näiteks miljoni elaniku, töötaja või maksumaksja kohta on Eestis tunduvalt rohkem parlamendisaadikuid, ministreid, ametnikke jne kui Saksamaal. Sama seos-tendents kehtib ka igasuguse atribuutika kohta, mis kuulub – või väidetakse kuuluvat – rahvusriigi juurde: kunstimuuseum, rahvusooper, rahvusballett, sümfooniaorkester, jalgpallimeeskond jne. Sellist olukorda võib piltlikult seletada “lumememmeefektiga”: Selleks et suurt ja ilusat lumememme teha, peab olema piisavalt suur territoorium valge lumega. Siis kraabitakse lumi keskele kokku ja valmistatakse lumememm. Kui vaene mõni suurriik ka poleks, on ta nii suur, et paari allveelaeva raha saab ikka ning alati kokku
Kreeka mütoloogia ainetel kui kujutavad ka muusikuid, tantsijaid, jahiloomi ja fantastilisi olendeid. Aia keskpunkti moodustab suur järv kujur Ferdinand Tietzi poolt loodud Parnassigrupiga. Aia planeering lähtuski sedapuhku sellest ovaalsest basseinist, mitte lossist. Kitsaid vaateid piiravad hekikvartalid ja -käigud vaheldusid väikeste purskkaevude või paviljonidega, kabinetisarnaste üksikruumidega. Aias asusid ka teater, Hiina tempel jmt. Kogu atribuutika oli korraldatud rööpsete ja ristuvate telgede vahele ning moodustas paljudeks intiimseteks üksikruumideks liigendatud aia. Aed on loodud õukonnaaednik Johann Prokop Mayeri (1737-1804) poolt. Ta kasutas teadlikult vanamoelist, geomeetrilis-sümmeetrilist maneeri, kusjuures pööras tähelepanu üksikute suletud aiaosade terviklikule detailsele töötlusele. REGULAARAIAD HISPAANIAS Varasemad mõjud sai hispaania aed loomulikult maal säilinud mauri traditsioonidest. Hiljem
pidude finantsküljega (EAM F 325, N1, S2 nr 36, 39). Sagedamini korduvad orkestriühing Kalev (A. Sillaots) ja orkestriühing Rütmi Poisid (asjaajaja Joh. Paabut). Kes muusikutest neis mängisid, ei ole teada. Nagu eeltoodust nähtub, on kadunud kõik orkestrite ingliskeelsed nimed, kuigi isikkoosseisud muutusid vähe, s.t toimus lihtsalt olemasolevate kollektiivide ümbernimetamine, millega kaasnes mõnel juhul ka tarbetu “sotsialistliku atribuutika” (nt “dirigent” Roose) sundlisamine. Seoses uue korra kehtestamisega tekkis teisigi paradokse – näiteks nähtub eeltoodud garnisoni klubi kassaraamatust, et hoolimata sotsialistlikest eraomandit ja eraettevõtlust välistavatest seadustest muutusid tantsuorkestrid nüüd endistest palgatöölistest kollektiivseteks eraette- 157 Tartu helilooja ja koorijuht R. Ritsing (1903–1994) oli ka suur kultuuriloo huviline ja nii leidus tema eraarhiivis,
annaabi.ee 
