Sellele aitab kaasa ka tõsiasi, et konfliktide hindamine ja lahendamine on väga subiektiivne tegevus, mille edukuse kriteeriumiks on ennekõike osapoolte ja/või 2 ühiskonna suhtumine konflikti lahendamise edukusse. Sellepärast on erisugune teoreetiline taust ja praktika olnud arvukate erinevate hindamissüsteemide loomise põhjuseks. Levinumaid on süsteemne, psühhodünaamiline, atributsiooniteoreetiline ja strukturaalne käsitlus. Üheks konfliktide diagnostilise teoreetilise aluse näiteks võib tuua süsteemiteooria (Papp jt, 1983). Sellest vaatenurgast lähtudes käsitletakse konflikti kui terviksüsteemi, milles toimuvad sisemised seaduspärasused. Oluline pole niivõrd üksikute inimeste käitumiseviisid, vaid nende käitumisviiside seosed. Ühe inimese käitumine mõjutab teise inimese käitumist, öeldud sõnad kutsuvad esile vastusõnad, muutus ühe inimese
teoreetilisi teadmisi mõne konkreetse konflikti ja miks mitte, ka inimkäitumise suhtes. Konfliktidiagnostika keskse teema moodustavad hindamiskriteeriumid, mida kasutatakse selleks, et teha selgeks, kuidas vastavat konflikti oleks kõige otstarbekam lahendada. Kuna konfliktidiagnostika näol on tegemist väga mitmekesise valdkonnaga, võib öelda, et kindel süsteem, mida kõik järgiksid puudub. Konfliktidiagnostikas leidub erinevaid teooriaid, neist üks on näiteks atributsiooniteoreetiline käsitlus, kus keskendutakse sellele, mil moel inimesed annavad põhjendusi ning selgitavad oma tegusid, käitumist ja ka teiste tegusid. Psühhodünaamilistest teooriatest on arvatavasti üks tuntumaid psühhoanalüüs, mille keskne seisukoht on, et konfliktolukorda sattunud inimese käitumine on peamiselt määratud tema mõtteviisist ning psühholoogilisest loomusest. Konfliktoloogias on aga enim levinud strukturaalne
26 · psühhodünaamiline ilmekaim näide psühhoanalüüs, on seisukohal, et inimese käitumine konfliktisituatsioonis on määratud psühholoogilisest loomusest ja mõtteviisist. Meie käitumist ja suhteid teiste inimestega mõjutavad lahendamata sisepinged. Konfliktne siseelu loob konfliktid suhetes. · atributsiooniteoreetiline püütakse välja selgitada, kuidas inimesed konflikti mõistavad ja põhjendavad; missugustena nähakse konflikti võtmesündmusi ja millega neid põhjendatakse. · strukturaalne enim levinud käsitlus, kus käsitletakse konflikti kui konkreetsetest tingimustest või asjaoludest tulenevat käitumist. Kirjeldatakse konkretseid asjaolusid/tunnuseid, mis mõjutavad osapoolte käitumist konfliktis.