planeerimisel ja läbiviimisel? Tooge mõned näidet, kuidas seda teha. 7.Võrrelge Gibbsi reflektsiooniringi ja Korthageni ALACT-mudelit millised on nende sarnasused ja erinevused ? Kumb mudel tundub teile paikapidevam? Põhjendage. 8. Analüüsige Erik Erikson psühhosotsiaalsete arengu teooriat ( millega olete nõus, millega mitte). Tooge mõned näidet, kuidas saab Eriksooni teooria ideid õpetajatöös kasutada. 9. Võrrelge enesetõhususe teooria, atributsiooniteooria, enesemääratluse teooria ja saavutuseesmärkide teooria põhiideid. Milline nendest teooriatest kirjeldab teie arvates kõige paremini motivatsiooni kujunemist? Põhjendus. 10. Millised raskusi võivad laste tähelepanuprobleemid õppetöös jm eluvaldkondades endaga kaasa tuua? Kuidas saab õpetaja laste tähelepanu arendada ja toetada?
Norbert Elias on tuntuks saanud kui... Vali üks: d. aineteks, millega saab mõjutada stereotüüpide kujunemist a. tsiviliseerumisprotsessi uurija Tagasiside b. armastuse teooria looja Õige vastus on: armastuse ,,kandjateks" inimese ajus. Küsimus 8 c. atributsiooniteooria arendaja Küsimuse tekst d. esimene sotsiaalpsühholoog Erich Fromm peab kõige olulisemaks armastuse liigiks ... Tagasiside Vali üks: Õige vastus on: tsiviliseerumisprotsessi uurija. a. ligimesearmastust Küsimus 3 b. emaarmastust Küsimuse tekst Kognitiivne dissonants tähendab ..
Õpimotivatsioon Tegurid, mis panevad õpilase õppima (teadmisi omandama, ülesandeid lahendama) Bandura tajutud võimekuse ehk enesetõhususe teooria Usk, et suudetakse õppida soovitud tasemel. Arvamus oma võimekusest mingis valdkonnas. Kas ma saan selle ülesandega hakkama? Tajutud võimekusest sõltub: Mida tehakse Kui palju ja püsivalt pingutatakse Mida läbi elatakse Weineri atributsiooniteooria Miks mul niimoodi (hästi või halvasti) läks? Võimed Pingutamine Ülesande raskus Õnn/vedamine/teiste abi Püsiv(ajutine Seesmine/välimine Kontrollitav/kontrollimatu Kui mu lapsel läheb koolis hästi, siis on see ilmselt sellepärast, et.. Teda on hästi õpetatud Ta pingutab Ta on võimekas Ülesanded on minu lapse jaoks liiga lihtsad
soov asetada rohkem isikusse, enda puhul situatsiooni, edu-> teiste puhul situatsiooni ja enda puhul isikusse INSTR.SUHTED: nt poliitiku sõprus, suhe kui vahend, eesmärgi saavutamiseks, tingimuslikud kui kasu pole Identiteet-püsiv tervikkonstruktsioon iseendast, püsivalt raskestimuudetavad tunnused: nt sugu. Sotsiaalne: kuuluvus sotsiaalgruppi, liikmetunnetus. Personaalne: unikaalsus, mis kujuneb isiksustel. isikutaju(empaatia,varjatud inimese käsitlused"millised kõik on", emotsioonid, atributsiooniteooria), järgnevusefekt- esmamulje jätmine on oluline Juuresoleku mõju- sotsiaalsete normidega vahendatud mõju, aktualiseerib normid Järeleandlikkus on mõjuvorm, et teine survele soovile järele annaks. kohataju ehk situatiivsed tajuvahendid- (järgnevusaspekt, enesekesksus, oreooliefekt,projektsioon) Konformism- Kriitikavaba teiste seisukohtade järgimine, kuid surve puudub. KONTROLLIKESKME SKAALA- mõju intrepeteerimise viis.
Seega otsustab ta kõvasti pigutada. Seega oleneb Reinu motivatsioon matemaatika õppimiseks nii usust toimetulekusse kui ka saavutatava tulemuse väärtusest. Kui üks faktoritest pole piisavalt motiveeriv, loobub Rein. Õpilased töötavad kõige paremini,kui edu saavutamise tõenäosus on 50%. Sellisel juhul on rnamikul rühma liikmetest sansse nii eduka kui ka ebaeduks. 16. Õpimotivatsiooni kujunemine atributsiooniteooria kohaselt. Atributsiooniteooria olemus , edu ja ebaedu atributsioonid Atributsioonide mõju õppimisele (nimetada edasise õppimise jaoks kõige soovitavam atributsioon; selgitada, mida saab õpetaja teha õppimist häirivate atributsioonide vältimiseks) Teooria põhitähelepanu on pööratud sellele, kuidas seletavad inimesed oma edu või ebaedu põhjusi väärtustatud eesmärkide saavutamisel
süütunne, selleks on kaks viisi ta kas muudab oma käitumist (vähem või rohkem töötamine, töö kvaliteedi muutmine vms) või mõtestab olukorra ümber (NB. Meenuta - kognitiivne dissonants) NB! Töötaja jaoks on vaja luua olukord, kus: · töötaja tunneb, et pingutus tagab kõrge soorituse, · soorituse tulemusel saab tasu, · tasu on selline nagu ta ootab. Atributsiooniteooria ja motivatsioon kui edu põhjuseks peab inimene sisemisi tegureid näiteks enda võimekust on inimene edaspidigi hästi motiveeritud, kui ta peab edu põhjuseks õnnelikku juhust/lihtsat ülesannet vms. välimist ja mõjutamatut tegurit . ei suurenda see motivatsiooni edu saavutada. Atributsiooniteooria (meeldetuletuseks): Tugeva sisemise kontrollikeskmega inimene seostab edu pingutuse ja võimekusega, välise kontrollikeskmega inimene õnne ja ülesande lihtsusega.
sangviinik-seltsiv,tormakas flegmaatik-tuim,loid,kannatlik 14. alateadvus teadvustamata osa. Halvad kogemused surutakse sinna, siiis on kergem elada. 15. Esmasuse efekt olulisem on see info, mis me esimesena kuuleme või näeme. Põhjus skeemides kui skeem kujunenud, siis uut infot sinna eriti juurde liita ei saa 16. Atributsioon e. põhjuste omistamine. · Kausaalne atributsioon- sündmuste, iseenda ja teiste käitumise põhjuste selgitamine. · Atributsiooniteooria - kogum ideid, kuidas inimesed põhjuseid omistavad, kuidas kasutavad nendele olemasolevat infot selleks, et põhjustest aru saada 16. Atributsiooniviga .Teise inimese puhul põhjused tulenevad enamasti inimesest, põhjused stabiilsed ja kontrollitavad.Iseenda käitumise põhjused situatsioonis. · Atributsiooniveale leitud erinevaid seletusi. 1. Tegutsejal ja vaatlejal erinevad vaatepunktid. Tegutseja jälgib teisi, et leida õigeid reageerimisviise. Vaatleja jälgib tegutsejat. 2
efektiivsemalt disainida ning prognoosida selle tulemusi, samuti mõista protsessi käigus ilmnevaid probleeme ja takistusi ning nendega siiski toime tulla. Nimetatud teooriaid on mitmeid, kuid kõik need vaatlevad ja seletavad inimeste käitumist ja selle muutumist lähtudes erinevatest aspektidest. Iga teooria toel võib turundaja lisada vajaliku aspekti kavandatavasse protsessi. Järgnevalt mõned olulisemad sotsiaalturunduse kontekstis. Atributsiooniteooria/Attribution theory põhjal püüavad inimesed oma tegevust, edu ja ebaedu analüüsida ning põhjendada. Teooria aitab mõista inimeste sügavamaid motiive ning neile antud selgitusi/põhjendusi. Atributsiooniteooria järgi hindavad ja põhjendavad inimesed käitumist kahel moel: Väline atributsioon e. välised põhjused – nt. situatsiooni- ja keskkonnaomadused, Seesmised põhjused – nt. isikuomadused, isiklikud kogemused ja teadmised.
3. Paralleelsed suhted tekivad siis, kui kombineeruvad komplementaarsed ja sümmeetrilised suhted. Peale nimetatute mõjutab grupiliikmete suhtelmist see, millist rolli täidetakse. Isikutaju ja mõjutamine grupis. Inimeste suhtlemises kalduvad suhtluspartnerid tõlgendama teavet, sündmusi ja nähtusi oma seisukohalt. Atributsioon on teise inimese käitumise ja motiivide tõlgendamine ja põhjuste selgitamine ning osa teiste inimeste tajumise protsessist. Atributsiooniteooria pöörab tähelepanu kolmele isikutaju apektile: 1. Kuidas inimesed tajuvad mõne sündmuse põhjusi 2. Kuidas nad määravad vastutuse sündmuse tulemuste eest 3. Kuidas nad hindavad sündmuses osalenu isiksuseomadusi Isikutaju olemust on võimalik selgitada kahe mudeliga: 1. Summeeriv mudel, milles isiksuse üksikud tajutud omadused liidetakse. Tajuja teadvuses on hinnanguskaala, milles igale omadusele antakse hinnang ning tervikpilt kujuneb liitmise teel.
Vaieldakse, kas see on kaasasündinud või õpitav. Empaatilised inimesed on need, kes suudavad suhteliselt kergelt panna end teise inimese positsioonile. Empaatiavõimet saab kontrollida nt nii, et 12 vaatad filmi ja siis on aru saada, kas inimene suudab end sinna sisse elada. Lihtsam on olla piisavalt empaatiline (mitte liiga või üldse mitte). Atributsiooniteooria Atributsiooniteooria viis kuidas seletame teiste inimeste käitumist. Atributsioon inglise keeles tähendab omistamist. Atributsiooniteooria räägib sellest, kuidas omistatakse teiste inimeste käitumist. Sageli püüame pakkuda teistele inimestele omadusi ja seletada sündmusi. Jagame oma peas selgitusi ja põhjendusi, kuna meil on püsitung/baas... Inimese jaoks kõige ebamugavam olek on ebamäärasus. Kui tean, mida teisest inimesest oodata, siis on heaolu ja
Analoogiline järeldamine otsustatakse kaasinimese üle teatud isikute, objektide või situatsioonide sarnasusest lähtudes. Empaatial põhinev isikutaju teise inimese, tema omaduste, seisundite ja käitumise tunnetamise viis, mis põhineb võimel elada sisse tema sisemaailma, näha ümbritsevat tema seisukohalt, teda mõista ja talle emotsionaalselt kaasa elada. Enesehinnag kõrge (motiveeritud, paremad töötulemused) madala eh tõstmiseks positiivne tagasiside ja julgustamine. 7. Atributsiooniteooria On seotud tajuga, hinnates seda, kuidas me tajume enda ja teiste käitumist ehk teiste sõnadega, otsime enda ja kaastöötajate käitumise põhjuseid ja atribuute. Seesmine kui see sõltub inimesest endast, välise puhul seletatakse tulemusi väliste faktorite kaudu, toetud nt organisatsioonis toimuvale. Kõrge saavutusvajadusega inimesel on enam internaalseid atributsioone, ta usub, et suudab saavutada edu iseenda võimete kaudu. 8. Motivatsiooniteooriad
vastuvõetava informatsiooni eest, seda kas tõrjudes, moonutades või ignoreerides. Informatsiooni, mis me eneseteadvuse või ettekujutusega teistest ei sobi, kaldume ignoreerima, muutma või ümber sõnastama nii, et see sobib meie varasemate hinnangutega Omistuste tegemise teooria Inimesed käituvad kui naiivsed teadlased kogudes faktilist infot ning kasutades seda võimalike põhjuste ja teooriate loomiseks Omistuste = atributsiooniteooria tegeleb sellega, kuidas inimesed oma ja teiste toimingutele seletusi annavad, enda või teiste käitumisele põhjuseid omistavad. Üheks kõige tähtsamaks teiste inimeste kohta tehtavate omistuste aspektiks on see, kuidas me hindame tahtlikkust. Kui peame kellegi tegu tahtlikuks, siis teeme omistusi isiksuse, eelsoodumuse või kavatsuse kohta ja jätame täiesti kõrvale mõtte, et see tegu võis olla tingitud konkreetsest situatsioonilist või keskkonnast.
pole üldsegi nii paindlik nagu arvati. Seega, epinefriini süstimine viib suurema tõenäosusega negatiivsete emotsioonide (hirmu ja viha), kui positivseteemotsioonide (eufooria) kogemisele, olenemata olukorra kontekstist, milles isik viibib (Marshall ja Zimbardo, 1979; Maslach, 1979; vastuväidet vt Schachter ja Singer, 1979).Vaadeldav väljaanne on kahtlemata end kehtestanud, kuid selle usutav positsioon jääb kuskile JamesLange ja erutus atributsiooniteooria seisukohtade vahele. Nagu me näeme, käivitab lähenemine asjale SchachterSingeri erutusatributsiooniteooria kohaselt oletuse, et kõik inimlikud emotsioonid lähtuvad ja toetuvad ühesugustele kehalistele tajudele. Mõned uurijad väidavad siiski, et autonoomsetes käitumismallides on erinevusi, mis kaasnevad niisuguste emotsioonidega, nagu viha, kurbus ja hirm (nt AX, 1953; Funkenstein, 1956;Schwartz,Weinberger ja Singer, 1981)
Klassidiskussioon. (8.1) Kooperatiivsed õppimismeetodid rajanevad õpetaja ja õpilase või kaasõpilaste omavahelisel koostööl. (klassidiskussioon, mitmed rühmatöömeetodid, ajurünnak) Rühmatöö korraldamise võtted: ajurünnak- diskussiooni liik, kus õpilasi õhutatakse leidma neile esitatud probleemile võimalikult palju lahendusi. Sageli kasutatakse seda meetodit uute ideede genereerimiseks või õpilaste loomingulisuse arendamiseks. 9. Kuidas kujuneb õpimotivatsioon atributsiooniteooria positsioonidelt vaadelduna? Kuidas mõjutavad õpilaste atributsioonid nende õppimist ja mida saab õpetaja teha õppimist häirivate atributsioonide vältimiseks? (11.1) Teooria põhitähelepanu on pööratud sellele, kuidas seletavad inimesed oma edu või ebaedu põhjusi väärtustatud eesmärkide saavutamisel. Niisuguste seletustega püüavad inimesed lepitada nende kujutletava ideaalse mina ja reaalsuse kognitiivset dissonantsi.
teistest, teha midagi paremini kui teised või olla neist igati üle.õppimises nähakse üksnes teed soovitud eesmärkide saavutamisele ja õpilase tähelepanu koondub haiglaslikult oma tulemuste võrdlusele kellegi teise saavutustega. Mõõdukas ego- ja sooritusorientatsioon on normaalne ja arenguks isegi vajalik. Valdamisorientatsioon seostub tegevus'e kvaliteediga; äärmuslik sooritusorientatsioon ebaedu vältimisega. 20. Õpimotivatsiooni kujunemine atributsiooniteooria kohaselt In soov säilitada pos.enesekonseptstugev mot.jõud(anda 1eur ül eest või anda 20 euri-need kes 1 said pidid ütlema et ül oli huvitav,ned kes 20 väitsid et polnud huv.) Kogn.dissonants: in tunnevad ebamugavust ja pinget kui nende tõeksp.ja väärtused on ohustatud.Et sellest lahti saada või vähendada,korrigeerivad in ise oma käitumist ja veendumisivastavalt sellele et suurendada heaolu.Nt ,kaasõpil.spikerdavad,siis muidu hea õpilane tunneb end ohustatuna et
süvitsimineku heade tulemustega, välist seostatakse pealiskaudsema õppimise ja kehvema tulemusega. Inimestel vajadus tunda end kompetentsena, autonoomsena või seotuna. Saavutuseesmärkide teooria (achievement goal theory; Dweck & Legget, 1988; Ames, 1992; Nicholls, 1984; Midgley et al. 1998; Elliot & Harackiewicz, 1996) Meisterlikkusele versus sooritusele suunatud eesmärgid Erinevad standardid, millele tuginedes inimesed hindavad oma sooritust, edu ja ebaedu Weiner'i (1985) atributsiooniteooria (attribution theory) Võimekus Pingutamine Ülesande raskus Õnn/vedamine Sisemine versus väline kontrollikese, püsivus, kontrollitavus 9 Eristatakse üldist akadeemiline enesetaju ja eduootused konkreetse ülesande suhtes, aga eriti nt algklassilaste juures on need väga tugevalt seotud. Kuigi lapsed hindavad oma oskusi erinevates valdkondades mõnevõrra
kolmel tasandil. 1. Suhtumine välismaailma on ebaselge ja vastuoluline. 2. Lähisuhete eemalepeletamine tähendab seda, et lahendamata sisekonfliktiga inimestel on raske luua püsivaid lähisuhteid. 3. Maine ja usalduse kaotus tuleneb ebaselgetest ja vastuolulistest seisukohtadest. Psühhodünaamilise käsitluse puhul liigub konfliktidiagnostika üldiselt üksikisikule. Oluliseks konfliktidiagnostika mudeliks on atributsiooniteoreetilised käsitlused. Atributsiooniteooria käsitleb seda, kuidas inimesed seletavad ja põhjendavad enda ning teiste käitumist. Teooria teiseks objektiks on see, missuguseid tundeid omistavad käitumispõhjused inimestes tekitavad. Üldine seisukoht on, et inimesed kalduvad negatiivse käitumise põhjuseid nägema enda puhul valdavalt situatsioonis, teiste puhul aga iseloomus. Atributsiooniteoreetiline konfliktidiagnostika püüab välja selgitada, kuidas inimesed
paljude sotsiaalsete situatsioonide, inimeste isiksuseomaduste ja sotsiaalsete gruppide kohta. Sedalaadi skeemid suunavad tähelepanu, organiseerivad informatsiooni mälus, mõjutades seda, mida hiljem mäletatakse ning millised järeldusi tehakse. (2002. Psühholoogia gümnaasiumile, lk. 228) Atributsioon põhjuste omistamine Juba varasest lapsepõlvest peale on inimesel kalduvus esitada miks-küsimusi. Kõik need küsimused eeldavad, et inimese tegudel on kindel põhjus. Atributsiooniteooria on kogum ideid sellest, kuidas inimesed teevad nähtuste põhjuste kohta järeldusi ehk kuidas nad kasutavad ja kombineerivad nende käsutuses olevat teavet, et toimuva põhjustest aru saada. Põhjused võidakse omistada hoolika kaalumise järel (nt süüaluse motiivide uurimine kohtus), kuid tihti toimub see protsess üsna automaatselt ja pikema mõtlemiseta (nt nähes tänavanurgal sinises vormiriietuses inimest, peate teda politseinikuks). (2002. Psühholoogia gümnaasiumile, lk. 229-230)
toetamisele, kaasneb üldjuhul sisemise motivatsiooni langus. Õpimotivatsiooni käsitlemine atributsiooniteoorias. Teooria põhitähelepanu on pööratud sellele, kuidas seletavad inimesed oma edu või ebaedu põhjusi väärtustatud eesmärkide saavutamisel. Niisuguste seletustega püüavad inimesed lepitada nende kujutletava ideaalse mina ja reaalsuse kognitiivset disso- nantsi. Atributsiooniteooria uuribki, kuidas mõjutavad inimeste kujutlused oma võimetest, ülesande raskusest, lahendamisel tehtud jõupingutusest, lahendusstrateegia valikust nende saavutusmotivatsiooni Inimeste käitumist ajendab soov säilitada positiivne minapilt ehk kujutlus iseendast. Sellest tingituna kalduvad inimesed oma positiivseid saavutusi omistama kas võimetele või töökusele, ebaõnnestumisi aga asjaoludele, mida nad ei saa mõjutada või kontrollida. Kontrollitud tingimustes tehtud
13. Kuidas otsustame inimese käitumise üle atributsiooni teooria järgi? Inimeste suhtlemises kalduvad suhtluspartnerid tõlgendama teavet, sündmusi ja nähtusi oma seisukohalt. Atributsioon on teise inimese käitumise ja motiivide tõlgendamine ja põhjuste (sisemine vs väline) selgitamine ning osa teiste inimeste tajumise protsessist. Sisemised põhjused alluvad inimese kontrollile, seevastu välised põhjused mitte inimene on sunnitud nii käituma. Atributsiooniteooria pöörab tähelepanu kolmele isikutaju apektile: 1. Eristusvõime: näitab erinevaid käitumisi eri olukordades. Kuidas inimesed tajuvad erinevalt mõne sündmuse põhjusi? 2. Üksmeel: käitub teiste inimestega sarnaselt samas situatsioonis. Kuidas nad määravad vastutuse sündmuse tulemuste eest? 3. Järjepidevus: kui tihti nad teatud käitumist kasutavad teatud aja jooksul. Kuidas nad hindavad sündmuses osalenu isiksuseomadusi? 14
saavutustarve (raskuste ületamise püüd) ja kuuluvustarve (sõprussidemete loomise püüd). Tarve ja sotsiaalne surve kombineeruvad käitumise teemaks. Maslow tarvete hierarhia Kognitiivne dissonants ja atributsioonid motivatsiooni kujundajana Festingeri (1957) kognitiivse dissonantsi (ebakõla) teooria kohaselt tunnevad inimesed pinget ja ebamugavust, kui nende sügavalt juurdunud tõekspidamised või väärtused on ohustatud. Atributsiooniteooria keskendub seletustele, mida inimesed kasutavad kognitiivse dissonantsi leevendamiseks. Weineri arvates on enamik edu või ebaedu seletusi ja põhjendusi iseloomustatavad 3 aspektist. Atributsiooniteoorias vaadeldakse tavaliselt edu ja ebaedu seletusi saavutussituatsioonides võimete, jõupingutuste, ülesande raskuse ja nn vedamise valguses. Edu ja ebaedu atributsioonid B. Weineri (1986) järgi Atributsioon Püsiv faktor Ebapüsiv faktor
- Õppimisteooriad – operantne ja klassikaline tingimine o Positiivne tagasiside agressiivsele käitumisele süvendab seda lastel – vanem kiidab last et hea et naabripoisile peksa andsid o Banduura sotsiaalse õppimise teooria, bobo nuku katse - Sotsiaal-kognitiivsed teooriad o Keskne roll stsenaariumitel – inimene valib mälust stsenaariumi kuidas käituda o Atributsiooniteooria – inimesed seletavad teiste inimeste käitumist – keegi astub jalale, vaenulik atributsioon seletab et too tahtis meelega halvasti käituda - Observatiivne õppimisteooria – inimestel ja primaatidel kalduvus imiteerida o Peegelneuronid – vihased näoilmed stimuleerivad teistes agressiivsust Põhjused Ebameeldivad tingimused ja sündmused - Soojemas temperatuuris rohkem agressiivsust, kliima soojenemine - Müra suurendab agressiivsust
disainida ning prognoosida selle tulemusi, samuti mõista protsessi käigus ilmnevaid probleeme ja takistusi ning nendega siiski toime tulla. Nimetatud teooriaid on mitmeid, kuid kõik need vaatlevad ja seletavad inimeste käitumist ja selle muutumist lähtudes erinevatest aspektidest. Iga teooria toel võib turundaja lisada vajaliku aspekti kavandatavasse protsessi. Järgnevalt mõned olulisemad sotsiaalturunduse kontekstis. Atributsiooniteooria/Attribution theory põhjal püüavad inimesed oma tegevust, edu ja ebaedu analüüsida ning põhjendada. Teooria aitab mõista inimeste sügavamaid motiive ning neile antud selgitusi/põhjendusi. Atributsiooniteooria järgi hindavad ja põhjendavad inimesed käitumist kahel moel: Väline atributsioon e. välised põhjused nt. situatsiooni- ja keskkonnaomadused, Seesmised põhjused nt. isikuomadused, isiklikud kogemused ja teadmised.
tegurite muutudes. Taju omadused aitavad inimesel ümbritsevas keskkonnas orienteeruda, sest muudavad keeruka lihtsamaks ja kauge lähedasemaks. Inimestevahelises suhtlemises kalduvad suhtlemispartnerid tõlgen- dama teavet, sündmusi ja nähtusi oma seisukohalt ning seda nimetatakse atributsiooniks ehk teise inimese käitumise ja motiivide tõlgendamiseks ja põhjuste selgitamiseks. See on osa teiste inimeste tajumise protsessist. Atributsiooniteooria on kogum ideid sellest, millal ja kuidas inimesed teevad nähtuste põhjuste kohta järeldusi ehk kuidas nad kasutavad ja kombineerivad nende käsutuses olevat teavet selleks, et toimuva põhjustest aru saada. Atributsiooniteooria peamised vaatepunktid on järgmised: 1) põhjused eelnevad tagajärjele ehk ajalise järgnevuse põhimõte. See seaduspärasus ilmneb juba varases eas -- kolmeaastased inimesed rakendavad seda printsiipi, kui nad sündmusi tõlgendavad. Inimestel
vahel. Kui inimene tajub, et domineerib kontrolliv komponent, kaldub ta nägema oma käitumise põhjusi välistena. Kui domineerib informeeriv komponent, kaldub ta omistama oma käitumise põhjused sisemistele motiividele. Üldjuhul ei vähenda väline tasustamine sisemist motivatsiooni, kuid seda võib juhtuda, kui tasustus toimib vastandlikult sisemisest motivatsioonist ajendatud käitumisele. Õpimotivatsiooni olemus kognitiivse dissonantsi ja atributsiooniteooria positsioonidelt. Saavutusmotivatsiooni olemus ja selle võimalused õpimotivatsiooni seletamisel. Saavutusmotivatsiooni areng õpilastel. Saavutusmotivatsiooni käsitlemine N.Featheri mudeli valguses. i) Õpimotivatsiooni kujundamise strateegiad 1.N.Featheri mudel õpimotivatsiooni kujundamisstrateegiate teoreetilise alusena.Õpilaste arusaamad ja ettekujutused õppetegevuse eesmärkidest eduootuse vormijana. Erinevused õppimisele ja sooritusele orienteeritud õpilaste käitumises.
suures osas inimese subjektiivsetele järeldustele ja tõlgendustele toimuva kohta. Keskkonnas toimuvad mõtestamist, tõlgendamist ja hinnangute andmist hõlbustavad lihtsustused, mida psühholoogias kutsutakse skeemideks. Esmamulje kujuneb tavaliselt väliselt jälgitavate ja silmatorkavate eristavate kategooriate alusel. 14.6. Atributsioon põhjuste omistamine Kausaalseks atributsiooniks nimetatakse sündmuste, iseenda ja teiste käitumise põhjuste selgitamist. Atributsiooniteooria on kogum ideid sellest, kuidas inimesed teevad nähtuste kohta järeldusi ehk kuidas nad kasutavad ja kombineerivad nende käsutuses olevat teavet, et toimuva põhjusest aru saada. Inimesed teevad põhjuste omistamise protsessis otsuseid kolmest peamisest kriteeriumist lähtudes. 1) Eelkõige hinnatakse, kas toimunu tulenes inimesest endast või olukorrast 2) Kas inimene oleks saanud käituda teisiti ehk kas sündmuste põhjused on inimese poolt kontrollitavad või mitte
head tulemused paremaks, seotud sisemise hästi, seotud välise motivatsiooniga motivatsiooniga Negatiivne (eesmärgiks Oluline täiskasvanute Eesmärgiks mitte näha ebaõnnestumise vältimine), puhul, eesmärgiks mitte end halva võimekusega halvad tulemused unustada õpitut Motivatsiooni mõjutab enda arusaam õnnestumise/ebaõnnestumise põhjustest ◦ Weiner'i (1985) atributsiooniteooria (attribution theory) ▪ 4 peamist põhjust: võimekus, pingutus, ülesande raskus, õnn ▪ sisemine vs välimine kontrollikese – kas põhjus tuleneb endast või välistest teguritest? ▪ Püsivus – kas põhjus muutub ajas? ▪ Kontrollitavus – kas põhjus on kontrollitav? ▪ Vanemad, õpetajad mõjutavad oluliselt seda, millistele põhjustele laps omistab Saavutuste ootuste-väärtuste mudel (Eccles&Wigfield):
Emotsioon võib tugevalt mõjutada taju. Nt kui varem päeva jooksul on inimesel olnud tugev negatiivne reaktsioon, näeb ta ka hiljem toimuvaid olukordi negatiivsetena. · Paul Ekman 6 põhiemotsiooni, mis on universaalsed kõigis kultuurides - rõõm, hirm, kurbus, viha, üllatus, vastikus. Empaatia · Empaatia: võime asetada ennast teise inimese positsioonile, tajuda maailma teise silmade läbi. Empaatia ja apaatia peaks olema tasakaalus. Fritz Heider Atributsiooniteooria (atributsioon omistamine) Teooria räägib sellest, kuidas me seletame teiste inimeste käitumist, kuidas inimesed omistavad teiste käitumisele põhjuseid. · Inimese jaoks kõige ebamugavam seisund on määramatus ning see tingibki põhjuste omistamise(atributeerimise), mis vähendab määramatust või ületab selle. Põhjused jaotatakse: Personaalsed(asetatakse inimesesse endasse) vs situatiivsed põhjused Ajutised vs püsivad põhjused
Simonov- Emotsioon= määramatus x rahuldamata vajadus. Max: min rahuldatud ja max ebamäärane (teadmatu). Emotsioonide tugevuse määrab ära see, kuivõrd määramatu see inf on, kui palju on infi ja kui palju on teadmatust tingimuste jms suhtes. Mida vähem inimene teab, mida ebamäärasem on olukord, mida vähem saab aru asjadest, seda tugevamini emotsioon tekib. Negentroopia. Schachter, Valins jt: kognitiivne atributsiooniteooria. Inimene umbes mõtleb välja, miks ta peaks emotsionaalseks muutuma. Emotsiooni sisu ja miuke see on, sõltub sellest, kuda inimene tõlgendab olukorda. Kuidas me mõtleme olukorrast, põhjustest, mida me teame maailma jne kohta, vastavalt sellele tuleb ka emotsioon. Stress: pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul, järjepidevalt muutumisel. Stress pole frustratsioon! Aluseks võib olla nii füüsiline kui ka vaimne pinge, ka koos. Ei teki hetkelise pinge alusel.
probleem. Prosotsiaalsus Probleemsed äärmused Individuaalsed filtrid: varjatud inimesekäsitlused Vahendajaks igal inimesel väljakujunenud veendumus selle kohta, millised inimesed üldiselt on. - Usaldusväärsed vs salakavalad - Mõistuspärased vs irratsionaalsed/afektiivsed - Altruistid vs enesekesksed - Ühetaolised vs erinevad Kuivõrd fikseerunud, rigiidsed on nn vaiksed eeldused. Lahtine ja kinnine taju. Atributsiooniteooria Filtriks viis kuidas seletame teiste käitumist. Fritz Heider (1958). Seletamistendentsid. Määramatuse ületamine seletuste omistamise kaudu. Igaüks on väike teadlane. Personaalsed vs situatiivsed põhjused Ajutised vs püsivad põhjused Fundamentaalne atrubutsiooniviga: personaalsete põhjuste ülehindamine Atributsioonitendentsid: egotsentrism (minu ebaedu situatsiooni, edu
• Emotsioon: reaktsioon stiimulile ja selle väljendus. Komponendid: füsioloogiline, käitumuslik, subjektiivne üleelamine • Emotsioonide lugemine • Paul Ekman – 6 põhiemotsiooni - rõõm, hirm, kurbus, viha, üllatus, vastikus. • Emotsioon kui isikutaju kultuuriuniversaal • Emotsionaalne seisund taju vahendajana: kas ema ehetest suppi keetnud laps on nutikas või tüütu? Rõõm, hirm, kurbus, viha, üllatus, vastikus. Atributsiooniteooria • Filtriks viis kuidas seletame teiste käitumist. Fritz Heider (1958). Seletamistendentsid. • Määramatuse ületamine seletuste omistamise kaudu. Igaüks on väike teadlane. • Personaalsed vs situatiivsed põhjused • Ajutised vs püsivad põhjused • Fundamentaalne atrubutsiooniviga: personaalsete põhjuste ülehindamine • Atributsioonitendentsid: egotsentrism (minu ebaedu situatsiooni, edu endasse), ohver (on ise süüdi), füüsiline
Üksikväärtused kujunevad märkamis-, reageerimis- ja väärtustamisetapi läbimisel. Üksikväärtuste üldistumise ja grupeerumise tulemusena kujunevad õpilastel kindlad käitumissuundumused, hoiakud ja üldine suhtumine ümbritsevasse maailma. Motivatsiooni tõlgendamine A. BANDURA eduootuse kontseptsiooni ja tarvete teooriate (sekundaarsed tarbed, MASLOW) valguses. Sisemine ja välimine motivatsioon, nende konflikt. Õpimotivatsiooni olemus kognitiivse dissonantsi ja atributsiooniteooria positsioonidelt. Laps sünnib ilma esmaste bioloogiliste tarvetega nagu janu ja nälg. Mõni aeg hiljem ilmnevad kuus primaarset emotsiooni: rõõm, hirm, viha, kurbus, vastikustunne, üllatus. Nii tarbed kui neid saatvad emotsioonid motiveerivad käitumist. Paljud käitumismallid omandavad tingituse vahendusel sekundaarse tarbe funktsiooni. Eduelamuse rolli ja mehhanismi käitumist motiveeriva faktorina on uurinud BANDURA
annaabi.ee 
